Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e:...

43
Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade Janeiru 2014

Transcript of Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e:...

Page 1: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

Matadalan Pratíku ida ba

Harii Integridade Komunidade

Janeiru 2014

Page 2: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

102

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Kontekstu

Pagina 1 Prefásiu

Pagina 2 Glosáriu Termu sira

Pagina 3 Pasu Ida ba Pasu Ida Matadalan ba Harii Integridade Komunidade

Pagina 4 1. Kontekstu Sensibilidade

Pagina 4 1.1 Kontekstu & Analiza Parseiru sira

Pagina 4 1.2 Partisipasaun Komunidade nian

Pagina 4 1.3 Estabelese “lina base” Ida

Pagina 6 2. Aprendizajen Konjunta

Pagina 6 2.1 Identifika Monitór Komunidade sira

Pagina 6 2.2 Fó Treinamentu ba Monitór Komunidade no Ofisiál Públiku sira

Pagina 7 2.3 Estabelese ka Suporta Grupu Serbisu Rede Konjunta (JWGs)

Pagina 8 2.4 Halo Selesaun Projetu Dezenvolvimentu atu Monitoriza

Pagina 10 3. Báze Evidensia

Pagina 10 3.1 Kolesaun Dadus, Analiza no Verifikasaun

Pagina 10 3.2 Pre-Serbisu Kampu nian: Avalia Informasaun Projetu nian

Pagina 10 3.3 Serbisu Kampu nian: Halibur Evidensia

Pagina 12 3.4 Valida Dadus Monitorizasaun nian no Komunika Rezultadu ba Komunidade sira

Pagina 13 4. Partisipasaun Konstrutivu atu rezolve problema identifikadu sira

Pagina 14 5. Taka Problema

Pagina 14 5.1 Hadi’ak Problema sira & Advokasia

Pagina 14 5.2 Aprende no Avalia Impaktu

Pagina 16 Konkluzaun, Dezafiu sira no Dalan Ba Oin

Pagina 17 Instrumentu sira

Pagina 18 Instrumentu 1: Analiza Konflitu

Pagina 20 Instrumentu 2: Analiza Parseiru sira

Pagina 22 Instrumentu 3: Oinsa atu Asesu ba Informasaun – Matadalan hodi Halo Pedidus

Pagina 24 Instrumentu 4: Dezeina Pergunta sira/Kestionáriu ba Entrevista, Levantamentu & Grupu Diskusaun

Pagina 27 Instrumentu 5: Pergunta ba Benefisiáriu nian

Pagina 30 Instrumentu 6: Pergunta ba DevelopmentCheck

Pagina 37 Instrumentu 7: Oinsa atu Dezenvolve Strategia Advokasia nian

Pagina 39 Instrumentu 8: Oinsa atu Avalia Impaktu-Dezenvