INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona...

30
2 INFO PARLAMENTAR N 0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Konselleiru Fernando La Sama de Araújo. Responsavel Jeral João Rui Amaral, Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional. Xefe Redasaun José Cornelio Guterres, Diretor Nasional Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Staf Helio Freitas, Fulgencio A. Vieira, Leoneto Mantilo, Olivia Sarmento, Pinto Cardoso MS, Natalia Maria Bere, Manuel da Cruz, Zelia da Costa, Marta Cortereal, Celina de Jesus Ximenes, Ines Soares, Domingos Branco da Cunha G. Dezain Grafiku & Lay-Out Fulgencio A. Vieira Jerente Info Parlamentar (IP) Gabinete Pesquisa e Analise Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Propriedade Parlamentu Nasional Timor-Leste. Email [email protected]. Telp. 3339870.Ext. 118. Diresaun Uma Fukun Parlamentu Nasional, Rua Formosa, s/n, Dili, Timor-Leste. CPLP sigla husi Co- munidade dos Pai- ses da Lingua Por- tuguesa. Edukasaun determina distinu nasaun. Iha mundu ohin loron, futuru nasaun determina mos husi sistema globalizasaun no mos mudansa siensia. Tanba edukasaun mak sai inspirasaun ba siensia. Tanba nee nasaun ida kuandu hakat ba oin, maibe la kaer metin sistema edukasaun entaun bele mos afeta ba futuru nasaun. Tan nee, ita bele hanoin hamutuk katak, iha sekulu XXI problema edukasaun maka oinsa bele responde sekulu XXI nee ba oin (Sindhunata, hakerek iha prefacio ba Mochtar Buchori, Pendidikan Antisipatoris, Kanisius 2001). Fraze iha leten nee mak sai pergunta no preokupasaun Prof. Dr. Mocthar Buchori iha ninia livru. Livru nee sai hanesan sasukat ida oinsa sistema edukasaun iha tempu global nee bele responde problemas global mundu nian relasionadu ho mudansa ba teknolojia no siensia ohin loron nian. Ideas nebe maka hamosu pergunta boot ida nee maka relasionadu ho mudansa siensia agora, no maizumenus hanesan idea ida nebe maka oinsa maka bele antisipa saída los maka bele mosu husi globalizasaun relasiona ho mudansa siensia agora. Perguntas hirak iha leten atu dada mai besik sistema edukasaun iha Timor-Leste, saída los maka ita bele responde agora ba oin. Realmente si- tuasaun aktual kona’ba sistema edukasaun sai preokupasaun boot ba Governu, Parlamento Nasional no mos ba publiku tomak. Susar uituan mai ita atu fahe hanoin hamutuk saída maka Dr. Sindhunata temi iha leten kona’ba antisipasaun siensia global iha sekulu XXI agora no mos sekulu tuir mai. Problema edukasuan iha Timor-Leste, oinsa maka ita bele hanoin lisuk atu hadia sistema nebe diak. Maibe lalaok edukasaun ohin loron iha ita nia rai sai ajenda politika nebe sempre hamosu pró-kontra no susar atu hetan solusaun. Parlamentu Nasional nebe maka tinan-tinan aporova Orçamento Geral Estado hatene katak, osan nebe maka aloka ba edukasaun tenki sai realidade atu garante futuru nasaun nee ba oin. Tanba edukasaun ha- nesan ai-rin ba nasaun, tan nee prinsipalmente edukasaun tenki hetan suporta makaas husi governu. Maibe realidade nebe akontese, kritikas no preokupasaun ba lalaok edukasaun iha rai laran dala barak mai husi sosiedade sivil, profesores, estudantes, matenek-nain sira no preokupasaun no kritikas husi repre- zentante povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional. Hare husi situasaun ida hanesan nee, ita bele foti konkluzaun simples ida katak, edukasaun iha problemas barak duni. Porezemplu, komesa husi problemas infra- estrutura; eskola barak mak iha kondisaun aat, menus meza no kadeira, estudante barak tur deit iha rai hodi halao aprendizazem. Ba problemas infraestruturas fiziku deit kusta atu rezolve satan atu hanoin hadiak kualidade. edukasaun Problemas seluk mos, eskola publiku barak la implementa ona merenda eskolar. Padahal merenda eskolar sai programa prinsipal nebe primeiru governu implementa ba eskola publiku iha teritorio tomak no program nee nafatin iha kontinuasaun bainhira governu seluk mak ukun. Biar eskola balun implementa duni merenda eskolar maibe sei iha nafatin problemas, ai-han balun hanesan fos no koto iha kondisaun aat ona. Kondisaun seluk, iha ai-han maibe laiha ai-sunu ka fugaun ruma hodi tein. Laiha ai-sunu atu tein ba alunus sira tanba governu bandu labele tesi ai. Politika bandu nee diak duni ba meio ambiente, maibe governu haluha oinsa maka bele fo solusaun ba idanee. Sorin seluk, Ministru edukasaun rekoñese katak problema estradas difikulta ba distribuisaun merenda eskolar ba eskola sira iha áreas remota sira. Rekoñesimentu nebe ita bele simu, maibe Ministru dala barak haluha duni ka lakohi duni fo atensaun ba infraestrutura eskola nian, tan nee, ita nunka rona ministru temi iha ninia ajenda politika. Fizikamente eskola sira iha Dili laran nebe nia kondisaun diak duni mak eskola privadu sira hanesan eskola Katoliku; Canosa, São Pedro, São Paulo VI, Maria Auxiliadora no selu-seluk tan. Eskola publiku nebe kondisaun diak maka eskola numero 1 Farol, Díli, no mos eskola primaria ida iha Vila Verde. Maibe eskola rua nee laos governu maka halo maibe doadores sira maka renova eskola rua nee. Problemas edukasaun iha Timor-Leste sai pergunta boot ba deputado sira iha Parlamento Nasional, tinan-tinan sira aprova orsamentu ba seitor edukasaun maibe saída los maka naksalan hodi problemas hirak iha leten kusta atu rezolve. Tanba kusta atu rezolve, ita hare problemas edukasaun buras tan deit, problema ida “hahoris” problema foun, hodi nunee, pro- blemas hirak nee atu sai fali kankru iha ita nia isin lolon nebe sempre daet no boot tan deit. Bainhira ita atu rezolve problemas nee, kustu nebe ita hasai sei boot liu tan, tanba ita nia toman-aat hodi husik problemas nebe akontese hanesan buat bain-bain deit ka biasa tiha deit...hanesan fraze nebe labarik foin sae sira bain-bain uza. Tan nee, pergunta boot nebe maka Dr. Gabriel Sindhunata hatoo iha prefacio ba livru Prof Dr. Mocthar Buchori nee susar atu responde. Livru nee mos fo hanoin ita atu hare problemas ba kualidade edukasaun nebe ita enfrenta. Ita espera katak, preokupasaun nebe Sindhunata hatoo iha prefacio Buchori nia livru nee sei sai mos preokupasaun lideransa no politiku nain sira atu oinsa hare Timor-Leste nia edukasaun iha futuru. Bainhira ita fo importansia makaas ba edukasaun, ita mos kuda hela fini diak nebe iha futuru oin mai sei haburas rai Timor ho matenek-nain nebe iha kualidade. Ita hotu sei orgulhu ba ita nia emar nebe ho kualidade hodi infrenta lalaok siensia iha mundu globalizadu. Tan nee pergunta no preokupasaun Sindhunata iha leten laos ita responde deit ho osan no hadia infraestrutura eskola, maibe importante liu lalaok siensia nee obriga ita atu hanoin no artikula sistema edukasaun nebe diak ho kualidade. Mexico Declaration Países AP-CPLP Asembleia Par- lamentar CPLP Korupsaun Anti Dezenvolvimentu P. 3-4 . 3-4 . 3-4 . 3-4 . 3-4 P. 6-7 . 6-7 . 6-7 . 6-7 . 6-7 Orsamentu 2011 P. 8 Aktividade Komisoens P. 9 - 29 Projecto de Lei no Pro- posta de Lei II 0 Legislatura P. 30 Jornal Parlamentar (JP) nebe distribui ona edisaun tolu (3) husi Parlamentu Nasional hahu iha fulan Jullu 2009, no ba edisaun dahaat (4) nebe sei hasai iha fulan Abril 2011, muda ona naran ba Info Parlamentar. Info Parlamentar (IP) nia kontiudu laiha diferensias boot ho Jornal Parlamentar uluk, nafatin publika informasoens kona-ba aktividade Parlamentu Nasional nian no informa- soens seluk. Diferensias uituan ho Jornal Parlamentar, katak, Info Parlamentar sei publika deit informasoens kona-ba aktividade parlamentar hanesan, aktividade Pre- zidente Parlamentu Nasional, Aktividade Komisoens, aktividade Sekretariu Jeral no informasoens seluk nebe iha importansia atu publiku hatene. Info Parlamentar mos iha edisoens tuir mai sei hatun artigo balun hanesan; opinioens, analiza, referensias livru ruma ka rezumu peskizas balun nebe hetan ona autorizasaun hodi publika sai. Ba Sani nain sira atu persija hatene mos, Jornal Parlamentar sei nafatin eziste iha Parlamentu Nasional maibe sei mosu ho tipu informasoens seluk no laos ona Gabinete de Pesquisa e Analise maka halao maibe divizaun seluk iha Parlamentu Nasional. Husi mudansa responsavel ba media rua nee, no mudansa naran husi Jornal Parlamentar ba Info Parlamentar, Redasaun Info Parlamentar hakarak husu ba Director Nasional, Xefe Divisaun no mos Staf sira atu kontribui dadus importante nebe bele publika sai, fo ba redasaun IP iha gabinete de Pesquisa e Analise, Diresaun Pesquisa & Informasaun Teknika (DPIT) Parlamentu Nasional. Dadus nebe iha sei halibur hamutuk hodi halo selesaun no analiza atu tau iha Info Parlamentar. Jornal Parlamentar (JP) Muda Naran

Transcript of INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona...

Page 1: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

2 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Konselleiru Fernando La Sama de Araújo. Responsavel Jeral João Rui Amaral, Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional. Xefe Redasaun JoséCornelio Guterres, Diretor Nasional Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Staf Helio Freitas, Fulgencio A. Vieira, Leoneto Mantilo, OliviaSarmento, Pinto Cardoso MS, Natalia Maria Bere, Manuel da Cruz, Zelia da Costa, Marta Cortereal, Celina de Jesus Ximenes, Ines Soares,Domingos Branco da Cunha G. Dezain Grafiku & Lay-Out Fulgencio A. Vieira Jerente Info Parlamentar (IP) Gabinete Pesquisae Analise Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Propriedade Parlamentu Nasional Timor-Leste. Email [email protected]. 3339870.Ext. 118. Diresaun Uma Fukun Parlamentu Nasional, Rua Formosa, s/n, Dili, Timor-Leste.

CPLP sigla husi Co-munidade dos Pai-ses da Lingua Por-tuguesa.

Edukasaun determina distinu nasaun. Iha mundu ohin loron, futuru nasaun determina mos husi sistema globalizasaun no mos mudansa siensia. Tanba edukasaun mak sai inspirasaunba siensia. Tanba nee nasaun ida kuandu hakat ba oin, maibe la kaermetin sistema edukasaun entaun bele mos afeta ba futuru nasaun. Tannee, ita bele hanoin hamutuk katak, iha sekulu XXI problema edukasaunmaka oinsa bele responde sekulu XXI nee ba oin (Sindhunata, hakerekiha prefacio ba Mochtar Buchori, Pendidikan Antisipatoris, Kanisius 2001).

Fraze iha leten nee mak sai pergunta no preokupasaun Prof. Dr. MoctharBuchori iha ninia livru. Livru nee sai hanesan sasukat ida oinsa sistemaedukasaun iha tempu global nee bele responde problemas global mundunian relasionadu ho mudansa ba teknolojia no siensia ohin loron nian.Ideas nebe maka hamosu pergunta boot ida nee maka relasionadu homudansa siensia agora, no maizumenus hanesan idea ida nebe makaoinsa maka bele antisipa saída los maka bele mosu husi globalizasaunrelasiona ho mudansa siensia agora.

Perguntas hirak iha leten atu dada mai besik sistema edukasaun ihaTimor-Leste, saída los maka ita bele responde agora ba oin. Realmente si-tuasaun aktual kona’ba sistema edukasaun sai preokupasaun boot baGovernu, Parlamento Nasional no mos ba publiku tomak. Susar uituanmai ita atu fahe hanoin hamutuk saída maka Dr. Sindhunata temi iha letenkona’ba antisipasaun siensia global iha sekulu XXI agora no mos sekulutuir mai.

Problema edukasuan iha Timor-Leste, oinsa maka ita bele hanoin lisukatu hadia sistema nebe diak. Maibe lalaok edukasaun ohin loron iha ita niarai sai ajenda politika nebe sempre hamosu pró-kontra no susar atu hetansolusaun. Parlamentu Nasional nebe maka tinan-tinan aporova OrçamentoGeral Estado hatene katak, osan nebe maka aloka ba edukasaun tenki sairealidade atu garante futuru nasaun nee ba oin. Tanba edukasaun ha-nesan ai-rin ba nasaun, tan nee prinsipalmente edukasaun tenki hetansuporta makaas husi governu.

Maibe realidade nebe akontese, kritikas no preokupasaun ba lalaokedukasaun iha rai laran dala barak mai husi sosiedade sivil, profesores,estudantes, matenek-nain sira no preokupasaun no kritikas husi repre-zentante povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional. Hare husi situasaunida hanesan nee, ita bele foti konkluzaun simples ida katak, edukasauniha problemas barak duni. Porezemplu, komesa husi problemas infra-estrutura; eskola barak mak iha kondisaun aat, menus meza no kadeira,estudante barak tur deit iha rai hodi halao aprendizazem. Ba problemasinfraestruturas fiziku deit kusta atu rezolve satan atu hanoin hadiakkualidade.

edukasaunProblemas seluk mos, eskola publiku barak la implementa ona merenda

eskolar. Padahal merenda eskolar sai programa prinsipal nebe primeirugovernu implementa ba eskola publiku iha teritorio tomak no program neenafatin iha kontinuasaun bainhira governu seluk mak ukun. Biar eskolabalun implementa duni merenda eskolar maibe sei iha nafatin problemas,ai-han balun hanesan fos no koto iha kondisaun aat ona. Kondisaun seluk,iha ai-han maibe laiha ai-sunu ka fugaun ruma hodi tein. Laiha ai-sunu atutein ba alunus sira tanba governu bandu labele tesi ai. Politika bandunee diak duni ba meio ambiente, maibe governu haluha oinsa maka belefo solusaun ba idanee.

Sorin seluk, Ministru edukasaun rekoñese katak problema estradasdifikulta ba distribuisaun merenda eskolar ba eskola sira iha áreas remotasira. Rekoñesimentu nebe ita bele simu, maibe Ministru dala barak haluhaduni ka lakohi duni fo atensaun ba infraestrutura eskola nian, tan nee, itanunka rona ministru temi iha ninia ajenda politika.

Fizikamente eskola sira iha Dili laran nebe nia kondisaun diak duni makeskola privadu sira hanesan eskola Katoliku; Canosa, São Pedro, São PauloVI, Maria Auxiliadora no selu-seluk tan. Eskola publiku nebe kondisaun diakmaka eskola numero 1 Farol, Díli, no mos eskola primaria ida iha Vila Verde.Maibe eskola rua nee laos governu maka halo maibe doadores sira makarenova eskola rua nee.

Problemas edukasaun iha Timor-Leste sai pergunta boot ba deputadosira iha Parlamento Nasional, tinan-tinan sira aprova orsamentu ba seitoredukasaun maibe saída los maka naksalan hodi problemas hirak iha letenkusta atu rezolve. Tanba kusta atu rezolve, ita hare problemas edukasaunburas tan deit, problema ida “hahoris” problema foun, hodi nunee, pro-blemas hirak nee atu sai fali kankru iha ita nia isin lolon nebe sempredaet no boot tan deit. Bainhira ita atu rezolve problemas nee, kustu nebeita hasai sei boot liu tan, tanba ita nia toman-aat hodi husik problemasnebe akontese hanesan buat bain-bain deit ka biasa tiha deit...hanesanfraze nebe labarik foin sae sira bain-bain uza.

Tan nee, pergunta boot nebe maka Dr. Gabriel Sindhunata hatoo ihaprefacio ba livru Prof Dr. Mocthar Buchori nee susar atu responde. Livrunee mos fo hanoin ita atu hare problemas ba kualidade edukasaun nebeita enfrenta. Ita espera katak, preokupasaun nebe Sindhunata hatoo ihaprefacio Buchori nia livru nee sei sai mos preokupasaun lideransa nopolitiku nain sira atu oinsa hare Timor-Leste nia edukasaun iha futuru.

Bainhira ita fo importansia makaas ba edukasaun, ita mos kuda helafini diak nebe iha futuru oin mai sei haburas rai Timor ho matenek-nainnebe iha kualidade. Ita hotu sei orgulhu ba ita nia emar nebe ho kualidadehodi infrenta lalaok siensia iha mundu globalizadu. Tan nee pergunta nopreokupasaun Sindhunata iha leten laos ita responde deit ho osan no hadiainfraestrutura eskola, maibe importante liu lalaok siensia nee obriga itaatu hanoin no artikula sistema edukasaun nebe diak ho kualidade.

Mexico Declaration

Países

AP-CPLP Asembleia Par-lamentar CPLP

Korupsaun AntiDezenvolvimentu

PPPPP. 3-4. 3-4. 3-4. 3-4. 3-4

PPPPP. 6-7. 6-7. 6-7. 6-7. 6-7

Orsamentu 2011 P. 8

AktividadeKomisoens P. 9 - 29

Projecto de Lei no Pro-posta de Lei II0 Legislatura P. 30

Jornal Parlamentar (JP) nebe distribui ona edisaun tolu (3) husi Parlamentu Nasional hahuiha fulan Jullu 2009, no ba edisaun dahaat (4) nebe sei hasai iha fulan Abril 2011, muda onanaran ba Info Parlamentar.

Info Parlamentar (IP) nia kontiudu laiha diferensias boot ho Jornal Parlamentar uluk,nafatin publika informasoens kona-ba aktividade Parlamentu Nasional nian no informa-soens seluk. Diferensias uituan ho Jornal Parlamentar, katak, Info Parlamentar seipublika deit informasoens kona-ba aktividade parlamentar hanesan, aktividade Pre-zidente Parlamentu Nasional, Aktividade Komisoens, aktividade Sekretariu Jeral no

informasoens seluk nebe iha importansia atu publiku hatene.Info Parlamentar mos iha edisoens tuir mai sei hatun artigo balun hanesan; opinioens, analiza,

referensias livru ruma ka rezumu peskizas balun nebe hetan ona autorizasaun hodi publika sai.Ba Sani nain sira atu persija hatene mos, Jornal Parlamentar sei nafatin eziste iha Parlamentu

Nasional maibe sei mosu ho tipu informasoens seluk no laos ona Gabinete de Pesquisa e Analise maka halaomaibe divizaun seluk iha Parlamentu Nasional.

Husi mudansa responsavel ba media rua nee, no mudansa naran husi Jornal Parlamentar ba InfoParlamentar, Redasaun Info Parlamentar hakarak husu ba Director Nasional, Xefe Divisaun no mos Stafsira atu kontribui dadus importante nebe bele publika sai, fo ba redasaun IP iha gabinete de Pesquisa eAnalise, Diresaun Pesquisa & Informasaun Teknika (DPIT) Parlamentu Nasional. Dadus nebe iha sei haliburhamutuk hodi halo selesaun no analiza atu tau iha Info Parlamentar.

Jornal Parlamentar (JP) Muda Naran

Page 2: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

3INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

K onferensia Internasional GlobalOrganization of Parliamenta-rians Against Corruption (GO-PAC) ka Organizasaun Mundial

Parlamentar Kontra Korupsaun halao ihaMexico City, Mexico iha loron 11-13Marsu 2011.

Agora dadaun, nasoens nebe mak saimembru GOPAC hamutuk 51. Maibe kon-ferensia GOPAC iha Mexico City nee nasoens46 deit mak partisipa. Organizador ba kon-ferensia GOPAC nee maka SekretariaduGOPAC husi Canada servisu hamutuk hoSekretariadu Senado nia iha Mexico.

GOPAC hanesan organizasaun rede in-ternasional ida nebe maka harii husi mem-bru Parlamentu Mundial nebe mak’ hariiiha tinan 2002 iha Ottawa, Canada. Ob-jektivu GOPAC mak’ atu hetan Good Go-vernance (Governasaun Diak) no prevene

Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebeseriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membruOrganizasaun Mundial Parlamentar (GOPAC)halibur hamutuk iha Mexico City, hodi koalia pratikakorupsaun nebe sempre impata dezenvolvimentu.

KORUPSAUN anti dezenvolvimentu

REPORTAGEM

korupsaun iha mundu. Alvo ka targetu GO-PAC maka halao estabelesimentu redekomunikasaun efektivu entre parlamen-tar hodi kopera hamutuk membru parla-mentu mundial para atu haforsa efektivi-dade husi parlamentu sira hodi halao papelkonstitusional espesialmente kona-ba Gover-nasaun Diak (Good Governance).

Partisipante husi nasoens 46 nebe mak’mai partisipa konferensia nee halibur ha-mutuk iha hotel Melia Reforma no hotelMarriot iha Mexico City. Delegasaun husiTimor-Leste kompostu husi deputadonain 4 mak’ hanesan Deputada CiprianaPereira, Deputada Fernanda Borges, De-putado Manuel Tilman, Deputado HugoAderito no staf teknik Sekretariadu Parla-mentu Nasional, Helio Freitas.

Antes atu hahu Konferensia GOPACnee iha loron 11 Marsu 2011, Partisipante

hotu-hotu halibur hamutuk iha Hotel MeliaReforma hodi pequeno Almoço. Tuir maipartisipanti sira halo registu iha komisaunorganizadora GOPAC iha hotel nee duniantes atu ba fatin konferensia iha SenadoMexico City. Konferensia nee halao ihasalaun plenaria Centro Historia Ciudad,Senado Mexico City.

Lia-fuan bem-vindo husi uma-nain baKonferensia nee mak’ Senador RicardoGarcia Cervantis, Vise-Prezidente SenadoMexico City. Cervantis hanesan mos nudarPrezidente LAPAC - Latin American Parlia-mentarians Against Corruption, GOPACiha Amerika Latina. Antes Senador Cer-vantis koalia asuntu konferensia GOPAC,nia hatoo mos statementu solidaridadeba nasaun Japaun nebe maka hetan de-zastre naturais hanesan rai-nakadoko notsunami.

Senador Cervantis hatoo nia mensa-jem ba iha konferensia katak, KonferensiaGOPAC nee, hanesan Rede ParlamentarInternasional ida atu monitoriza praktikakorupsaun. Tanba korupasaun hanesan ini-migo boot ida ba estadu. Tan nee, nia ha-forsa tan katak, korupsaun iha mos liga-saun ho problema pobreza, traffiku uma-na no mos selu-seluk tan. Korupsaun mos

Page 3: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

4 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

REPORTAGEM

kontra sistema no prinsipiu Lei FunsaunPubliku no prinsipal liu mak kontra kons-tituisaun no lei selu-seluk nebe maka atuasegura dezenvolvimentu iha nasaun ida.

Dr. Naser Al-Sane, Prezidente GOPACnebe mai husi Kuwait, hatoo parabens baEstado Mexico nebe mak sai uma-nain bakonferensia GOPAC ba dahaat iha Mexico.Tuir Al Sane, tanba iha apoiu husi Senadono Estadu Mexico maka bele realiza kon-ferensia nee iha Mexico City. Tan nee, Pre-zidente GOPAC nee dala ida tan fo niaparabens ba Estadu Mexico, li-liu ba Sekre-tariadu Senado nebe maka servisu makaashodi organiza konferensia ida nee.

Prezidente GOPAC, Naser Al-Sane ihania diskursu katak, programa GOPAC nebe

maka halao ona durante nee maka traina-mentu no kapasitasaun ba lideransa no mossuporta orsamentu ba mini konferensiaregional no mos ba konferensia mundial.Atu kombate korupasaun iha nasaun ida,tenki iha rede korupsaun nebe maka in-volve husi varias orgaun mak hanesan Go-vernu, Parlamentu, Sosiedade Sivil no Im-prensa iha nasaun laran. Maibe prinsipal liumaka atu proteze no kombate korupsaunlei maka tenki forte.

Hafoin diskursu husi ulun boot nain ruanee, kontinua ho foto hamutuk iha edifisiusenado nia oin, nebe harii ona bandeirakada nasaun nebe sai membru GOPAC(bele hare iha retratu, red). Foto hamutukentre membru GOPAC husi nasoens sira,sai ona agenda formal GOPAC nian nebemaka prepara husi komisaun organiza-dora. Ikus mai rezultadu husi retratu neesei fahe ba kada deputado nebe makatuir konferensia GOPAC.

Depois de foto hamutuk, partisipanteskonferensia fahe ba groupus atu diskutikonaba varias asuntus nebe mak’ komisaunorganizadora prepara tiha ona iha agenda.Delegasaun Timor-Leste tuir grupu disku-saun rua nebe iha ona lista ajenda. Gru-pus dahuluk maka rede Feto Parlamentarno grupus daruak koalia kona-ba moneylaundry (fase osan, red). Delegasaun Timor-Leste nebe maka tuir iha Grupu Feto Parla-mentar mak’ Deputada Cipriana Pereirada Costa no Deputada Fernanda MesquitaBorges. Deputado Manuel Tilman no De-putado Aderito Hugo da Costa tuir Grupuanti money laundry (AML).

Asuntu importante nebe maka koaliaiha agenda Groupo Task Force AML mak’

GOPAC tenki prepara manual servisu idanebe sai hanesan planu stratejia ida bamembru Parlementu hotu atu diskuti ihakonferensia tuir mai. Iha parte seluk, GO-PAC tenki update informasaun foun kona-ba nasaun seluk nebe maka seidauk fóresposta atu sai membru GOPAC iha futuru.Diskuti mos kona-ba nasaun nebe makasai membru GOPAC tenki hare kona-bavantazen no desvantezen atu sukat prio-ridade no mos kontinuasaun ba programaGOPAC tuir mai.

Iha agenda konferensia nee mos fóoportunidade ba rejionais sira atu halo minikonferensia entre nasaun sira iha rejiaunida. Porezemplu Timor-Leste iha rejiaun Azia(SEAPAC) hamutuk ho Indonesia, Filipina,Australia, Bangladesh, Maldive no selu-seluk tan. Prezidente ba rejiaun Azia mak’Senador Edgardo Angara husi Filipina.Alende rejiaun Azia, rejiaun seluk moshalao sira nia mini konferensia hanesan

karuk, delegasaun paises membru GOPAC, no los, Deputados Parlamentu Nasional; Aderito Hugo, Manuel Tilman, Cipriana Pereira no Fernanda Borges iha KonferensiaGOPAC nebe halao iha salaun plenaria Centro Historia Ciudad, Senado Mexico City. Nasaoens 46 husi 51 nasoens membru GOPAC mak partisipa iventu idanee.

rejiaun Africa (APNAC), rejiaun SaudeArabia (ARPAC) no rejiaun Amerika Latina(LAPAC).

Konferensia ba dala ikus taka ho dekla-rasaun nebe hanaran deklarasaun Mexicoka Mexico Declaration. Sani nain sira belesani deklarasaun kompletu ho lian Inglesnebe tau mos iha Info Parlamentar nee.

Konferensia GOPAC tuir mai sei halaoiha Filipina iha tinan 2013. Antes Kon-ferensia GOPAC iha Mexico, tinan rua liuba, konferensia GOPAC halao iha Kuwait.Iha tinan nee, sei halao mos KonferensiaRejional SEAPAC (South East Asia Parlia-mentarians Against Corruption). Indo-nesia maka sei sai uma-nain ba MiniKonferensia nee iha Novembru 2011.

Delegasaun Timor-Leste nebe makatuir konferensia GOPAC nee, sei fahe infor-masaun ba membru Deputado sira iha UmaFukun Parlamentu Nasional, atu nunee belefo hanoin no oinsa maka lalaok Rede mo-nitoriza praktika korupasaun iha Timor-Leste, no servisu hamutuk ho entidadehotu-hotu iha Timor-Leste hodi kombatekorupsaun.

Tanba problema korupsaun hanesanSenador Ricardo Garcia Cervantis hate-ten iha nia diskursu katak, korupsaun neeinimigo ba dezenvolvimentu. Tanba osannebe lolos aloka ba dezenvolvimentu tamafali ba bolsu koruptor sira nian. Entaun,praktika korupsaun nebe fo riku matakba koruptor sira sei fo impaktu negativutanba sei aumenta pobreza no traffikuumanu iha kada nasaun ida bainhiranasaun ida la seriu no la kontrola makaaspraktika ilegal sira nee.

Foto husi Helio Freitas

Page 4: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

5INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

REPORTAGEM

MEXICO DECLARATION

IV INTERNATIONALCONFERENCE OF GLOBALORGANIZATION OFPARLIAMENTARIANSAGAINST CORRUPTION(GOPAC)

Hosted by the Senate of Mexico andthe Mexican Chapter, Mexico City,

March 11-13, 2011

We the members of parlia-ment of forty six countriesgathered at the IV Conference of Global Organization ofPar-liamentarians Against Corrup-tion (GOPAC) in MexicoCity on March 11 13, 2011,recog-nize and thank theleadership of Mexico for kindlyhosting our assembly.

Our meeting took place amidstthe unprecedented and dra-matic events occurring in NorthAfrica and the Middle East, apopular upheaval rooted inmisgovern-ment and corrup-tion. These events exemplifythe enormous adverse con-sequences of corruption andits impact on the poorest andon governance.

We understand the huge ex-pectation and the rising de-mands of people everywherefor citizen participation, grea-ter transparency and accoun-tability.

Hence, we recommit our-selves to prevent and fightcorruption through every de-mocratic means at our dis-posal.

We reaffirm the essential roleof Parliaments and parlia-

mentarians to reflect the will of the people, to hold govern-ment to account and enact legislation and policies toconform with the United Nations Convention Against

Corruption (UNCAC).

We believe GOPAC is uniquely positioned tohelp parliamen-tarians build the political willfor action and provide them with the ne-cessary skills and tools to effectively pre-vent and fight corruption.

We in GOPAC have achieved significantresults to date, and we have a plan of ac-tion, the key elements of which are thefollowing:

1. broaden the network of GOPAC mem-bers, and helpestablish additional country chapters of activeparliamentarians, enabling them to play an effective rolein preventing and fighting corruption;

2. establish and enable a GOPAC network of womenparliamentarians;

3. implement the substantive action plans de-velopedby the five GOPAC global task forces (GTFs):

UNCAC Implementa- tion and Monitoring Parliamentary Ethics

and Conduct System Parliamentary

Oversight Anti Money

Laundering Participation

of Society

4. assist parliamentariansin evaluating the effec-tiveness of their perfor-mance based on theGOPAC developed bench-marks; and

5. engage the publicthrough all available com-munication channels andstrengthen GOPAC tieswith partners in gainingunderstanding of theenormous cost of cor-ruption and the role ofParliaments and parlia-mentarians in preventingand fighting corruption.

Foto husi Helio Freitas

Foto husi Helio Freitas

Page 5: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

6 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Bainhira hamosu idea hari CPLPnee bazea ba heransa historiku no kultura, nomos ho idea prin-sipal lubun ida mak hanesan

promove lingua portugues, defende, ha-riku no habelar lian Portuguese nudarveikulu kultura, edukasaun, informa-saun no asesu ba koñesimentu sien-tifiku, teknolojia no utlizasaun ofisial ihaforum internasionais sira entre paiseskoalia lian Portugues nomos vizaun kona-ba dezenvolvimentu no demokratiku en-tre paises hirak nee.

Istorikamente, antes CPLP nee harí,leaderes paises hirak ne’e halo soru-mutuk ida iha Brasil, iha fulan Novembrutinan 1989. Iha enkontru nee partisipahusi xefe estadus no xefe governu husipaises lingua Portugues hodi tau ha-noin hamutuk atu paises koalia lianPortugues bele organiza-an. Iha mo-mentu neba, Prezidente Brasil makinisia sorumutuk nee no hasai konviteba membrus Xefe Estadu no Governuhusi paises koalia Lian Portugues.

Iha 17 de Julho 1996, leaderes paiseskoalia Lian Portugues nee halo SimeiraKonstitutiva CPLP nian iha Centru Kultu-ral Belem, Lisboa. Iha Simeira ne’e markaprezensa husi Xefe Estadu no Xefe Go-vernu husi paises Koalian Lian Portuguesmak hanesan; Prezidente Angola, JoséEduardo Dos Santos, Prezidente Brasil,Fernando Henrique Cardoso, PrezidenteCabo-Verde, Mascarenhas Monteiro,Prezidente Portugal, Jorge Sampaio,Prezidente Guiné-Bissau, João Bernardo

CPLP

Vieira, Prezidente Mocambique, JoãoChissano no Reprezentante husi SãoTomé e Príncipe, Marcolino Moco.

Ikus mai, liu tiha tinan nen (6), Timor-Leste mos komesa hahu tama nudarmembru CPLP iha 20 de Maio 2002 ha-foin restaura nia independensia nebeproklama iha 28 de Novembru 1975.Timor-Leste nudar area kolonia Portu-gues nian nebe ikus liu sai membru CPLPno ikus liu hetan nia soberania nudar

paises Independente kompara ho Pai-ses iha Afrika tanba sei infrenta tanokupasaun husi forças Indonesio du-rante tinan 24. Razaun Timor-Leste saimembru CPLP tanba Timor-Leste hiliLian portugues nudar lian oficial ha-mutuk ho lian tetum. Hare husi numerunebe uza Lian Portugues, por volta de

230 milhoens habitantes iha mundumaka koalia Lian Portugues.

CPLP hari ho nia objetivu maka ha-nesan; projeta no konsolida planu ex-ternus nasoens sira nee nian, hametinlasus amizades entre nasoens sira ne’e;hametin mos kapasidade membruspaises atu defende sira nia valores nointereses. Hametin mos valores demo-kratikus, kriasaun ambiente interna-sional ida nebe ekilibriu liu no pasifiku.Iha kooperasaun entre paises CPLP nee,pontus prinsipal hat maka sai prioridademak hanesan; politika, ekonomika, so-sial no kultural.

Orgaun CPLP nian maka hanesan;

1. Konferensia xefes estadus no go-vernu nebe konstitui husi Xefe Estaduno Governu nudar orgaun maximu CPLPnian.2. Konselhu Ministru – konstituida husi

Ministrus Negosiu Estrajeiru ka Rela-soens Externas.3. Komite konsertasaun permanente;

konstitui husi reprezentante ida husikada nasaun membru ida-idak.4. Sekretariadu Exekutivu: orgaun

prinsipal exekutivu CPLP nian. Kualkerema ida husi Paises CPLP nebe iha altapersonalidade bele kandidata-an nolidera orgaun nee iha periode tinan 2nia laran. (Ohin loron lider nebe xefiasekretariadu Exekutivu mak Dr. DomingosPereira, sosiologu no guinense ida).

5. Reunioens Ministerias Sektoriais.reunioens nebe realize entre minis-tros homologos (Saude, Eduka-saun, Defeza etc.).6. Reunieoens Pontu fokais; nu-

dar reunioens nebe realiza entreunidade nebe responsavel ba kor-denasaun koperasaun entre na-soens CPLP nian.7. Institutu Internasional ba Lian

Portugues nian; sedeadu iha Cabo-verde ho nia objetivu atu promove, de-fende, hariku no habelar lian Portu-guese nudar veikulu kultura, eduka-saun, informasaun no asesu ba konhe-simentu sientifiku, teknolojiku no utili-zasaun ofisial iha forum internasionaissira.8. Assembleia Parlamentar; kom-

postu husi parlamentu hotu-hotu husiCPLP nian.

Países

CPLP nudar sigla husi Comunidade dos Paisesda Lingua Portuguesa, ka Komunidade husiPaises Koalia Lian Portuguesa.

REPORTAGEM

Page 6: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

7INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Nasoens 8 nebe mak sei maipartisipa iha reuniaun III AP-CPLP iha Dili mak’ paiseskoalia Lian Portugues hane-

san; Angola, Brasil, Cabo-Verde, Guiné-Bissau, Moçambique, Portugal, SãoTomé e Príncipe no Timor-Leste.

AP-CPLP nudar orgaun nebe reunereprezentasoens husi Parlamentus husikomunidade Paises koalia lian portu-gues bazeada ba rezultadus elisoenslejislativas husi respetivus paises sira.

Istorikamente, Assembleia Parla-mentar husi Komunidade Paises LianPortuguesa ka AP-CPLP harii husi XIIKonselho Ministrus husiCPLP iha Lisboa, iha fu-lan Novembru 2007, nohalao sira nia reuniaunba dahuluk iha São Tomé,Kapital Republika Demo-kratiku São Tome e Prin-cipe, iha fulan 27 & 28 deAbril 2009.

Reprezentantes nebemak partisipa reuniaunba dahuluk nee mak ha-nesan reprezetante husiParlamentus Angola,Cabo Verde, Brasil, Gui-né-Bissau, Mocambique,Portugal, São Tomé ePríncipe no Timor-Leste.

Wainhira atu hariAssembleia Parlamen-tar – Comunidade dosPai-ses da Lingua Por-tuguesa (AP-CPLP) liu husi reunioensno konferensia hirak entre Xefe Estaduno Governu CPLP nian no kriasaun ekipaservisu entre paises CPLP hodi harí AP-CPLP. Tuir mai kronologia Forum hirakhusi Parlamentus Paises koalia LianPortuguese hodi kria AP-CPLP ikus mainebe hamosu deklarasaun Lisboa 28Jullu 2008 hodi hari AP-CPLP:

(1) IV forum Parlamentus NasoensKoalia Lian Portuguese ka FPLP iha Brasil,27-28 Janairu 2005. Iha momentu neehahu kria ekipa servisu ida atu forneseanaliza ba kriasaun Assembleia Parla-mentar husi CPLP nian;

(2) V FPLP iha Luanda, 8 – 9 de Abril2006. Iha Forum nee aprova programa

anual ba atividade hodi kria grupu ser-visu husi Angola, Mocambique no Portu-gal, atu elabora proposta alterasaun batratadu CPLP nian no sentidu formasaunAssembleia Parlamentar CPLP—atu apre-zenta Simeira Xefi Estadus no Governu;

(3) VI konferensia husi Xefe estadusno Xefe governus CPLP nian/ XI reuniaunordinariu konsellu ministrus hodi ha-mosu deklarasaun Bissau, 17 Julhu2006 – hakotu proposta FPLP ida kona-ba institusionalizasaun Assembleiaparla-mentar CPLP;

(4) VI forum ida entre parlamentoshusi Lian Portuguese ka FPLP iha Bissau,12—14 Outubru 2007;

(5) XII Reuniaun Ordinariu husi kon-selho Ministrus CPLP nian iha Lisboa, 2Novembru 2007. Iha ne’e rezolusaun so-bre harí AP-CPLP – adopta redasaun founida ho artigu 8 Estatutu CPLP no intro-dus artigu foun ne’e kona-ba harí AP-CPLP nian;

(6) VII konferensia xefes Estudus noGovernus CPLP nian nebe hamosu dekla-rasaun ida ho naran deklasaun Lisboa,iha 25 de Julhu 2008. Iha momentu neekedas hahu harí AP-CPLP ;

Assembleia Parlamentar ka AP-CPLP ba dala uluk halao iha São Tome

e Principe iha 27—28Abril 2009. Iha reu-niaun nee aprova Es-tudu Assembleia Par-lamentar CPLP (deli-berasaun no 02/09,28 Abril 2009).

Depois de AP-CPLPba dahuluk no daruakiha São Tomé e Prínci-pe no Portugal, Timor-Leste hetan oportu-nidade hodi sai umanain ba III AP-CPLP badatolu nebe sei hahuiha 13—18 Juñu 2011iha Dili, Timor-Leste.Oras nee dadaun Par-lamentu Nasional liuhusi Grupu Nasionalno ekipa tekniku halohela preparasaun atu

hasoru Simeira AP-CPLP nee.Eventus importantes tolu maka sei

halao iha Simeira III AP-CPLP maka ha-nesan; dahuluk, Reuniaun kona-ba Infor-matika, daruak, reuniaun Assembleia Par-lamentar no datolu, Reuniaun ba Sekre-tariu Jerais husi parlamentus paises CPLP.

Ekipa tekniku nebe pronto atu halauservisu mak hanesan tuir mai nee; Eki-pa 1: Ajenda no Relasoens Internasio-nais; Ekipa 2; Komunikaoens, Imajens,Eventus Sosiais no Kulturais; Ekipa 3:Protokolu; Ekipa 4: Seguransa; Ekipa 5;Teknolojias de Informasaun no komuni-kasaun; Ekipa 6 : Lojistikas no Trans-portes; Ekipa 7: Assessoria Teknika,Redasaun, no Dokumentasaun.

Asembleia Parlamentar CPLP

Iha fulan Juñu oin mai,Parlamentu NasionalTimor-Leste sei sai

uma-nain ba reunioensIII AssembleiaParlamentar(AP-CPLP)

AP-CPLP

I0 Assembleia Parlamentar iha São Tomé e Príncipe 27 & 28 Abril 2009.

REPORTAGEM

Page 7: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

8 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

ORSAMENTU 2011Orsamentu Jeral Estadu nian

Total orsamentu geral do estado ba 2011 hamutuk US$1,306 mil millões ou sae 56 pursentu kompara ho orsamentutinan 2010.

Total despesas rekorentes hamutuk US$617,703 mil(47.29%) no kapital dezenvolvimentu iha US$ 688,315 mil(52.7%).

Rendimentu sustentavel estimativa husi reseitas petroliferuba orsamentu 2011 hamutuk US$ 1,055 mil millões.

Orsamentu geral do estado finansiada husi fontes hirak ne’e:

• Reseitas domestika : US$ 110,000 mil• Transfere husi fundu petroliferu : US$ 1,055 mil millões• Reserva tesouro : US$ 141,000 mil

Prioridades Nasionais

Governu determina prioridades nasio-nal iha OGE 2011 makhanesan :

PN1 – Infra-estruturas (electricidade, estradas e pontes, água e saneamento básico)

PN2 – Desenvolvimento rural;PN3 – Desenvolvimento dos recursos humanos;PN4 – Acesso ba justiça;PN5 – Prestação de serviço público;PN6 – Boa governação;PN7 – Segurança pública no estabilidade.

Alocação do FCTL por Órgãos de Soberania eMinistérios

o Presidente da República – 6,271 milhões;o Parlamento Nacional – 12,447 milhões;o Primeiro Ministro e Presidência do Conselho de Ministros – 72,038 milhões:o Primeiro Ministro e Presidência do Conselho de Ministros – 48,693 milhões;

KategoriaPorsentu

(%)

Orsamentu2010(mil)

Orsamentu2011(mil)

Salariu no vensimentuBens no servisuKapital menorKapital dezenvolvimentuTransferensia

99,099266,99834,469252,783184,632

116,834294,15129,262688,315177,456

1810-15172-4

TOTAL 837,981 1,306,018 56

tutan ba iha pajina 31

o SE Conselho de Ministros – 3,459 milhões;o SE Juventude e Desporto – 6,221 milhões;o SE Recursos Naturais – 6,655 milhões;o SE Política Energética – 2,741 milhões;o SE Formaçao Profissional e Emprego – 2,534 milhões;o SE Promoção da Igualdade – 1,130 mil Dólares;o Ministério da Defesa e Segurança – 52,173 milhões:o SE Defesa – 1,053 milhões;o Falintil-Forças de Defesa de Timor-Leste – 21,519 milhões;o SE Segurança - 5,752 milhões;o PNTL-Polícia Nacional de Timor-Leste – 18,003 milhõeso Ministério dos Negócios Estrangeiros – 18,653 milhõeso Ministério das Finanças – 13,851 milhõeso Dotações para todo o Governo – 64,761 milhõeso Ministério d Justiça – 7,969 milhõeso Ministério da Saúde – 38,148 milhõeso Ministério da Educação e Cultura – 70,139 milhõeso Ministério da Administração Estatal e Ordenamento do Território – 47,027 milhõeso Ministério da Economia e Desenvolvimento – 8,644 milhõeso Ministério das Infraestruturas, incluindo Agências Autónomas – 92,138 milhõeso Ministério das Infraestruturas – 41,879 milhõeso (Agências Autónomas – 50,259 milhões)o Ministério do Turismo, Comércio e Turismo – 25,209 milhõeso Ministério da Agricultura e Pescas – 13,409 milhõeso Tribunais – 2,606 milhõeso Procuradoria Geral da República – 5,567 milhõeso Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça – 1,298 milhõeso Serviço Público de Radiodifusão, Televisão de Timor-Leste – 3,068o Comissão Nacional de Eleições – 4,538 milhõeso Comissão Anti-Corrupção – 2,079 milhõeso Comissão da Função pública – 1,506 milhões

ORSAMENTO

Page 8: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

9INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Viajens Estranjeiru

Comissão de AssuntosConstitucionais, Justiça,Administração Pública,

Poder Local e Legislação doGoverno

(Comissão A)

20091. Visita de Estudo ba Portugal, 22-31 Julho2. Visita de Estudo ba Filipina, 27 -29 de Julho3. Visita de Estudo ba Indonesia, 3-5 AgustoObjektivu husi vizita estudo ida ne’e,atu hetan informasaun no Koñesimentukona-ba stratejia desentralizasaun nebemak adapta iha nasaun tolu ne’e, ne’ebebele konsidera katak sira iha esperiensianebe relevante ba realidade iha Timor-Leste.2010Visita de Estudo ba Indonezia, 16-26Agostu, atu estuda kona-ba praktikadiak sira relasiona ho difinisaun bakestaun titularidade (nain) ba beinsimoveis iha nasaun Indonesia.Fontes: Arquivo Relatório da Visita deEstudo Comissão A

Divisão de Apoio às comissõesParlamento Nacional, dia 9 deFevereiru 2011

Brasil2009Vizita Brasil iha 4 - 16 Maiu, ho objetivuatu patrilla ka troka experiensias no in-formasoens hodi fortalese relasaun ins-titusionais ho instituisoens publiku ihaprosesu politika iha area intervensaunkomisaun nian ba iha area agrikultura,

Viajens Estranjeiru

(Comissão D)

Comissão de Agricultura,Pescas, Floretas, Recursos

Naturais e Ambiente

pescas, Florestas, Recursos Naturais eAmbiente.

Republika Popular Xina2010Objetivu prinsipal;• Atu hetan experiensia no koñesimen-tu klean kona-ba knar deputadu nianliu-liu ba lajislasaun area tematika ko-misaun nian, fahe experiensia ho mem-brus komisaun relevante husi Con-gresso Republika Popular Xina.• Inisia ka hahu halo kooperasaun ser-visu entre Komisaun Agrikultura Par-lamentu Nasional Timor-Leste no Ko-misaun Agrikultura no DezenvolvimentuRural Congresso Republika PopularXina, no mos inisia hanoin hamutuk atuhari Grupu Amizade Parlamentar entredeputadu husi Parlamentu Pais rua nee;• Hetan informasaun no koñesimentusufisiente kona-ba sentru demonstra-saun agrikola modernu no utilizasaunanin ba energia iha sentru energia eo-lika;• Hetan koñesimentu no hare direita-mente diferensia dezenvolvimentu re-jiaun autonoma Sanghai nebe dezen-volvidu liu no rejiaun autonoma Ning-xia nebe sei dezenvolve-an hela;

Indonesia2010Vizita Rejiaun EspesialYogyakarta, ho objetivu;• Hetan informasaun husi reprezen-tante Reitoria, Dekanu no Dosentes hu-si Universidade Gadjah Mada (UGM),Universidade Pembangunan Nasional(UPN) no Universidade Padjajaran husiBandung, Java Weste kona-ba koopera-saun servisu nebe Universidade hiraknee halo tiha ona ho Ministeriu Eduka-saun no Secretaria do Estado dos Re-cursos Naturais Governu Timor-Lesteiha tinan 2009, hodi bele fasilita bol-seiros Timor-oan liu-liu ba kursu Ener-jia, Jeolojia, Mapamentu no seluk tan.• Delegasaun bele hetan informasaunno rona experiensia husi bolseiros Timor-oan durante halo estudu iha sira nia Uni-versidade liu-liu kona ba sira nia difi-kuldade ba prosesu aprendizazen ihaUniversidade hirak nebe sira estudaba.• Iha oportunidade hodi vizita indus-tria kiik ba batik warna alam (Batikutiliza kores natureza nian) nebee iharelasaun ho Meiu ambiente (BatikRosso). Oportunidade mos vizita sen-

Aktividade Komisaun

Sorumutu ho Shanghai Municipal People’s Congress iha Xina

Page 9: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

10 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

tru estudu no peskiza agrikula ba kritiku(Rai-henek tasi) husi PT Natural Nusan-tara (NASA).Vizita iha fatin rua nee, deputadu sirabele hetan koñesimentu klean kona-baprosesu halo batik utiliza kores husi ma-terial natural (ai-tahan no ai-kulit) ne-bee amigavel ba Meiu Ambiente no mosbele hetan koñesimentu kona-ba utili-zasaun rai kritiku hanesan rai-henekba media ai-horis nebe utiliza adubuoragniku husi fabrika PT NASA.

Vizita Distritu

Maubesse, AinaroIha 10 Janeiro 2010, halo Fiskaliza-saun ba Centru Viveirus Kafe iha sukuHorai Ki’ik, Sub-Distrito Maubesse husiorsamentu Projectu Pakote Referen-dum. Fiskaliza mos Projectu balun husiMinisteriu Agrikultura hanesan Kons-trusaun Edifisiu no sala ba ekontru ihaSub-Distritu Ainaro Villa.Natarbora, ManatutoIha 10 Janeiro 2010, halo Fiskaliza-saun ba Centru Viveirus Kaizu iha Sub-Distrito Natarbora nebe mai husi Pro-jecto Pakote Referendum. Fiskaliza mosRehabilitasaun Sala de Enkontro (Aula)iha eskola Agrikultura Natarbora Dis-trito Manatuto no Rehabilitasaun Salade Aula ba Estudantes iha Eskola Agri-cula Natarbora.ManufahiIha 24 Janeiro 2010, halo fiskaliza-saun ba Konstrusaun Centru ViveirusFloresta (Ai-oan) iha Suku Betano, Sub-Distrito Alas, no Konstruksaun FahuLuhan, Karau Luhan, no Manu Luhan.Projecto ba konstrusaun nee mai husiorsamentu PPR no halao husi kompaniaVoanda, kompania Quintas das Flores,kompania Flomar no kompania So-lideo.Oe-CusseIha 12 Fevereiru tinan 2010, halofiskalizasaun PPR iha Pante Makasar,Oe-Mata Hitu, Oe-silo no Nitibe.

Tibar, LiquiçaIha 19 Março 2010, halo fiskalizasaunba Lixeira (Fatin Soe Foer - FSF) ihaTibar, Distritu Liquiça. Iha Tibar, Ko-misaun verifika informasaun nebe nam-lekar iha povu nia let katak FSF fo onaimpaktu ladiak ba meio ambiente ihafatin refere, liu-liu estraga pupulasaunnia ai-han horis hanesan batar nomos foimpaktu ladiak ba saude komunidadenebe hela iha Tibar.ViquequeIha 28 Abril to’o 1 Maiu 2010, fiska-lizasaun konjunta entre Komisaun D noG ba Konstrusaun Irigasaun Bebui. Fis-kalizasaun konjunta nee realiza ba-zeiaba instruksaun verbal husi PrezidenteParlamentu Nasional iha 5 Abril 2010.Prezidente PN husu atu halo observa-saun direkta no fiskaliza projeitu fizikuIrigasaun Bebui hodi klarifika deklara-saun politika bankada Parlamentar FRE-TILIN nebe’e kestiona kualidade pro-jeitu nee nomos verifika informasaunhusi povu iha Distritu Viqueque kona-bakualidade no ezekusaun projeitu nee.CovalimaIha 2 – 4 Juñu 2010, halo Fiskaliza-saun iha Beco, Aidau fuik, Sub DistritoSuai ba implementasaun projetu Biogashusi Secretaria do Estado Politica Ener-getica. Identifika problema hirak nebekomunidade hasoru no rezultadu husiprojektu nebe mak governu halo ihaBeco, Aidau Fuik mak hanesan;Dahuluk; halo ona moru, gas holder nofatin ba karau nian. Governu mos sosaona motor 2 ho roda tiga ba komuni-dade hodi tula du’ut ba karau. Iha 31Maiu, governu tau ona Gerador ida ihaAidau fuik, hodi fo ahi too fulan Agostuhafoin biogas funsiona fali.Daruak; biogas paradu total nebe antesnee lakan iha fulan tolu nia laran deit.Tanba ahi lakan deit fulan 3 depois matetotal too ohin loron, komunidade sira tesifiu hirak nebe’e liga ba sira nia uma. Ko-misaun rona husi komunidade katak,sira la estraga fiu nebe sira tesi maibehodi rai deit iha sira nia uma.

Datolu; saida mak governu atu halo makhanesan; 1) sei instala fila fali projectubiogas iha fulan nee; 2) sei lori karau 33ba fatin biogas iha tempu badak; 3)sei liga fila fali fiu no halo lakan ahi husigerador hahu iha loron 2 Junho 2010;4) sei halo frekmentasaun karau ten to’oAgostu hafoin desliga gerador no fun-siona fila fali biogas; 5) sei halo treina-mentu biogas.ErmeraIha 3 - 5 Fevereiru 2010, halo Fiskali-zasaun ba PPR katak, projeitu balun ihakualidade no balun laiha kualidade. Pro-jectu ho kualidade mak hanesan kons-trusaun viveirus florestal permanente,Estrada no konstrusaun prosesamentucafé no tereru (fatin habai café). Pro-jectu laiha kualidade mak hanesan kons-trusaun edifisiu MAP no konstrusaunLutu haleu edifisiu MAP iha suku PatuKero. Identifika katak, konstrusaun neelaiha kualidade tanba halo deit rebokano hada bloku. Projectu nee kompanhaRoyal Timorense mak kaer ho volumeorsamentu $64,000.Fiskalizasun mos ba viveirus florestalpermanente iha suku Patu Kero, subdistritu ermera, projeitu konstrusaunsentru prosesamentu de café ho tereru(fatin habai café) iha Suku TalimoroSub-Distrito Ermera, projeitu konstru-saun prosessamentu café no tereru(fatin habai café) iha Sub-Distrito LeteFoho, viveirus Florestal Permanente ihaAldeia Mrigi, suku Katrai Leten, Sub-Distritu Lete Foho. Orsamentu ba pro-jectu hirak nee mai husi orsamentu PPRho volume orsamentu $120,000. Kons-trusaun hirak nee ho kualidade diak.Komisaun D mos fiskaliza konstrusaunviveiros Florestal Permanente, iha sukuBaboe Kraik Sub-Distritu Atsabe, nomos konstrusaun prosessamentu café notereru iha Suku Laklu Aldeia Tapo-MeaSub-Distrito Atsabe Distrito Ermera.Fontes: Arquivo Comizssão Agricultura,Pescas, Floretas, Recursos Naturais eAmbiente, 8 de Fevereiru 2011.

Aktividade Komisaun

Page 10: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

11INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Koiñese Xina Liu Husi Vizita Komisaun E

Objetivu vizita ba Xina, nudar akti-vidade regular Komisaun nian atu efetua estudu komparativuhodi manan koñesimentu no

troka ideas ho instituisoens relevantes, hodinune’e bele sai referensia ne’ebe efektivuba Membrus Komisaun sira durante halaofunsoens nudar lejislador, fiskalizador nohalo desizaun politika.

Durante iha Xina, delegasaun halaovizita ba sidade tolu (3) hanesan: KamaraMunisipiu Beijing, Rejiaun Autonoma Ning-xia ho Camara Municipio Shanghai.

To’o iha Aeroportu Kapital Beijing, de-legasaun hetan bem-vindo husi SekretariuKomisaun Assunto Agrikultura no Dezen-volvimentu Rural. Delegasaun mos akom-panha husi Embaixador Timor-Leste ihaRepublika Popular Xina, Olimpio Branco.

Iha Beijing, delegasaun vizita ba fatinhistoriku Great Hall of the People, Embai-xada Timor-Leste, Forbidden City ho Gran-de Muralha Xina.

Vizita Great Hall of the PeopleGreat Hall of the People harii iha tinan

1959, nudar edifisiu ida husi kons-trusoens

Koiñese Xina Liu Husi Vizita Komisaun E

sanulu ne’ebe kompleta iha Aniversariu badala 10 Republika Popular nian. ArkitektrurGreat Hall of the People harii durante fulan10 nia laran husi voluntario sira no dezenhahusi Zhang Bo.

Hafoin observa tiha edifisiu Great Hallof the People, delegasaun kontinua halaoenkontru ho Vice-Prezidente KomisaunAgrikultura no Dezenvolvimentu Rural,Zhang Zhongwei ho nia membru sira.

Durante sorumutu, delegasaun Par-lamentar Timor-Leste ho Kongres NasionalPopular Xina hato’o agradesimentu ba malunudar lasu amizade ne’ebe parte rua haka-rak kria ba futuru. Iha okaziaun ne’e, dele-gasaun husi Timor-Leste hato’o sentidusolidariedade ba Povu Xineze tanba dezas-tre naturais ne’ebe akontese. Delega-saun mos lori Povu Timor-Leste nia naranhato’o agradesimentu ba Estadu Xinezetanba tulun ne’ebe Xina fo ba Timor-Lesteiha area oioin, enklui tulun iha area sigu-ransa hodi kria paz no estabilidade ihaTimor-Leste.

Faktus hatudu katak, habitante Xina70 milhoens moris iha vida agrikultura nosai fundamentu bo’ot ba dezenvolvimentu

Komisaun E Parlamentu Nasio-nal ba Asuntu Eliminasaun Pobreza, Dezen-

volvimentu Rural no Rejional ho Igualidade Jéneru,vizita Republika Popular Xina, iha 20 - 29 Jullu 2010. Vizita

Xina, bazeia ba Planu Annual 2010 no Despacho PrezidenteN.o 0254 dia 9 de Março de 2010.

Xina nian. Durante Xina halao reformasauniha area agrikultura iha tinan 13 liu ba, foona rezultadu, hadia moris povu agrikulturano rendimentu agrikultura sa’e bo’ot ±100%. Xina iha suplai balansu ba ai-hanhodi tulun ba populasaun iha rai laran nomos ba mundu. Ida ne’e sai ezemplu diakba Timor-Leste nudar nasaun kiik maiberekursus natural barak.

Komisaun Agrikultura no Dezenvolvi-mentu Rural Xineze kria lei barak no guiade serviço atu haré ba protesaun Meiuambiente. Iha tinan 1998 Komisaun moskria lei ba kontratu. Wainhira kria ona leiKomisaun halo mos monitorizasaun baimplementasaun lei no fo sujestaun baproblema ne’ebe hetan durante fiskali-zasaun.

Vizita ba Embaixada Timor-LesteHafoin enkontru iha Great Hall of the

People, delegasaun kontinua halao vizitaba Embaixada Timor-Leste iha King’sGarden Villas, No.18, Xiao Yun Road, ChaoYang District, Beijing.

Iha sorumutu ne’e, Embaixador apre-zenta problema no sujestaun ba delega-

Enkontru entre Delegasaun Timor-Leste ho Xinaiha Great Hall of the People, Beijing, Quinta-feira, 22 Jullu 2010.

Aktividade Komisaun

Page 11: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

12 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

saun sira hodi nune’e Deputado sira beleapar ho situasaun refere. Em jeral, Embai-xada Xina infrenta problema kona-ba edi-fisiu ne’ebe sei aluga rezidensia privadu,seidauk iha terras proprio ba Embaixadaiha Xina. Nune’e mos espasu iha resintuEmbaixada nian klot, la hanesan kondi-saun Embaixada Xina nian iha Timor-Leste.Tanba ne’e presiza koalia no defini estatutukona ba terras entre embaixada rai rua nianiha tempu badak. Embaixada TL mos in-frenta problema kona-ba menus funsio-nario ne’ebe difikulta embaixada atu ha-lao servisu iha teritoriu tomak.

Vizita Forbidden CityForbidden City ho lian Xina, Zijin Cheng,

katak sidade proebidu. Forbidden City nu-dar fatin proebidu ba povu Cineze iha tem-pu pasadu no sai rezidensia ba dinastiaMing no Qing nebé aloka iha sentral sida-de Beijing. Forbidden City nudar kom-plexu palasiu ne’ebe bo’ot liu iha munduno ohin loron sai objetu turizmu hodi atraiturista husi nasaun barak.

Forbidden City iha tempu dinastia Mingno Qing nia ukun sai fatin lulik ba publiku.Historia haktuir katak, iha tempu ne’ebalaiha konsiderasaun ba balansu direitu fetoho mane iha Xina. Feto konsideradu hane-san objetu deit atu reprodus jerasaun hodihatutan poder dinastia nian. Feto laihaliberdade atu expresa sira nia direitu nomoris hanesan atan hodi serbi interesedinastia. Tradisaun dinastia nian ikus maihetan revolta husi populasaun Xineze noohin loron tradisaun refere la ezisti onaiha Xina. Mas tradisaun dinastia nian sempresai lisaun importante ba populasaun Xinahodi haburas igualdade generu iha pro-sesu dezenvolvimentu modernu nian.

Ezemplu dinamika iha Forbidden CityXina bele sai referensia importante baTimor-Leste ne’ebe iha tempu uluk domi-na ho kultura paternalistiku, maibe agoratransforma hela ba situasaun modernahodi luta ba igualdade feto ho mane. Idane’e sai esperensia importante ba delega-saun Komisaun E tanba iha ligasaun hoareatematika Komisaun nian.

Vizita Grande Muralha XinaGrande Muralha Xina nudar konstru-

saun naruk liu iha historia kriasaun umanu.Uluk, uniku konstrusaun ne’e iha mundubele haré husi fulan.

Grande Muralha Xina uluk konstrui hointensaun atu prevene atake husi Mongolhusi parte norte. Konstrusaun halao ihatinan atus ba atus nia laran iha senturiaunhusi dinastia lubuk ida, no hamate emabarak. Konstrusaun ne’e tuir estimasaun

dahuluk katak, hahu husi Dinastia Qin Shi-Huang. Maibe peskiza historia tuir maideskobre katak, Grande Muralha Xina hariimolok Dinastia Qin moris. Dianstia Qin sokontinua no hametin konstrusaun ba Mu-ralha deit.

Desde Dinastia Qin mate, prosesukonstrusaun Grande Muralha Xina kon-sege paradu. Maibe, wainhira Dinastia Mingkaer ukun, muralha ho material ense raikahor tezolu ho fatuk ne’e kontinua kons-trui. Tuir mai iha muralha nia leten uza nudardalan ba Forsa Kavalaria Xina. GrandeMuralha Xina nudar parte ida husi 7 Ma-ravilhoza Mundu nian.

Husi vizita ba Grande MuralhaXina, delegasaun bele hetanlisaun importante kona ba oin-sa Estadu Xina transforma fa-tin historiku sai sentru komersiuhodi fo benefisiu ba povu nohatama rendimentu ba kofreestadu nian. Estabilidade hosiguransa sai fatores determi-nante ba dezenvolvimentu tu-ristiku iha fatin refere.

Vizita Provinsia NingxiaDelegasaun sai husi Beijing

hodi desloka ba Provinsia Ning-xia ho aviaun domestika CZ-6117. Delegasaun hetan ben-vindu husi reprezentante Kon-gresu Popular Ningxia. Duranteiha Ningxia, delegasaun halaovizita ba fatin hanesan: Helan-shan Wind Power GenerationFarm, Projetu Teknologia Agri-

kultural-Xinpin, Museum Ningxia noenkontru ho Lider Kongresu Popular.

Vizita Helanshan Wind PowerGeneration Farm

Helanshan Wind Power GenerationFarm sai sentru produs energia elektrikahusi forsa anin hodi suplai eletrisidade bapopulasaun iha kapital to’o iha area remo-tas. Iha fatin refere potensia anin diaktebes ba energia elektriku. Tinan baraknia laran plantasaun barak iha area referemak abandona tanba rai maran no laihasuplai be. Maibe hafoin governu kria tihasentru energia anin, iha plantasaun barak

Delegasaun Komisaun E hasoru malu ho Embaixador Timor-Leste ba Xina,Olimpio Branco iha embaixada King’s Garden Villas,No.18, Xiao Yun Road,Chao Yang District,Beijing.

Aktividade Komisaun

Fatin Energia Eólica iha NingxiaHelan Mountain Wind Mill

Page 12: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

13INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

mak funsiona fila fali no fornesimentu beba komunidade sufisiente. Objetivu kriaHelanshan Wind Power Generation Farm,alein de suplai enerjia eletrisidade ba po-pulasaun, nune’e mos nudar meio husiEstadu atu lori dezenvolvimentu besik liuba populasaun iha area rural no bele ha-moris agrikultor iha fatin izoladu.

Vizita Projetu Teknologia Agri-kultura

Projetu Xinpin Modern Agriculture De-monstration Farm halo parte planu Go-vernu atu hakbiit aktividades agrikultoresiha baze ho finalidade atu hamenus kiakiha rai laran. Projetu harii iha kooperasaunmaximo entre populasaun ho governu, po-pulasaun mak oferese rai no governu makhalo konstrusaun no fo apoio tekniku enkluifinansas ba agrikultor sira. Governu fo liuprioridade ba populasaun nebé sira nia umano tos kona sobu tanba impaktu husi pro-jetu ida ne’e. Governu mos kria kope-rativa hodi kanaliza produsaun agrikul-tores nian ba iha merkadu.

Vizita Museum NingxiaIha museum nee aprezenta eransa

oioin kona ba Ningxia. Iha inisiu sekulu11, iha parte kosta oeste Tiongkok ohinloron, hamrik reinu ida nebé foun maibeforte. Reinu foun ne’e sai abrigu hodi satanatake husi forsa Mongolia nian nebé hala-kon ona rai tomak Eropa ho Asia. Eransamateriais kultural hanesan makina imprimiletras antigu liu iha mundu, no biblias leisuniku nebé konserva to’o ohin loron ihaTiongkok, no mos materiais lulik seluk nebé

folin bo’ot ba jerasaun ohin loron mak er-ransa reinu nebé hanaran Xixia.

Disionariu nebé infeita iha MuseumNingxia nudar disionariu lian Xixia-Hannebé hahu hakerek iha tinan 818. Koa-lia kona-ba disionariu refere, peritus sien-sia Reinu Xixia, Shi Jinbo hateten katak,iha posibilidade bo’ot katak disionariu ne’esai disionariu bilingua dahuluk iha historiaTiongkok. Husi disionariu ne’e, popula-saun Xixia bele aprende lian Mandarin noiha parte seluk, etniku Han bele aprendelian Xixia.

Alein de disionariu Fanhan Heshi Zhang-zhongzhu nudar disionariu bilingual da-huluk iha Tiongkok, biblia relijiaun Budhalian Xixia hanaran Jixiang Bianzhi Kouhe-ben Xu nudar produtu letra imprimi dahu-luk iha mundu no infeita iha Museum Ning-xia. Biblia relijiaun Budha ne’e aponta his-toria imprensa Tiongkok, no mos ba mun-du, konklui justifika katak Tiongkok nudarnasaun deskobertu teknologia imprimiletra. Nune’e mos, iha interior museuminfeita mos materiais kultural level nasionalseluk. Ida mak hanesan karau husi riti kahorosan mean Xixia ho naruk 1,2 metru notodan 188 kilograma.

Vizita iha Museum Ningxia fo impre-saun sufisiente ba delegasaun hodi lokehorizonte Membru Deputados kona baoinsa papel Parlamentu atu fo hanoin baGovernu atu organiza historia no konservamateriais valores kulturais rasik hodi ha-tutan erransa beiala nian ba jerasaun founno mos bele sai objetu turistiku hodi ha-tama taxa ba rendementu estadu hodiuza ba dezenvolvimentu sustentabili-dade.

Enkontru hoKongresu PopularNingxia

Delegasaun halaovizita ba Kongresu Po-pular Ningxia hodi halaoenkontru ho lideransasira. To’o iha resintuKongresu Popular Ning-xia, delegasaun hetanbem-vindu husi Vice-Prezidente KongresuPopular Ningxia, Sra.Ma Xiufen, ho nia mem-brus. Iha enkontru,delegasaun Timor-Leste ho Kongresu Po-pular Ningxia trokaideas ba malu liga hoareatematika Komi-saun nian. Husi partedelegasaun Komisaun

E hato’o preokupasaun kona-ba oinsapapel Kongresu Popular Ningxia ihaprogramas hamenus kiak ho dezenvol-vimentu rural.

Ningxia laos deit sai sidade kulturalnebé famozu iha Xina, maibe Ningxia mossai sentru politika, ekonomika no kulturaliha Xina. Oras ne’e dadaun governantesira foka targetu oinsa atu harii Yinchuansai nudar sidade modernizadu ho estatutusentru rejional nebé diak ba fatin hela nohahu komersiu. Ningxia mos riku ba re-kursus naturais. Ningxia iha vantajen baagrikultura, enerjia no turizmu. Ningxia ihafasilidades infrastrutura kompletu no foprospek nabilan ba dezenvolvimentu. En-kontru delegasaun ho Lideransas Kon-gresu Popular Ningxia lao diak tanba halaoiha ambiente nebé nakonu ho amizadeno fraternidade.

Vizita ShanghaiShanghai nudar sidade nebe bo’ot liu

iha Xina no koloka iha delta Changjiangho area luan 6.340,5 km2 (numeru 31).Progresu sidade hahu iha dekada hirakliuba, ikus mai halo Shanghai sai tiha onasentru ekonomia, komersiu, finansial nokomunikasaun importante Xina nian. PortuShanghai mos sai portu ida nebe rame liuiha mundu, hanesan mos portu iha Singa-pura no Rotterdam.

Molok forma sidade, Shanghai sai parteba munisipiu Songjiang nebe governahusi provinsia Suzhou. Munisipiu ne’eforma maizumenus iha tinan 1000 liu ba.Iha era governasaun Dinastia Song (960-1279), Shanghai faze pur faze buras saiportu rame liu. Sidade Shanghai hahudezenvolve desde harii parede sidade ihatinan 1553 A.C. Maibe molok senturiaun-19, Shanghai laos sidade nebe bo’ot kom-para ho sidades bo’ot Xina seluk, Shanghaiso iha fatin historia uitoan deit. Molok tinan1927 Shanghai tutela iha governasaunprovinsia Jiangsu ho nia kapital Nanjing.Desde Shanghai sai Rejiaun Adminis-trasaun Spesial iha tinan 1927, estatutusai hanesan ho provinsia seluk iha Xina.

Vizita ba Shanghai World Expo2010

Delegasaun tama husi filheira klase VIPnian hodi lalais ba iha fatin refere tanbavizitante barak. Durante iha fatin expo-zisaun, delegasaun halao vizita ba fatinimportante tolu (3), mak hanesan:

Vizita Pavilaun XinaPrograma ida ne’e sai oportunidade

importante ba delegasaun atu bele halokomparasaun kona-ba pavilaun Xina ho

Aktividade Komisaun

Page 13: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

14 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Timor-Leste sobre demontrasaun pai-jajen iha aspeitu hotu-hotu.

Iha pavilaun Xina, delegasaun hetanesperensias furak tanba iha demons-trasaun oioin kona-ba nabilan sidade Xina,kondis duni ho kondisaun aktual iha Xina.

Iha pavilaun Xina, delegasaun hetanmos oportunidade akompanha aprezen-tasaun filmajen kona-ba progesu dezen-volvimentu iha Xina. Iha filmajen ne’e ilus-tra katak, progresu aktual nebé alkansaiha Xina hahu husi mehi ida nebé naruk.Mehi ne’e hahu husi unidade, estuda ba-dinas, servisu makas, inovasaun kroat, es-piritu dezenvolvimentu no interese komum.

Vizita City Theme PavilionProtokolu Xina lori delegasaun ba vizita

City Theme Pavilion nebé sei halo parteba pavilaun Xina. Iha pavilaun ne’e de-monstra parte diak no parte aat husi si-

dade. Sidade nia diak no sidade nia aatdepende ba hahalok husi populasaunnian. Tuir pontu de vista iha pavilaun ne’e,sidade ida diak mak sidade nebé ninia am-biente iha balansu entre kombinasaun na-tureza ho kultureza. Hahalok diak mak ha-nesan, hadomi natureza, la soe lixu iha fatinarbiru, proteze ambiente husi polusaun noselu-seluk tan. Tanba wainhira hahalokmoris loro-loron la tuir normas nebé ihamaka sei fo impaktu negativu ba moriskriatura tomak iha mundu.

Vizita Pavilaun Timor-LesteVizita pavilaun Timor-Leste iha Ex-

pozisaun Mundial Shanghai 2010 nudarmomentu diak ba delegasaun KomisaunE atu fiskaliza diretamente kona-ba li-gasaun materia exibisaun ho total orsa-mentu USD 70 milhoens nebé hetanaprovasaun iha Parlamentu Nasional.Expekta katak, pavilaun Timor-Leste nianbele sai eventu diak hodi promove Timor-

Leste iha aspeitu oioin, hanesan: sosial,kultura, politik, ekonomia, jeografia, de-feza no siguransa. Hodi nune’e bele in-forma no garantia ba investedor rai liur atumai investe iha Timor-Leste.

Diferente ho pavilaun Xina, iha pa-vilaun Timor-Leste membrus delegasaunsira hato’o insatisfasaun tanba iha fatinrefere la koresponde tuir orsamentu nebéaprova iha Parlamentu Nasional. Tuir de-putadu sira katak, maske Parlamentu Na-sional aprova osan bo’ot atu promove Timor-Leste iha expo Shanghai, maibe materianebé pro-move kiak tebes.

• Tour iha International Financial CenterInternational Financial Center nudar

uniku konstrusaun nebé aas liu iha sidadeShanghai. Iha andar tutun vizitante sirabele haré kobre sidade Shanghai. Interna-

tional Financial Center sai mos objetuturistiku nebé uniku iha Shanghai. Fatinnee iha vizitante barak no fo rendimentuboot ba taxa estadu nian.

• Enkontru ho KongresuPopular Municipal Shanghai

Delegasaun hahu enkontru ho Kon-gresu Popular Municipal Shanghai nebélidera husi Sra. Yan Li Hua nudar Vice-Pre-zidente. Iha enkontru nee delegasaunhetan informasaun barak kona-ba prosesudezenvolvimentu iha Shanghai nebé ligaho eventu Expozisaun Mundial Shanghai2010.

Vice-Prezidente Kongresu PopularMunicipal Shanghai, Sra. Yan Li Hua, hato’olaran ksolok no fo bem-vindu ba delega-saun Timor-Leste mai vizita Shang-hai.Jeralmente, Shanghai konhesidu nudarsentru ekonomia iha Xina, alein de Beijingnudar sentru industria no Ningxia nudarsentru agrikultura. Tanba nudar sentru

ekonomia maka Shanghai hetan fiar hodisai uma-nain ba Expozisaun Mundial 2010nebé partisipa husi nasoens 240 iha mundu,inklui Timor-Leste. Expozisaun Shanghai2010 sai hanesan plataforma ida atu trokaideas no kultura entre nasoens no belehame-tin liu tan relasaun iha futuru.

Alein de expozisaun, Shanghai mos saiuma-nain ba selebrasaun festa Olimpiku2010 iha Xina. Eventu Expozisaun ho Olim-piku 2010 nebé selebra iha Shanghai saisasukat ba suksesu bo’ot iha Shanghai.

Hafoin enkontru, delegasaun halao re-sepsaun hamutuk no troka prendas ho liderKongresu Popular Municipal Shanghai.

• Vizita Estasaun Maglev TrainDelegasaun departura ba Estasaun

Longyang hodi pasear ho Komboiu Meglev(Maglev Train). Komboio Meglev aktualhalai lais liu iha mundu ho velosidade 441

kilometrus/hora. EstasaunKomboiu Meglev harii hokooperasaun kompanhiabalu iha Alemnha. KomboiuMeglev sai objetu turistikuiha Shanghai no loke kam-po servisu barak ba popu-lasaun Xineze.

• Vizita Exibisaun Urbanizasaun

ShanghaiWainhira delegasaun atu

hakotu vizita iha sidadeShanghai, tuir dalan ba airo-portu Hongqiao-Shanghai,delegasaun sei aproveita

tempu hodi halao vizita ida ba exibisaunurbanizasaun iha People’s Avenue andShanghai Urban Planning Exhibition Hall.Delegasaun hetan koñesimentu kona-baplanu urbanizasaun Shanghai iha futuru.

Alein de observa planeamentu urba-nizasaun, delegasaun mos halao vizita baTour the Bund. Iha fatin refere, delega-saun hetan oportunidade halao tour hoaviaun duplikadu iha auditorium experi-mental aviaun planeta nian. Auditoriumida ne’e realiza husi rekursus humanus nebéiha kualifikasaun aas.

Jeralmente, vizita estudu Komisaun Eiha Repúblika Popular Xina hatudu katak,util tebes ba dezenvolvimentu kapasidadeMembru Komisaun sira nian tanba hetanokaziaun hodi bele kompara sirkumstansia,fasilidades, no politika sira husi nasaun Xina.Membru Delegasaun sira hato’o sira nia sa-tisfasaun ba vizita ida ne’e no sente katak,sira hetan ona koñesimentu no informa-saun ne’ebe importante no util.

Fot.D

oc.C

om.E

/2011

Aktividade Komisaun

Delegasaun Komisaun E no D, Parlamentu NasionalTimor-Leste halao enkontru ho Lider Kongres PopularMunicipal Shanghai, 26 Julho 2010.

Page 14: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

15INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Aktividade Komisaun

Vizita ne’e hala’o durante loron tolu nia laran, hahu husi loron10 to’o 13 fulan Marsu 2011, ba-zeia ba despaixu Prezidente

Parlamentu Nasional No.0197, loron 28Fevereiru 2011.

Atu alkansa objetivu husi fiskalizasaunne’e, Komisaun E halao programas soru-mutuk ho autoridade lokal no populasaunsira. Programa sorumutuk hetan partisi-pasaun husi Adjuntu Administrador Dis-tritu Ambeno, Administrador Sub-DistrituPante Macassar, Chefe Sucos ho Con-selho Sucos Cunha no Lalisuk, enklui hetanmos observasaun husi pessoal Ajensia

Vizita Oecusse,Komisaun E Simu Problema no Sujestaun Barak

Komisaun E Asuntu Eliminasaun Pobreza, DezenvolvementuRural no Rejional, nomos Igualidade Jeneru, hala’o vizita baRejiaun Espesial Oecusse, hodi fiskaliza ezekusaun programaGovernu nebé liga ba aktividades hanesan, distribuisaun tratorno fila rai gratuita ba populasaun, implementasaun pensaunba veteranos, pagamentu subsidiu ba idozus, atendimentu de-zastre naturais, presu fos, fundus dezenvolvimentu agrikula,grupos emprezarial no selu-seluk tan.

Internasional. Enkontru konsentra iha se-de Suco Cunha. Durante enkontru, ko-munidade balu mensiona mos kona basituasaun husi suco seluk nebé mak De-legasaun labele hakat to’o ba.

Alende programa sorumutuk, Komi-saun E mos halo vizita diretamente baterenu hodi hatene liu tan realidade ihaSub-Distritu Pante Macassar. Komisaunhalo observasaun ba projetu moru pro-tesaun iha Mota Tono, vizita grupu kar-pintaria, vizita grupu fabrika blok ho fis-kaliza presu fos iha Merkadu Tono.

Rezultadu husi vizita Komisaun baSub-Distritu Pante Macassar konsiste iha

problemas lubuk ida. Ida, problema dis-tribuisaun trator. Grupo agrikultor barakto’o agora seidauk hetan trator maskehatama ona proposta ba MinisterioAgrikultura iha Nasional. Sistema fahetrator iha Suco Bobocase haliis liu bagrupo ka partidu politiku. Distribuisauntrator la tuir area profisaun tanba barakliu distribui ba ema nebé laos agrikutor.Rua, problema veteranus. Grupo vete-ranus kestiona kona ba iha Oecussehetan dedikasaun esklusivo ou lae. Ve-teranos balu to’o agora naran seidauktaka iha lista ofisial e husu Parlamentubele buka solusaun ba problema ida ne’e.

Tolu, Problema Dezastre Naturais.Mota Tona tinan-tinan estraga popula-saun nia uma ho natar. Anin iha Oecussemenus ba bebeik tanba mudansa kli-matika, udan la fo tempu atu halo to’osho natar. Suco Lalisuk menus ba hahantanba mudansa klimatika e husu ba Go-verno atu fo atendementu urjensia. IhaSuco Padiai infrenta menus hahan tanbamudansa klimatika.

Durante mudansa klimatika desas-tre naturais oi-oin halo povo sira hamlaha,

Ekipa Komisaun E chefia husi Presidente Osório Florindo halao enkontru ho autoridade lokal no populasaun Suco Cunha ho Suco Lalisuk iha sede Suco Cunha, Sub-Distritu Pante Macassar, Distritu Ambeno, Sesta, 11 Marsu 2011.

Fot.D

oc.C

om.E

/2011

Aktividade Komisaun

Page 15: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

16 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

rai monu, mota sae i estraga povunia uma no natar e tinan ida onapovo la halo to’os. Populasaun pre-okupa no tauk mota nebé sae tinan-tinan hodi estraga sira nia animal,uma ho natar.

Haat, Problema Dezenvolvi-mentu Rural. Iha aldeia rua (Kiu-panaf ho Sonanasa) oras ne’e faltaaimoruk tanba dok husi Kapital Oe-Cusse, i ema moras todan labelelori ba distritu tanba asesu estra-da mos la diak tanba impaktu husiudan la para. Nune’e mos iha al-deia Kiupanaf ho Sonanasa laihaasesu ba eletrisidade no mos laihaajudu kona ba solar panel.

Kona ba projektu PDL iha SucoLalisuk nebé halo bronjong atuprevene mota sae, maibe oras ne’emota sobu fali ona, e sobu mos ihafatin sira seluk. Proposta barak makhato’o ona ba iha Nasional atu he-tan solar sel maibe to’o agora sei-dauk hetan rezultadu. Organiza-saun Mundial WFP hola tiha dadusiha Suco Padiai maibe to’o agoraseidauk iha rezultadu. Populasaun sei-dauk sente planu dezenvolvimentu nebémai husi kraik, planu Governu dominantehusi leten.

Lima, Problema Grupo Empresarial.Laiha klarifikasaun ho koñesimentu baAutoridade Suco kona ba konstrusaun

guest house husi grupo empresarial ihasuco Lalisuk. Kestaun seluk nebe popu-lasaun sira hato’o mak problema idozus/terseira idade. Tinan kotuk idozus baraknia naran sai iha lista ofisial i sira simuosan, maibe agora sira nia naran laiha.Idozus sira bele hetan retroaktivu ba sub-

sidiu nebé pendenti ka lae. IhaSuco Padiai idozu balun simuosan la to’o no balun naranlaiha.

Iha mos problema ida kataksucos sira nebe mak iha Oecusselaran liu-liu nebe mak besik loosiha fronteira to’o agora la hetanborder pass. Alende ne’e konaba transporte maritima Roo Na-kroma, autoridade ho popula-saun Distritu Ambeno kestionakona ba bilhete roo Nakromannebé faan husi pesoal teknikuiha roo laran, tanba iha des-konfia osan nebé kobre la tamaba estadu. Populasaun mos la-menta ho utiliza kareta lixu hoditula pasajeiros ba Oecusse tanbahetan insulta husi populasaunIndonesia iha Atambua.

Entretantu liu husi observa-saun direta ba Mota Tono, Komi-saun E hetan prova katak MotaTono oras ne’e fo amiasa ba po-pulasaun iha area refere, i sobudadaun moru protesaun no fera

populasaun nia kintal hodi halo be tamaba populasaun nia uma. Iha tempu ba-dak mota sei sobu populasaun nia umaho natar i dezastre bo’ot sei akontesetanba potensia udan iha Oecusse bo’ot.Moru protesaun mota Tono laiha kuali-dade diak maske moru refere foin mak

Ekipa servisu ba Rejiaun EspesialOecusse kompostu husi Deputadonain lima, Tekniku nain rua hoMotorista nain lima, hanesan tuirmai:

Deputado Osório Florindo da C.Costa (Presidente Comissão),

Deputada Maria Rosa da Cámara(Vice-Presidente), DeputadaGetrudes Moniz (Secretária),Deputado Domingos da Costa

(membru), Deputada Virgina AnaBelo (membru), Vitorino Borges de

Deus (Técnico), Joãozito de Carvalho(Técnico), Mariano Gonçalves

(Motorista), Francisco Gomes deDeus (Motorista), Arsénio Marçal da

Cruz Madeira (Motorista), BentoLeite (Motorista), Osório Amaral da

Costa (Motorista).

Ekipa Komisaun E akompanha husi autoridade lokal halao observasaun ba moru protesaun Mota Tono nebé naksobu no fo amiasa=ba populasaun nia moris tanba failansu husi implementasaun projetu nebé la favorabel.Vizita halao iha loron Sesta,11 Marsu 2011.

Fot.Doc.Com.E/2011

Aktividade Komisaun

Page 16: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

17INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Aktividade Komisaun

halo husi kompanhia lokaliha projetu pakote refe-rendum.

Projetu ba moru prote-saun mota Tono la hahuho estudu viabilidade ne-bé diak e ikus mai hodi pre-judika povu nia vida. Popu-lasaun iha mota Tono faltaasesu transporte tanbamota bo’ot e hapara mo-vimentu populasaun husimota sorin ba sorin, e po-pulasaun sira tenki atra-ves risku hodi hakat motabo’ot atu halao vida eko-nomia iha merkadu. Faltaekipamentu pezadu ou es-kapator hodi fo atendi-mentu imediatu ba popu-lasaun ihamota Tono.

Hafoin vizita Mota Tono, Komisaun Emos halao vi-zita ba grupu profisionais,hanesan Grupo karpinteiro ho naran “Kar-pinteiro Hametin Enclave”. Grupu refereoras ne’e serviso lao diak i nia rezultadumos suksesu no iha grupo nia laran emanain hat mak halo servisu durante fulanwalu (8) ona.

Komisaun mos vizita Grupo FabrikaBatako. Grupo ida ne’e parado hela to’oagora, i ema nebé mak simu fundus loriosan ba halo fali uma privadu. Tuir ob-servasaun Komisaun E ba merkadu ihaSuco Cunha, folin fos 25 kg U$ 28, 35kg U$ 36.50 no fos membrano kada kiloU$ 2.

Komisaun E mos hetan sujestoensbarak husi vizita ne’e. Populasaun sirahanoin, programa governu iha Orsa-mentu 2011, kada suku atu hetan umalima (5) husu para aloka deit ba iha sukunebé mak hetan estraga uma tanbamota sae i sobu.

Iha Sub-Distrito Pante Macassar nialaran oras ne’e servisu ba 3 dolar seikontinua i sujere atu iha kontinuasaunhodi fo benefisiu ba povu iha baze.

Husu roo Nakroma bele sirkula lalaisi presiza iha substituisaun roo hodi ketadefikulta transporte ba Oecusse. Pre-siza prepara aihan iha armagen no husupara fos MTCI tenke mai lalais iha Oe-Cusse. Idozu sira naran nebé mak tinanuluk laiha presiza rezolve. Fasilita prepa-rasaun material konstrusaun uma nianba lozas sira iha Oecusse atu popula-saun bele aksesu mais baratu. Sujere

ba dadus idozus nebé mak husi distritufo ba nasional labele muda ona tanbalista ne’e orijinal husi baze.

Husu para ema OeCusse tomak tenkehetan border pass, laos deit ba sira nebémak besik liu iha fronteira. Sujere ba par-te kompetente atu prepara makina es-kapator hodi fo protesaun imediatu bapopulasaun nebé mak hetan amiasa besae iha mota Tono.

Deputadu sira ho vontade diak hato’oresposta la ses husi funsoens KomisaunE nian. Maibe ba asuntu sira nebé laihaligasaun ho funsoens Komisaun, dele-gasaun promete sei hatutan ba Komisaunrelevante ou emkaminha ba Ministeriokompetente hodi hadian implementa-saun politika nebé diak ba povu. Partisi-pantes iha enkontru ida ne’e ho antu-siasmu hakarak rona esplikasaun husiDelegasaun Komisaun E, tanba eventuida ne’e importante ba sira atu rona in-formasoens husi Parlamentu Nasionalnebé susar asesu iha baze.

Oportunidade ida ne’e util tebes bapopulasaun iha Suco Cunha ho Suco La-lisuk atu aprezenta suksesus ho failan-sus nebé akontese iha baze, ho espe-ransa atu Komisaun husi Parlamentu Na-sional bele rona no haré diretamentepovu iha baze nia halerik atu nune’e beletau ba konsiderasaun.

Bazea ba rezultadu vizita iha rejiaunOecusse, maka Komisaun E hakarak ha-to’o rekomendasaun hanesan tuir mai:• Rekomenda ba Ministerio Solida-

riedade Sosial atu fo atendimentudiak liu ba programa terseira idade

nebé sei kestiona iha Distritu Oe-Cusse em jeral no Sub-Distritu PanteMacassar espesial.

• Husu ba Sekretariu Estadu DezastreNaturais iha Ministerio SolidariedadeSosial atu fo asselere makas ba pro-blema dezastre naturais iha rejiaunOe-Cusse.

• Ba Ministerio Turismo Komersio noIndustria (MTCI), karik iha programaoin mai atu subsidiu fali fos iha mer-kadu, maka presiza hadian e bukamekanismu ida ke razuavel hodi foatendimentu diak ba populasaun to-mak, tantu husi kapital to area ruraliha Oe-Cusse.

• Rekomenda ba Ministerio Agrikulturae Peskas, presiza hadian mekanismudistribuisaun trator hodi labele hamo-su interpretasaun politika iha sosie-dade, no kontinua fo etendimentu baproposta tuan nebé to’o agora sei-dauk pendenti.

• Husu ba Asesor Sosiedade Sivil ihaVice Primeiru Ministru, atu ba harefila fali Grupo Fabrika Blok iha Oecusse(mota Tono) nebé jere osan ba faliinterese privadu.

• Husu ba Ministerio Infra-Estrutura,atu halo protesaun imediatu ba po-pulasaun iha mota Tono nebé infren-ta be sae no prepara eskapator ihamota refere.

• Rekomenda ba Ministerio Justisa, ase-lere border pass ba populasaun ne-bé hela besik iha area fronteira.

Page 17: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

18 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Paises Ho Diferensias IstorikaNo Problema Sosial

Objetivu prinsipal husi KomisaunF vizita rai rua nee atu hareeno hatene kona-ba formasno metodolojias nebe nasa-

un rua nee uza atu rezolve problemasiha áreas sociais, espesial ba saúde eedukasaun.

Moçambique hanesan mos Timor-Leste nebe sei tama iha numeru naseonsnebe kiak iha mundu, maibe Moçambi-que hakaas-an dezenvolve iha area com-petências no sira nia rekursos humanos.Nee mak esforsu nebe Komisaun F nianatu koñese profunda kona-ba area ruanee iha Moçambique.

Vizita África do Sul, hanesan vizitaida nebe importante, tanba istorikamente

Hasai foto hamutuk iha Palacio Prezidente Africa do Sul nia oin. Husi karuk ba los: Jonas Fernandes (tekniku), Dep. Francisco de Araújo, Dep.Teresa Maria de Carvalho, Dep. Francisco M.C.P. Jerónimo, Dep. Ilda Maria da Conceição, Dep. Virgílio Dias Marçal, Maria da Costa Expostono Dep. Romeu Moisés ,

Liu husi vizita Comissão de Saúde, Educação e Cultura(Komisaun F) Parlamentu Nasional Timor-Leste ihaRepublica de Moçambique no República Africa doSul, fo Konesimentu klean kona-ba lalaok dezenvol-vimentu Saúde, Educação e Cultura iha pais rua nee.

rai nee moris iha istoria metan iha tempunaruk ho pratika sistema Aparthaid(diskriminasaun rasa entre kulit metanno mutin-red). Maibe tama iha dekada1990 resin, praktika diskriminasaunrasa ba kulit metan sira hakotu husirezime nebe ukun iha tempu neba, norai nee hahu ho esforsu makaas dezen-volve sira nia Demokrasia no igualdadedireitu ba kulit metan no kulit mutin.Husi esperensia hirak nebe África doSul infrenta, referensia diak ida ba Ko-misaun F hodi realiza vizita estudu idaatu haree kualidade servisu iha areasosiais iha rai nee.

Delegasaun Komisaun de Saúde,Edukasaun e Kultura (Komisaun F) nebe

vizita Moçambique no África do Sul makhanesan Deputados; Virgílio Dias Marçal(Prezidente Komisaun), Francisco M.C.P.Jerónimo (Vice-Prezidente), RomeuMoisés (Sekretário Komisaun), Mariada Costa Exposto, Teresa Maria de Car-valho, Ilda Maria da Conceição, Franciscode Araújo nomos tekniku Komisaun,Jonas Fernandes no Assessor Jurídicoba Komisaun, Dr. Miguel Folgado Moreno.

Vizita Moçambique realiza iha loron12 no 20 de Julho de 2010. Graçastanba ho apoiu hosi Assembleia da Re-pública Moçambique nian, realiza reu-nioens hirak mak hanesan; Reuniaunho Primeiro Vice-Prezidente da Assem-bleia da República, Reuniaun ho Komi-saun ba Assuntos Sociais, do Género eAmbientais iha Assembleia da República,Reuniaun ho Ministro da Edukasaun,Reuniaun ho Ministro da Saúde no Reu-niaun ho Ministro da Kultura.

MOÇAMBIQUE

Moçambique No África Do Sul

Page 18: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

19INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Ho autorizasaun husi ministeriu kom-petente iha Moçambique, Delegasaunmos hetan oportunidade vizita institui-saun hirak mak hanesan; Hospital Centralde Maputo, Uma Escola Primária no Sub-Distrito da Namaacha (Escola no espaçorural), Biblioteca e Arquivos Centraisde Moçambique no Museu Nacional deArte de Moçambique

Komisaun F Parlamentu NasionalTimor-Leste agradese mos ba kolabo-rasaun nebe diak tebes husi Embaixa-dora Timor-Leste ba Moçambique D.Marina Alkatiri nebe simu Delegasaun

Komisaun F durante halao vizita ihaMoçambique.

Assembleia da RepúblicaDelegasaun mos iha oportunidade

hodi realiza reuniones servisu rua ihaAssembleia da República de Moçam-bique. Reunioens nee hanesan karákterdiplomátiku no privadu, iha mos opor-tunidade hodi troka impressoens entreDelegasaun no mos reprezentantesAssembleia da República de Moçam-bique. Reuniaun hirak nee atu trokapontos de vista sobre realidade ihanasaun rua nee, hanesan áreas edu-

kasaun, saúde no kultura, no mos kul-tura parlamentar.

EdukasaunCerca de 50 porsentu populasaun Mo-

çambique mak analfabeta, sei menus42,5 porsentu duke iha altura inde-pendensia rai nee iha 1975. Maibe per-sija fo pontu importante katak, besikka liu 44 porsentu husi 95 porsentu po-pulasaun Moçambicano, labarik sira hootas tinan 15 mai kraik tama eskola,ekspetivamente numeru nee sei menusliutan iha tinan hirak tuir mai.

Moçambique rai ida nebe aplikasistema edukasaun gra-tuitoba nia povu hanesan mosTimor-Leste. Maibe, iha parteseluk, Moçambique sei infren-ta mos problemas sosial-eko-nomika no rekoñese problemassub-nutrição. Moçambique laaplika programa Merenda Es-kolar ba eskola publiku.

SaúdeHanesan sistema eduka-

saun, sistema Saúde mos gra-tuito ba povu iha pais nee,maibe rai nee sei infrenta helaproblemas boot rua mak hane-san falta Rekursus humanos,nomea-damente médikus no

alta prevalência ba moras endémicashanesan malária, tu-berculose (TBC)no infeksaun hosi HIV/SIDA.

Delagasaun Komisaun F hasai foto hamutuk ho Embasadora Timor-Lesteba Mocambique, Marina Alkatiri (dahaat husi karuk).

Enkontro Delegasaun Komisaun F ho Ministru da Saude Mocambicano.

Aktividade Komisaun

Page 19: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

20 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Hakotu vizita iha Mocambique, dele-gasaun Komisaun F Parlamentu NasionalTimor-Leste, kontinua halao vizita es-tudu ba iha África do Sul iha 20 - 24Jullu 2010.

Objetivu husi vizita estudu nee atuhatene realidade iha nasaun nee ape-sar hanesan nasaun ida nebe Dezen-volvidu. África do Sul mos koñesidu hoekipamentus sosiais nebe diak. Pro-blemas nebe rai nee infrenta mak laihaexistência ba ekipamentus, maibe dis-ponibilizasaun universais.

Durante iha vizita nee, Komisaunhalao enkontru ho Ministru dos NegosiusEntranjeirus, reuniaun ho Director dasRelações Internacionais do Departa-mento Nacional da Educação Superior,Galeeb Jeppi.

Delegasaun mos halao Almoço deTrabalho ho Senhor Embaixador FrancisMoloi, Director ba Sul e Sudoeste Asiá-tico no Ilhas do Pacífico ba Departamentodas Relações Internacionais e Coopera-ção do Ministério dos Negócios Estran-geiros.

ÁFRICA DO SUL

Sistema Ensino Superior iha rai nee,too iha tinan 1994, orientado hosi sis-tema Apartheid, husi Instituisaun nebeseparadas cada raça, etniku no língua.

Bainhira África do Sul hamos sistemaApartheid nebe diskrimina rasa kulit me-tan rai-nain husi kulit mutin sira iha de-kada tinan 1990-resin, pais nebe hahumoris iha ambiente foun nebe demo-kratiku halo revizaun ba sira nia konsti-tuisaun. Ida nee sai diskusaun boot nohetan konsensus atu halo mudansasistema Ensino Superior ba realidade

foun ho objetivu atu kria sosiedade nebemak bele estuda no alkansa dezafiu bamudansa no de-zenvolvimentu.

Ikus liu, Komisaun F halao vizita kul-tural no istórika ida ba iha sidade Soweto,vizita mos ba bairro no uma istoriku helafatin Winnie no Nelson Mandela, figuraida nebe famosu iha mundu, eis Boxistanebe involve-an ba politika hodi lutakontra diskriminasaun rasa ba kulit me-tan sira. Komsaun F mos halao vizitaistoriku ba Memorial Hector Pietersenno mos Muzeum Apartheid.

Delegasaun Komisaun F, hasaifoto hamutuk iha Uma istorikaNelson Mandela iha Soweto.

Aktividade Komisaun

Page 20: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

21INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Objetivu husi vizita ne’e, atu ha- sa’e kapasidade membrus Ko-misaun nian, liu-liu atu fahe es-

periensia, aprende teknologia foun, ihaprosesu konsepsaun, planeamentu,ezekusaun, supervizaun ba projeitu sirano buka hatene dezafius no hala’o ob-servasaun direita ba servisus Obras Pu-blikas, Eletrisidade, rodoviaria, teleko-munikasaun, saniamento no area seluk.Alein atu aprende, vizita ne’e mos atuhametin parceria no ko’operasaun entreParlamentu Nasional Timor-Leste liu-

Komisaun G Buka Esperensia

Iha Indonesia no Portugal

Komisaun G Asuntu Infraestrutura no Ekipamentus Sosiaishala’o vizita estudu komparativu ba Indonesia no Portugal,hahu husi loron 14 Julhu to’o 2 Agostu 2010. Vizita ne’ebazeia ba despaixu Prezidente Parlamentu Nasional nianho numeru 0490, loron 10 Maiu 2010.

Delegasaun ne’ebe vizitaIndonesia no Portugalmak Prezidente Komi-

saun G hanesan mos Chefedelegasaun, Dep. PedroMártires da Costa, Dep.Inacio Freitas Moreira(Vice-Prezidente), Dep.

Arão Nóe de Jesus C.Amaral (Secretario), Dep.

Joaquim Amaral(Membro), Bruno de Lan-castre (Assesor Juridiku

Komisaun), ManuelChradus (Tekniku Apoiu

Komisaun).

liu Komisaun Infraestruturas ho Gover-nu, Instituisaun no kompanhia ne’eberelevante hosi nasaun Repúblika Indo-nesia ho Portugal hanesan parseiru de-zenvolvimentu ba Timor-Leste.

Vizita IndonesiaIha Indonesia, Komisaun G disloka

ba Sub-Distritu Pomala, Distritu Kolaka,Sulawesi Tenggara/Sudeste hodi en-kontru ho Sergio C.Simbajon, nudar Con-

Prezidente Assembleia da Republika Portugal,Dr. Jaime Gama, kaer liman ho Sekretariukomisaun G Parlamentu Nasional Timor-Leste,Arão Nóe de Jesus C. Amaral

Aktividade Komisaun

Page 21: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

22 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

tract Manager husi PT. Warsila Indone-sia-Finlandia, PTL-3 Antam Power PlantPomala.

Iha enkontru ne’e, Sergio halo apre-zentasaun badak ida kona ba opera-saun no jestaun husi kompanhia ne’erasik.

PT. Wartsila Indonesia-Finlandia haloinstalasaun ba primeiru faze ho kapa-sidade 51 MW no intrega ba PT. AnekaTanbang iha loron 21 Januari 2005 nosegunda faze ho kapasidade 51 MWintrega iha loron 1 April 2005. Husi fazerua ne’e instala total kapasidade 102

Aktividade Komisaun

MW, Gerador Wartsila ho marka 6x18V46,oras ne’e dadaun konsumu Olio pes-sadu (Heavy fuel oil). Maibé gerador ne’eekipadu ona ho teknologia konver-saumhusi HFO ba konsumo GAS Natural bain-hira kompanhia hetan fasilidade rumaba teknologia ida ne’e iha futuru. Tuirinformasaun ne’ebé Komisaun hetan ka-tak, operasaun gerador hirak ne’e to’oona loron rihun ida atus sia sianulu resinrua la iha falhansu/avaria ne’ebé grave,la iha sirkuitu ka ahi han no la iha impaktuambiente (maske uja olio pessadu mai-be la iha suar). Gerador nia operasaun

liu ona tinan lima maibe nia kondisaunsei normal hela.

Informasaun seluk ne’ebé Komisaunhetan mos katak, PT. Wartsila Indonesia-Finlandia fó garantia ba produktividadeservisu, garantia out put, efektividadeutilizasaun konsumu HFO, garantia sup-ply rezerva mina nian. PT. Wartsila In-donesia-Finlandia mos iha ninia kredi-bilidade, tanba hetan rekonhesementuhusi instituisaun estadu iha mundu nokompanhia multi internasional. Kom-pania ne’e mos iha pesoal ne’ebé kom-petente no iha esperiensia mundial. Iha

susesu barak iha sira nia ma-neira kaer gestaun no operasio-nal makinas sira.

Vantagen seluk husi produ-saun PT. Wartsila Indonesia-Finlandia maka: garantia teknikuno skill pesoal servisu, garantiaba stok pessa, garantia ba pessaoriginal, garantia atu servisu tuirplanu no tuir target, garantia atufo treinu ba staf, haki’ik risko nohalo relatoriu regular.

Hafaoin halo tiha aprezenta-saun ba-dak Operation Manager,Eng. Arief Budiman ho Mainta-nance planer, Wayan Putra akom-panha delegasaun ba vizita An-tam Power Plant.

Iha programa vizita ba Indo-nesia, Komisaun G mos halo au-densia ho Mulyadi hanesanDirektur CSS Group. Iha audien-sia ne’e, CSS Group halo aprezen-tasaun rua kona-ba Power Ge-nerator ho Linha Distribuisaun(Jaringan Distri-busi).

Iha mos aprezentasaun kona-ba Power Generator ne’ebe ha-to’o husi Marno, reprezentanatehusi PT. Indodaru Sukses Makmur.Aprezentasaun foka liu ba kon-disaun real central EDTL Comoro.Entretantu iha mos interven-saun seluk husi Senhor Surosone’ebe reprezenta kompanhiaPT. Pandaman Putra Utama. In-tervensaun Suroso nian foka liuba linha distribuisaun energiaeletrika iha Díli laran no are-dores. Tuir Senhor Suroso linhatransmisaun iha Dili barak makaafeitadu husi: kabu sira tuanhotu ona, ai sanak barak konafiu maibe la tesi ne’ebe afeita

Central HFO AntamPower Plant

Page 22: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

23INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Iha Portugal, Komisaun H hahuuluk ho vizita ba Asembleia Republika.Dele-gasaun simu direitamente husi Dra.Teresa Montalvão iha odamatan prin-sipal Assembleia da Republika. Hafoinsimu tiha delegasaun, Dra. Teresa halointrodusaun badak ba istoria edifisiu As-sembleia da Republika. Depois de inte-reira tiha istoria kona ba edifisiu ne’e,delegasaun kontinua ho programa so-rumutuk ho Grupu Parlamentar Amiza-de Portugal-TL.

Enkontro halao liu husi almosu ne’ebéoferese husi Assembleia da República.Durante tempu almosu Komisaun rua ha-lo apresentasaun badak, Presidente Ko-misaun Sr Pedro Mártires da Costa hato’oobjectivu vizita Komissau ba membros

Komisaun Obras Publika Assembleia Re-pública Portugal nian. Depois almosu,komisaun rua hato’o experiensia servi-su ba malu no kompromete atu ajudamalu iha tempo ikus mai.

Hafoin enkontru, delegasaun hakatba Plenario hodi assisti debate insera-mento Ano legislativo em kurso. Iha in-ceramento ne’e bancadas Parlamen-tares ida-idak hato’o sira nia avaliasaunba servisu parlamentar anual no hato’osira nia vizaun ba melhoramentu ser-visus no servi povo nia iha período tuirmai. Iha kritikas maka’as foti husi ban-cadas opozisaun. Iha inceramentu ne’emarka mos presensa membros do go-verno ne’ebe fo kedas respostas ba per-guntas no informa, sucesos Governu nian

ba ukun tinan ida la’o dadauk nian ne’e.Iha Plenario ne’e mós Presidente As-

sembleia da Republika Dr. Jaime Gamaanuncia kona-ba prezensa delegasaunParlamentu Nasional TL, ba deputadossira. Deputados sira hotu hamrik no basaliman ba preseza Komisaun Infra-Estru-turas no Ekipamentus Sociais Timor-Leste nian iha fatin refere.

Iha mos inkontru non formal ida ne’e-be Presidente ho Vice-Presidente Komi-saun akompanhadu hosi acessor PNBruno halo ho Secretaria Conselho Mi-nistros Governu Portugal nian atu troka,impresoens kona-ba objectivu visita baPortugal no Governu Portugal ninia koo-perasaun mai Timor-Leste iha tempooin mai.

Vizita PortugalParque Eóliko Serra d’ El Rei(Wind Power ) - Peniche

Audiensia ho Kompanhia PT. CAHAYA SENTRAL SWADAYA

Aktividade Komisaun

ba perdas, postes eletrisidade utilizamos ba telekomunikasaun, rede mediatensaun barak maka at, trafo distribui-saun barak maka at no la kontrola,postes eletricidade la iha numeru, liga-saun ilegal la kontrola no selu-seluk tan.Se la hadia linhas no kontrola perdasenergia hirak ne’e, maka bele instala ge-rador foun mos sei la rezolve menus/falta energia iha kapital Díli.

Iha oportunidade ne’e Director PTPandama Putra Utama, Lda kompro-mete no garantia katak, se nia kompanhiamaka manan tender atu hola gerador

foun ba apoiusentral EDTL Co-moro, ninia kom-panhia sei su-porta geradorbalu ba sentralEDTL Comoro ho-di kontinua for-nese eletresida-de ba konsumi-dores sira duran-te instalasaungerador founto’o remata.

Page 23: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

24 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Aktividade Komisaun

Komisaun hetan oportunidade boothodi halo vizita ba Parque Eóliko Serrad’ El Rei (Wind Power ) - Peniche. Fatinida ne’e pertensia ba ENER-NOVA No-vas Energias S.A, kompanhia EDP Re-novaveis. Hafoin rona tiha esplikasaunhusi Jestor Projeitu, Eng. Henrique Al-meida Oliveira, delega-saun balun husukona-ba sistema ne’e bele ka lae aku-mula energias ba konsu-midores atu uza iha tempoanin la iha (Wind out)?Hatan ba perguntas ne’e,Almeida esplika katak:turbina la bele akumulaenergia, ninia funciona-mento utiliza prinsipiuturbina, nebe depende bafor-sa anin se anin la iha,sei la produz energia.

Komisaun G mos kon-sege marka enkontru hoMinistru Obras Publikas,Transportes no Komuni-kasaun (OPTK) Portugalnian, Dr, Antonio Men-doça. Diskusaun foka liuba estrutura Orgânica Ministério nian,koordenasaun ho Ministeriu seluk kona-ba implementasaun projektus fisikus,sistema planeamento projectos fízikusinterministeriais, Instituisaun Regula-doras independentes no parserias pri-vadas, Parceirias ba Planeamentu nodezenvolvimenu ministerial, politika kon-sepsaun governu. Ministru haktuir katak,funsaun Governu maka fiskaliza Imple-mentasaun, fo sansaun ba kompanhiane’ebe viola kontrato no Supervizaun baprojeitu.

Ministru mos esplika, ninia departe-mento disposto atu ajuda iha área idane’e, kona-ba konsepsaun legislasaun,ka regulamentasaun ruma ba iha áreaida ne’e. Atu kontrola kontratu entrekompania ho Governu kona ba ezeku-saun projetus sira hari Intitutu Regula-dora Autónoma ho knar kontrola kum-primentu kontratu nian.

Komisaun G mos halo vizta ba Kon-selhu Adiministrasaun Autoridade Na-sional Komunikasaun – ANACOM. Vizitane’e simu hosi Presidente C.A ANACOMProf. Doutor José Amado da Silva. Hafoinrona aprezentasaun badak husi XefeDelegasaun, Prof. Doutor José Amadohalo esplikasaun badak kona ba papelANACOM hanesan orgaun regulador te-lekomunikasaun iha Portugal, no sira niapapel iha UNIAUN EUROPEIA no ITU.ANACOM servisu tuir mandatu ne’ebeLei haruka.

Hafoin rona tiha husi parteANACOM, Deputados sira fotino halo diskusaun badak kona-ba situasaun no kondisaun realARCOM Timor-Leste. Niniakonkluzaun maka, atu tamaiha liberalizasaun komunika-saun tenke iha uluk lei kona-ba liberalizasaun, orgaun re-guladora ida organizadu, es-truturadu no iha autoridade.Reuniaun taka ho almosu ha-mutuk ne’ebe oferesidu husiANACOM.

Hanesan kontinuasaun husiprograma ne’e, delegasaunmos halo enkontru ho DireitorEzekutivu Portugal Telecom

(PT), Dr. Zainal Bava hodi foka disku-saun ba prestasaun servisu Timor-Tele-kom (TT) iha lideransa antigo Adminis-trador delegado Brandão ho ser-visusdezenvolvidus husi Administrador Dele-gado TT foun Senhor Capitão. Hare husiassesu rede, kustu no speed ba apoiutelekomunikasaun movel, kope-rasaunho Governu.

Hafoin diskusaun, hoDirektur ezekutivu Por-tugal Telekom (PT), de-legasaun kontinua halodiskusaun ho PT. Inves-timentu Internasaional.Iha diskusaun ne’e fokaliu ba investimentu Por-tugal Telekom (PT) ihamundu rai klaran inkluiTimor – Leste. Aprezen-tasaun ne’e hato’o husiAdministrador, Eng.Francisco Padinha.

Assunto importanteida ne’ebe komisaundiskuti ho PT mak im-portânsia atu imple-

menta Cabos marinhos/fibre optic ihakomunikasaun ba Timor-Leste. Iha dalanrua. Ida, halo ligasaun ho Darwin-Ligasaunho Telekomunikasaun Australia, no idaseluk, husi Díli-Oecussi-Kupang ho Tele-komunikasaun Indonésia. Ba assuntune’e delegasaun mos halo vizita ba:Sentru Gestaun Rede-Responsavel husiEng. Manuela Coutinho, Ligasaun Inter-nasional - Responsavel husi Eng. Hele-na Faria, Data Sentru Responsavel husiEng. Mario Costa, Kaza Digital Respon-savel husi Eng. Jose Brito ikus liu halo

Enkontru delegasaun ho Ministro Obras Publikas, Transportes no Komunikasaun Portugal, Dr.Antonio Mendoça.

Enkontru ho Presidente ezekutivu Portugal Telekom (PT) Dr. Zainal Bava

Page 24: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

25INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

vizita ba Lozas PT/ TMN direktur RedeDistribuisaun Eng. João Mendes.

Iha loron hanesan, delegasaun moshalo vizita ba escritório ne’ebe dezen-volve investigasaun ba portal foun idanaran SAPO. SAPO hanesan canal in-formasaun ne’ebé transmite liu husi in-ternet. Sapo hari husi estudante nainnen husi Universidadde Aveiro, iha Se-tembru 1995, simultianamente ho Yahoono tinan rua antes Google. To’o orasne’e hamutuk 900,000 utilizador/ dia,15.000.000 pesoas vizita pajina SAPO,3.000.000 haruka e-mails/dia.

Alende ne’e, delegasaun mos halovizita ba Valor Sul, hanesan kompanhiane’ebé tau matan atu halo rekolhamentuno prosesamentu ba lixu tokon ida resiniha sidade Lisboa laran. Iha vizita ne’edelegasaun simu diretamente husi Di-rectora, Dra. Ana Loureiro hodi foka liudiskusaun ba prosesamentu foer sirane’ebe la iha valor, atu sai fali rekursune’ebé produtivu foun seluk, hanesaneletrisidade. Rekursu hirak ne’e makaplastik, dos, botir, fatuk rahun (uja baBase Coarse), adubu, no eletrisidade.

Tuir mai delegasaun halo Reuniaun hoINIR (Instituisaun Infra-estruturas Ro-doviarios), nudar instituisaun publika au-tonomia ne’ebé tau matan ba servisudepartementu Obras Públika, transpor-tes, komunikasaun ne’ebé supervizionadiretamente husi Ministeriu Obras Pu-blika.

Iha aprezentasaun ba delegasaun,Vice-Presidente INIR Engº João SousaMarques hato’o katak papel importanteINIR maka: atu tau-matan/superviziona,atu gere (pengelolaan) ba estradas,monta no halo sosializasaun ba sinaistransitu, atu nune’e bele atinji planu es-trada nasional no garantia efisiensia,justu ba utilizador estrada nian. Aktuimplementasaun ba projeitu hirak ne’eINIR servisu hamutuk ho kompanhia siratuir kontratu ne’ebé estabelesidu.

Vizita ba Euro Atalantic Airways, dele-gasaun simu diretamentu husi Dra. Cata-rina Mettelo iha hotel Pestana Golfe daBeloura. Iha reuniaun ne’e foka liu bakriterius saída maka precisa atu beletama iha organizasaun aeronáutica Inter-nacional, hanesan leis servisus avia-saun no navegasaun aérea. Preparasaunrekursos-humanos no infra-estruturasbasikas antes atu hakat ba oin.

Wainhira vizita ba Refinaria-Sines,

Komisaun G halo enkontru ho DirekturTekniku, Eng. Manuel Prego, hodi ronaesplikasaun badak kona-ba Refinaria–Sines. Refinaria ne’e equipadu ho equi-pamentus modernu iha termu opera-sional no protesaun ba Meiu ambiente,no iha protesaun ba vida no bens mate-riais sira hotu. Total kapasidade insta-lada ba Refinaria ne’e hamutuk 10.000.000 ton/anu. Akupa rai 320 hektaresho 27 unidades prosesamentu.

Iha enkontru hare mos kona-ba van-tagen no desvantagen hari refinaria idaiha Timor laran, hanesan hamosu infra-estruturas apoiu barak, ne’ebé nia kamputrabalhu ba populasaun lokal.

Tuir mai, delegasaun halo vizita baBaragem Algueva. Vizita ba fatin ne’e,delega-saun simu diretamente iha edifi-ciu EDIA (Empresa de Dezenvolvimentoe Infra-Estruturas do Alqueva, SA). Du-rante apresentasaun Diretor EDIA, JoséFilipe Guerreiro Santos foka kona-baprojecto Alqueva. Alqueva hanesan Lagoa/

Baragem artifisial bo’ot liu iha kontinenteEuropeu. Baragem ne’e halibur Bé husimota/rio Guardiana ne’ebe lokaliza ihaEspanha no agora haburas extensaunterreno iha Alentejo ne’ebe iha tempuuluk rai-maran bo’ot no kasian. Baragemne’e lokaliza iha parte Sul Portugal, fron-teira ho zona Sul Algarve no mós Extre-madura Spanyol ho Andaluzia. Objetivuhari Baragem ne’e maka, oinsa bele uti-liza teknologia moder-na halo aprovei-tamentu didiak ba rekursus be’e ba finsmúltiplos atu hadia povo nia moris: Iri-gasaun, reserva Bé, Turismo, produ-saun energia eletrisidade.

Komponente prinsipal projeitu Bara-gem maka: Reserva Bé mós, abaste-mentu Bé ba populasaun, mudansa ba

modelu kultura agrikultura, produsaunenergia eletrisidade no halo promosaunba sentru turistika.

Bazeia ba vizita estudu ba Indonesiano Portugal, Komisaun G hamosu kon-kluzaun balun hanesan tuir mai ne’e.

1) Electrisidade- Kondisaun geradores, axisten-te

iha central EDTL ninia kondisaun atuprodus eletridsidade 100% husi niniakapasidade labele garante ona;

- Regista katak iha perdas eletri-sidade barak tebes iha rede distribui-saun sidade Díli laran tanba ekipamentusrede nian tuan hotu ona no rede rasikladun iha manutensaun diak husi ins-tituisaun responsavel. Kondisaun ida ha-nesan ne’e, maske iha intensaun atusosa geradores foun mos sei la rezolveproblema, se kazu la moderniza uluk eki-pamentus sistema distribuisaun nokontrolu;

- Sosa Geradores tenke hare baninia kualidade no existência peças/sparepart iha mercado. Labele hakfodak deitba folin baratu makina nian.

2) Liberalizasaun Telekomu-nikasaun

Atu avansa ba liberalizasaun iha áreaKomunikasaun nian, estado tenke ihauluk ORGAUN REGULADORA TELECO-MUNIKASAUN nian ida ke estruturaduno organizadu. Tenke iha rekursus hu-manos kapasitado, Leis nebe diak, ins-tituisaun ida ke iha autoridade atu beletama iha Uniaun/konvivensia Komuni-kasaun Internasional (ITU) no teleko-munikasaun regional, kazu kontrariu li-beralizasaun komunikasaun sei sai de-

Reuniaun ho konselhu Administrasaun Autoridade Nasional Komunikasaun

Aktividade Komisaun

Page 25: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

26 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

sastre bo’ot ba nasaun.

3) Aproveitamento Lixo hane-san matéria ba produsaun elek-trisidade

Timor-Leste bele mos desenvolveno prepara sistema ida integradu entreInstituisaun Meio ambiente no autori-dade sanitasaun distrital Díli atu estudano aproveita foer ne’ebe halibur loron-loron iha sidade Díli labele soe deit ihafatin lixu, maibe prosesa sai hanesanmatéria prima ba produsaun eletrisi-dade.

4) Instituisoes Seluk- Instituisoes hirak hanesan:

Portugal Telecom (PT), INIR, EDP, Minis-tério Agricultura Portugal, MinistérioTransportes no Rodoviária Portugal, Ko-misaun Obras Publicas Assembleia daRepublica Portugal, Valorsul, hatuduanimu no vontade diak atu dezenvolvecooperasaun ho Parlamento Nasional,Governu Timor-Leste no instituisaun na-un governamental sira seluk, iha areaformasaun Rekursus Humanos, elabo-rasaun leis no apoiu tekniku.

- Atu iha standarizasaun kualidadeobras iha área Infraestruturas tenke ihaORGAUN AUTONOMO reguladora ida, atuhare los ba assuntu ida ne’e; Ministérioidak-idak bele responsabiliza projectosiha ninia departemento, maibe tenkeiha orgaun autónomo ida bele hare es-pesifikamente ba standarisasaun kua-lidade obras hotu-hotu nasaun nian.

Komisaun G mos hamosu rekomen-dasaun balun atu governu bele konsi-deraiha sira ninia planu. Rekomendasaun hirakne’e mak hanesan tuir mai ne’e;

1. Hare ba gerador marka Wartsilane’ebe iha sentral ANTAM usa HFO ope-ra ona tinan lima maibé kondisaun seidiak, suar laiha, kompanhia ne’e rasikiha ro no kareta atu tula gerador hokapasidade 17 MW liu ho todan 250 to-neladas maka, Komisaun rekomendaba Governu atu sosa gerador foun baapoiu sentral Comoro no sentral founMetinaru no Betanu atu sosa deit gera-dor ho marka Wartsila.

2. Tuir kompanhia Wartsila atu fa-brika gerador foun ida ho kapasidadebo’ot presisa tempu minimu fulan sia,se menus husi ida ne’e hatudu katakgerador ne’e laos foun ka segunda maun(Second hand). Tanba nee se iha kom-panhia balu hateten katak sira belefornese gerador foun ho kapasidade 1MW ba leten iha tempu menus de fulansira nee bosok.

3. Tanba prosesu aquizisaun ba ge-rador foun presisa liu fulan sia, realidadegerador iha sentral EDTL Comoro avariabei-beik tanba tuan ona, ne’ebe tenkiiha kortes energia ba konsumidores sira.Tanba ne’e komisaun rekomenda atugovernu konsidera proposta PT CahayaCentral Swadaya Lda, kona-ba atu sosagerador foun no fo apoiu gerador basuporta sentral EDTL Comoro to’o insta-lasaun gerador foun ne’ebe atu hola.

4. Atu normaliza destribuisaun energiaeletresidade ho diak iha kapital Díli noaredores tenki foka liu ba hadia linhadestribuisaun no kontrola ligasaun ilegalsira. Laos deit sosa gerador foun.

5. Governu presisa aprofunda es-tudos klean liu tan kona-ba sistemakontratu ne’ebe estabelese entre PTWartsila-Finlandia ho PT ANTAM iha Ma-kassar-Indonesia atu implementa iha

Timor-Leste. Governu subsidia hodi seluenergia eletresidade ne’ebe uza no kom-panhia maka halo operasaun ba sentraleletresidade ho durasaun tempu rumadepois entraga ba governu.

6. Antes atu halao Liberalizasauniha área telekomunikasaun komisaunrekomenda atu, Governu halo uluk lei baliberalizasaun no hari uluk AutoridadeReguladora Komunikasaun (ARKOM) noestabelese akordu bilateral ida ho ANAR-KOM Portugal atu ajuda elabora lei libe-ralizasaun no apoiu tekniku ba ARKOMTimor-Leste.

7. Hare ba realidade Timor-Leste laiha be sufisiente no energia eletrika de-pende liu ba gerador uza mina ne’ebenia kustu bo’ot, tanba ne’e komisaunrekomenda atu Governu halo estudus noestabelese kontratu ho Emprensa dedesenvolvimento Infra-Estruturas daAlqueva, SA (EDIA) Portugal, ba kons-trusaun baragem atu konserva be, pro-dus energia eletrika, haluan área agri-kultura, turismu no hakiak ikan.

8. Tuir programa atu hari centru Refi-naria iha Betanu, tanba ne’e Komisaunrekomenda atu Governu bele aprofundaestudus no estabelese kontratus ho sen-tru Refinaria-Sines Portugal tanba sira ihaona esperensia iha área refinaria nian.

9. Para lixu sira ba soe deit iha fatinlixu sem prosesamentu ida ne’ebe beleprejudika saúde publiku, meiu ambienteno okupa fatin, komisaun rekomendaatu Governu hahu halo estudus prepa-rativus hodi hari sentru destilasaun lixuno estabelese servisu hamutuk ho Sen-tral Valorsul-Portugal ne’ebe iha onaesperencia iha área ida ne’e, atu nune’elixu bele uza ba energia renováveis.

Aktividade Komisaun

Page 26: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

27INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

Aktividade Komisaun

Wainhira haloabertura baseminariu iha24-25 Novem-

bru 2010 tinan kotuk liu ba,Prezidente Parlamentu Nasio-nal, Fernando La Sama deAraujo hateten, seminariune’e importante tebes atu ha-re no intende problema estra-da nasionais, estrada distri-tais, estrada urbanas no es-trada rurais. Tanba dala-barak ona reabilitasaun halobebeik, maibe estrada hirakne’e aat nafatin. Needuni,hein katak tekniku sira belefo ideias no sujestaun hodirezolve problema estradaiha seminariu nee.

La Sama fo hanoin, es-trada ne’e fator importantehodi dezenvolve nasaun ne’e.Estrada mak determina vidanasaun nian, tanba bele ligaaktividade dezenvolvementuekonomiku Timor-Leste. Re-klamasaun ba estrada ne’ebekuak no aat, laos mai husi arearemotas deit, maibe husi mosemprezariu.

Needuni, La Sama husuatu buka dalan oinsa haloplanu ne’ebe diak atu atende

EstradaDeterminaVida Nasaun

problema estrada no ponte.Problema estrada mosu

tuir La Sama tanba kustu boot,taxa ne’ebe aas ba materialkonstrusaun. Problema selukmak laiha planu no jestaunne’ebe diak alende faktor na-tureza ne’ebe mosu ho formainundasaun, rai monu no raihalai. Ezemplu mak, estradasne’ebe uluk kontrator Japaunhalo husi Maubisse ba Ainaro,oras ne’e hetan estragus tan-ba rai halai ka rai monu noinundasaun.

Iha Dili laran, estrada kuakhela deit, maibe iha uluk planuhalo drainazen, maibe la sentinia rezultadu. “Ne’eduni, liuhusi seminariu ne’e, ita bukaoinsa atu halo komparasaunba ita nia parseiru dezen-volvimentu hanesan Indone-sia, oinsa simu autokritikane’ebe mai husi povu katak,governu halo gastus ne’ebeladun tuir nia dalan, halo gas-tus arbiru deit. Husu ba go-vernu atu iha korajen imprestaosan lori hadia estrada, atubele mos fo korajen ba povo,nune’e sira bele sente liber-dade iha nasaun ida nee,” LaSama dehan.

Entretantu Ministru Infra-estrutura, Pedro Lay, iha niniaaprezentasaun ba seminariune’e, rekoinese mos katak,estrada importante tebeshodi promove ekonomia na-sional liu husi asesu produtulokal povu nian ba merkadu.

Ministeriu Infraestruturarasik identifika ona problemaestrada balun ne’ebe mosunudar impaktu husi kontra-tores sira ne’ebe seidauk ihaplanu estratejiku.

Atu rezolve problema es-trada, presiza rekursus hu-manus ne’ebe adekuadu, hodihalo estudu jeolojiku ne’ebekomprensivu, atu nune’e beleidentifika material konstrusaunne’ebe diak ba estrada na-sionais, estrada distritais, es-trada urbanas no estrada ru-rais.

Konsidera ba problemahirak ne’e, Prezidente Komi-saun G Parlamentu Nasional,Pedro Mártires da Costa, husuba governu atu halo klasifika-saun ba emprezariu sira atuimplementa projeitu tuir kri-teriu ne’ebe determina ona.

Komisaun G mos rekomen-da ba governu atu halo progra-ma kapasitasaun rekursushumanus ba assistente tek-

niku sira, no buka atu haliburhamutuk esperensia no mate-nek tekniku sira nian hodihetan solusaun ba dezenvol-vementu nasional.

Molok seminariu ne’e re-mata, Prezidente Republika,José Ramos-Horta liu husi ni-nia diskursu, bolu atensaunba parte hotu-hotu atu hamu-tuk buka solusaun ba proble-ma estrada. “Estrada tenki saihanesan assuntu urjente nohotu-hotu tenki hamutuk hodihalo desizaun ida deit nolalais,” Horta apela.

Seminariu ne’e partisipaaktivamente husi membrusParlamentu Nasional, mem-brus governu, estudante tek-nika Dili Institute of Techno-logy (DIT), emprezariu siranomos sosiedade sivil balun.Partisipantes sira antuziasmurona palestra no diskursu husiParlamentu Nasional, Gover-nu, emprezariu, ADB, ILO nomos peritus sira husi Indo-nesia. Hanesan rezultadu husiseminariu ne’e, Komisaun Ghamosu rezolusaun ida hodidefini klaru problema estra-da no fo rekomendasaun lu-buk ida ba governu atu kon-sidera.

Parlamentu Nasional, liu husi Komisaun Gasuntu Infraestrutura no EkipamentusSosiais, organiza seminariu ida ho topiku“Hari estrada Tuir Padraun Kualidade”hodi identifika no buka solusaun ba pro-blema estrada ne’ebe kontinua sai pre-okupasaun iha nasaun ne’e.

Page 27: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

28 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

Rezolve Vida Estradaiha Mercado MunicipalGovernu rekonese konstrusaunestrada la-iha Kualidade,emprezarius kestiona menusrekursu, ekipamentu no orsamentu.Presija baze legal atu aseguraprojektu governu

Parlamentu Nasionaltinan-tinan aprova or-samentu jeral ba de-zenvolvimentu infra-

estrutura, maibe nia implemen-tasaun iha terenu sempre ha-mosu kritikas no duvidas husikomunidade, liu-liu kona-bainfra-estrutura estrada. Ba kri-tikas hirak nee, Ministru Infra-

estrutura, Eng. Pedro Lay re-koñese katak, konstrusaun es-trada laiha kualidade.

Vida estradas Timor-Lestenebe sai asuntu importante nourjente hodi rezolve lalais, duduKomisaun G Parlamentu Nasio-nal asuntu Infraestrutura noEkipamentus Sosiais, realiza se-minariu ho topiku “Konstrusaun

Harii Estrada Tuir Padraun Kua-lidade” iha loron rua tomak, 24-25 Novembru 2010, iha Merca-do Municipal, Dili, tinan kotukliu ba.

Matenek nain sira no siranebe mak sai implementadorprojektu ba konstrusaun estra-da, Komisaun G konvida no ha-libur sira hamutuk iha MercadoMunicipal. Konvidados hirak neemak hanesan; governu liu husiministeriu kompetente, peritusinternasional sira husi Indonesiano mos parseria dezenvolvi-mentu sira hanesan Asia Deve-lopment Bank (ADB), Interna-tional Labour Organization (ILO)no mos imprezariu timor-oansira.

Oradores ba iha seminariunee mak’ sira nebe iha espe-rensia no responsavel ba obraka projetu ruma inklui repre-zentante husi empresariu nudarimplementador projektu. Kon-vida mos oradores husi Indo-nesia, hanesan Eng. Franciscode Jesus Barreto, pimpinan pro-yek (Pimpro) ba konstrusaunestrada iha Jakarta nebe koaliania esperensia kona-ba kons-trusaun estrada iha Jakarta ne-be nia kaer, no Engenaria SilviaSukirman, dosente no mos kon-sultan husi Institut Teknik Sipil- ITS Bandung. Silvia fahe in-formasaun kona-ba konseitudezenvolvimentu nebe makatenki hare ba nia sustentabili-dade ba futuru. Iha mos nara-dores husi Indonesia nebe koa-lia konaba produtu RENOLIT,atu oinsa uza Renolit hodi halokonstrusaun ba estrada no moskonstrusan seluk.

Seminariu fahe ba sesauntolu. Sesaun ba dahuluk, koa-lia kona-ba politika IV governukona-ba infra-estrututura es-trada. Iha okaziaun nee, repre-zentante husi governu mak ha-nesan; Ministru Infra-estrutu-tura, Eng. Pedro Lay, Diretor

Nasional ba Estrada no Pontes,Eng. Nilton Ramanata, Eng Sa-turnino Gomes no Eng. Flaviode Jesus Ximenes nudar tek-nika Laboratorium no Peskizadezenvolvimentu iha ministe-riu relevante.

Parlamentu Nasional nebeaprova orsamentu no liu husiKomisaun G fiskaliza implemen-tasaun projetu governu, hetanfaktus lubuk ida nebe hatudukatak, 80 porsentu implemen-tasaun projektu laiha kualidade.Estrada hirak nebe emprezariusira konstrui barak mak laiha kua-lidade. Problema hirak nee akon-tese tanba emprezariu barakmaka laiha esperiensia atu kaerobra ba konstrusaun estrada.

Iha seminariu nee, Prezi-dente Komisaun G ParlamentuNasional, Eng. Pedro dos Mar-tires da Costa, mos fo nia espli-kasaun nebe razoavel ho reali-dade nebe hatudu katak, em-presariu sira nebe kaer obra idalaiha kualidade hare husi razauntolu; dahuluk, kompania sira laihatekniku nebe iha esperiensiakona-ba konstrusaun estrada.Daruak, kompania sira laiha eki-

Aktividade Komisaun

Foto

husi

Hora

sio A

bilio

Page 28: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

29INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

pamentu sufiseinte halao kons-trusaun estrada. Datolu, orsa-mentu limitadu. Maioria kom-pania sira nee laiha orsamentuida nebe sufisiente bainhirahalao obra ida. Obstaklu tolunee maka sai failansu boot baprojetu sira nebe maka hari ihaterenu tomak, inklui estrada.

Tan nee, Prezidente KomisaunG husu governu tenki halo kla-sifikasaun ba kompania sira.

Iha seminariu nee, governuho nia parseria dezenvolvi-mentu hanesan emprezariu sira,mos rekoñese saida maka Pre-zidente Komisaun G relata. Tannee, Ministeriu Insfra-estruturapolitikamente tenke responsa-biliza projetu sira nebe laihakualidade.

Iha parte seluk, governurekoñese limitasoens rekursuhumanus iha area teknika nebeMinisteriu iha. Ministeriu iha deitengineru nain 18 no labele ha-lao servisu iha teritoriu tomak.Alende rekursu umanu, orsa-mentu mos limitadu ba sira atuhalo manutensaun ba estrada.Governu mos fo sai katak, laihaplaneamentu orsamentu rasikba manutensaun estrada. Osannebe maka iha, ba deit estra-das nebe emerjensia ona paraatu atende lalais. Tan nee, es-trada ka pontes sira nebe ma-ka tama iha kategoria emer-jensia, maioria laiha kualidadetanba orsamentu ba manuten-saun laiha.

Asuntu kona-ba manunten-saun sai mos topiku importantenebe koalia sai. Prezidente Par-lamentu Nasional, Fernando LaSama de Araujo, hatutan es-plikasaun orador Eng. Cen Cenhusi ADB nebe hateten katak,orsamentu ba manutensaun im-portante. Prezidente Parlamen-

tu Nasional hateten, osan bamanuntensaun, por ezemplu,as veses dolar ida ka rua deit,maibe bainhira halo reabilita-saun total bele gasta too dollarlima ka nein. Problema hanesannee, fo hanoin ba La Sama ka-tak, kustu manuntesaun nebemaka tuir lolos osan kiik deit mai-be ita la konsege salva osannee, no gasta fali ba reabilita-saun nebe nia rezultadu maklaiha kualidade.

Iha Sesaun ba daruak des-kobre buat barak nebe iha li-gasaun ho rekursu umanu no or-samentu nebe Ministeriu Infra-estrutura no Emprezariu sirainfrenta. Tuir Eng. Nilton Rama-nata, sira iha deit engineirunain sanolu resin ualu no direi-tur nain lima ba estrada nopontes nebe halao servisu iharejiaun lima mak hanesan; reji-aun Baucau nebe toma kontaLautem, Viqueque; rejiaun Sulnebe toma konta Aileu, Manu-fahi no Ainaro; rejiaun Westenebe toma konta Bobonaro,Covalima, Ermera; rejiaun Oe-cussi no rejiaun Dili nebe tomakonta Liquica no Manatutu.

Lourenco Oliveira, repre-zentante Camara Comercio In-dustria mos rekoñese katak,projetu sira nebe maka em-prezario sira halao iha terenu,barak laiha kualidade duni tanbaemprezario sira barak maka la-iha koñesimentu diak kona-bakonstrusaun estrada.

Kuaze problema nebe makOliveira foti hanesan mos re-prezentante governu sira ha-to’o ona, katak, teknikamentesei menus rekursu, minimu eki-pamentus nomos orsamentu lasufisiente atu halo projetu ida.

Bazeia mos ba Oliveira niaesplikasaun katak, projektu noorsamentu mai husi governu,bainhira governu hasai osantarde konstrusaun mos paradualias osan tun konstrusaun foinbele lao. Ida nee difikulta em-prezariu sira iha terenu tanbatrabalhador sira sei la ba ser-visu por causa osan laiha. Atugaranti kualidade projetu ida,governu tenki halo regulamentuida atu regula kompania tuirklasifikasaun.

Problema estradas nebeakontese iha Timor-Leste nokusta atu rezolve, dalarumaesplikasaun orador Eng. Fran-cisco de Jesus Barreto, pimproba konstrusaun estradas ihaJakarta, bele ajuda governuTimor-Leste bainhira governuhakarak fo atensaun ba pontuhirak nebe nia koalia sai, katak,bainhira hakarak projeitu ida lao

diak, planeamentu maka tenkihalo diak. Nia haforsa tan, atugarante kualidade projetu idanebe diak, tenki iha mos bazelegal ida nebe forte atu aseguraprojetu governu nian nebe im-plementa iha terenu. Baze legalhanesan manual ida nebe ma-ka tenki sai standar no empre-zariu ka kontrator sira tenkihalo tuir. Kuandu kontraktor kaempresario sira maka la halotuir manual nee, entaun neetama ona kategoria krimi.

Barreto fo ezemplu, iha In-donezia, baze legal nee hane-san lei ida nebe fo difinisaun bakonstrusaun estrada iha Indo-nesia. Agora dadaun iha In-donesia, estrada sira fahe tuirstandar mak hanesan; nasional,provinsia, distritu no sub-distri-tu. Iha regulamentu nee hate-ten klaru kona-ba estrada ninialuan metro tuir standar estradanebe difini ona.

Eng. Francisco Barreto ne-be moris iha Lospalos nee, fohanoin mos ba governu Timor-Leste katak, tenki komesa ha-noin ona ba futuru nian, oinsarezolve rai iha Timor-Leste, hodinunee, iha futuru atu halo de-zenvolvimentu hamenus pro-blema katak, se-los maka sainain ba rai. Tanba problema raisei difikulta prosesu konstru-saun, tanba la difini lolos se ma-ka sai nain ba rai ba fatin siranebe maka sai objetu ba pro-jetu governu nian.

Bareto fo esperensia nebeakontese iha Indonesia, katak,problema rai iha Indonesia fopreokupasaun boot ba governuatu halo prosesu konstrusaun,tanba governu iha limitasaunorsamentu atu selu rai nebemaka sai objetu projetu go-vernu nian. Iha futuru oin mai,rai nia folin la hanesan ohinloron no nia folin sei sae bebeik,diak liu governu Timor-Lestekomesa fo atensaun ba ida-nee.

Bainhira seminariu too onania rohan, Komisaun G, liu husinia Prezidente, Pedro Martiresda Costa, fo sai rezulusaun idaba Ministeriu Infra-estrututuraatu halo tuir saida mak hateteona iha rezolusaun nee.

Aktividade Komisaun

Foto husi Horasio Abilio

Page 29: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

30 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011

1. Projecto de Lei da II Legislatura

1.2.3.4.

PJL no.11/IIPJL no.12/IIPJL no.13/IIPJL no.14/II

No. 15/08 de 24 de DezembruNo. 4/2009 de 15 de JulhoNo. 9/2009 de 29 de JulhoNo. 14/2009 de 21 de Outobro

No No. Projecto Iniciativa Original / Titulo das Leis

II LEGISLATURA2a Sessão Legislativa

5.6.7.8.

9.10.

PJL no.15/IIPJL no.16/IIPJL no.17/IIPJL no.18/II

PJL no.19/IIPJL no.20/II

11.12.13.14.15.

PJL no.21/IIPJL no.22/IIPJL no.23/IIPJL no.24/IIPJL no.25/II

Estatuto Remuneratório do Presidente da RepúblicaRemuneração dos Magistrados e Defensores Públicos.Lei Orgânica do Banco Central de Timor-LesteRegime Júridico da Prevenção e do Combate aoBranqueamento da Capitais e ao Financiamento do TerrorismoQuadro do Programa Nacional de ReparaçõesCria Instituto Pùblico da Memória

II LEGISLATURA3a Sessão Legislativa

Lei de Organização e Funsionamento da Administração ParlamentarRegime Jurídico dos Inquéritos ParlamentaresAlteração dos Estatutos dos Combatentes da Libertação NacionalEstatuto Remuneratório dos Titulares de Cargos Políticos.

Nº. Leis

Anti-CorrupçãoLei da Comissão Nacional de Reparações2a AlteraÇão da Lei no 6/2006 ( Lei Eleitoral para o Parlamento Nacional )2a AlteraÇão da Lei no 7/2006 ( Lei Eleitoral para o Presidente da República)Crime Contra a Económia

No. 16/II/2009 de 23 de DezembroEspecialidade na Com. C

Generalidade

Pendin (Vota Requeremento) Esp.Especialidade

II LEGISLATURA4a Sessão Legislativa

GeneralidadeGeneralidadeGeneralidadeGeneralidade

2. Proposta de Lei da II Legislatura

1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.

No. Proposta

Cria Comissão da Função PúblicaCria Comissão Anti -CorrupçãoOrcamento Geral do Estado para 2009Lei da Divisão Administrativa TerritorialLei do Poder LocalLei Eleitoral MunicipalLei Sobre Lideranças Comunitarias e Sua EleiçãoSobre Tratados InternacionaosSobre “O Uso e a Proteção do Emblema da Cruz Vermelha em Timor-LesteSobre Estatuto Remuneratório dos Magistrados Judiciais e do MinisterioPúblico e dos Agentes da Defensoria Pública;

PPL No. 14/IIPPL No. 15/IIPPL No. 16/IIPPL No. 17/IIPPL No. 18/IIPPL No. 19/IIPPL No. 20/IIPPL No. 21/IIPPL No. 22/IIPPL No.23/II

Iniciativa Original / Titulo das LeisNo

Lei No. 7/2009, de 15 de JulhoLei No. 8/2009, de 16 de JunhoLei No. 1/2009, de 9 de FevereiroLei No. 11/2009, de 7 de OutobroNa EspecialidadeNa GeneralidadeLei No. 3/2009 de 8 de JulhoLei No. 6/2010 de 12 de MaioLei No. 12/2009 de 21 de OutobroLei No. 10/2009 de 5 de Agosto

Nº. Leis

Page 30: INFO PARLAMENTAR 4 · PDF filevernance (Governasaun Diak) no prevene Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru ... salaun plenaria Centro

31INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011

11.12.13.14.15.16.17.18.19.20.21.22.23.24.25.26.27.

28.

29.30.

31.

32.

33.34.35.

PPL No. 24/IIPPL No. 25/IIPPL No. 26/IIPPL No. 27/IIPPL No. 28/IIPPL No. 29/IIPPL No. 30/IIPPL No. 31/IIPPL No. 32/IIPPL No. 33/IIPPL No. 34/IIPPL No. 35/IIPPL No. 36/IIPPL No. 37/IIPPL No. 38/IIPPL No. 39/IIPPL No. 40/II

PPL No. 41/II

PPL No. 42/IIPPL No. 43/II

PPL No. 44/II

PPL No. 45/II

PPL No. 46/IIPPL No. 47/IIPPL No. 48/II

Lei de Bases do DesportoLei de Segurança InternaLei de Segurança NacionalLei de Defesa NacionalOrçamento e Gestão FinanceiraOrçamento Geral do Estado para 2010.Código SivilLei Contra A Violência DomésticaPrecedênciais do Protocolo do EstadoRecenseamento Geral da População e Recenseamento Geral da Habitação 2010Regime Especial Para a Definição da Titulariedade dos Bens ImoveisLei das ExpropriaçõesFundo Financeiro imobiliárioOrçamento Ratificativo do Orçamento Geral do Estado para 2010Investimento PrivadoAprova o Codigo do Trabalho1º Aleração á Lei nº 13/2009, de 21 de Outubro sobre Orçamento e GestãoFinanceira.2ª alteração á Lei n. 3/2006, de 12 de Abril sobre O “Estatuto dosCombatentes da Libertação Nacional.Orçamento Geral do Estado para 2011.1a Alteração à Lei No 5/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei dos Òrgaos daAdministração Eleitoral2a Alteração à Lei No 6/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei Eleitoral para oParlamento Nacional2a Alteração à Lei No 7/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei Eleitoral paraPresidente da República1a Alteração ao Estatuto da Ministério PúblicCooperaÇã Judiciaria Internacional PenalLei Organica da Presidencia da República

Lei No. 1/2010 de 21 de AbrilLei No. 4/2010 de 21 de AbrilLei No. 2/2010 de 21 de AbrilLei No. 3/2010 de 21 de AbrilLei No. 13/2009 de 21 de OutobroLei No. 15/2009 de 12 DezembroCom.ALei No. 7/2010 de 7 JulhoCADUCALei No. 5/2010 de 21 de AbrilCom.ACom.ACom.ALei N0 19/2010 de 14 de JulhoCom. A e CCom. A e HLei N0 9/2010 de 13 de Outubro

Redação Final

Grafica NacionalCom. A

Com. A

Com. A

Com. ACom. BCom. A

Fontes: Divisão de Apoio ao Plenário (DIPLEN), Parlamento Nacional, dia 14 de Março 2011

Orsamentu 2011 tau liu atensaun ba iha area infra-estruturano ba dezenvolvimentu rekursus humanus. Alokasaun orsa-mentu menus teb-tebes ba sektores importante hanesanagrikultura, seguransa alimentar, industria no turizmu.

Ministeriu Agrikultura e Pescas nia orsamentu hamutuk US$15,2 milhões (US$13,4 milhões husi FCTL no US$1,8milhões husi fundu infra-estrutura) husi total OGE ne’ebereprezenta deit 1,16 porsentu. Importante tebes atu haloinvestimentu ba area ida ne’e tanba maioria ou 80 porsentupopulasaun Timor-Leste depende ba agrikultura.

Ministeriu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha deit dotasaunglobal hamutuk US$ 8,6 milhões ne’ebe reprezenta deit 0,66porsentu husi OGE. Montante ida ne’e baixu teb-tebes tanbaMinisteriu Ekonomia Dezenvolvimentu hanesan orgaun ne’ebeimportante ba politika Governu hodi tau matan ba investimentuiha ekonomia nasional.

Ministeriu Turizmu, Komersiu no Industria iha tinan 2011nia orsamentu tun 50 porsentu kompara ho tinan 2010. Hototal dotasaun hamutuk US$ 25,2 milhões ou 1,9 porsentuhusi OGE, Ministeriu Turizmu, Komersiu no Industria alokaorsamentu ba seguransa alimentar US$ 14,1 milhões.

Fundos Especiais

Iha orsamentu 2011, Governu mos kria fundus espesiaisrua ho naran fundu de infra-estruturas no fundu de desenvol-vimento do capital humano ho montante US$ 599,306milhões ba fundu de infra-estrutura no US$ 25 milhões alokaba fundu de desenvolvimento do capital humano. Objetivuhusi fundus espesiais rua ne’e mak :

• Atu finansia projektus bo’ot sira ho montante bo’otliu US$ 1 milhão

• Atu finansia programa de formasaun ba funsionariupubliku hodi aumenta kualifikasaun no konhesi-mentu de servisu.

Fundus rua ne’e mos kria hodi suporta Plano Estrategico deDesenvolvimento Nasional (PEDN) ne’ebe nia objetivuesensial mak atu lori nasaun Timor-Leste husi nasaun ne’ebeho rendimentu baixu ba iha nasaun ho rendimentu medioalto no objetivu seluk mak atu redus dependensia ba petro-leo. Governu mos kria Agencia de Desenvolvimento Nacional(ADN) atu fo asistensia teknika ba implementasaun PEDN.Agencia de Desenvolvimento Nacional hanesan komisaunba aprovisionamentu ne’ebe gere aprovisionamentu.

ORSAMENTU 2011 husi pajina 8

PLENARIA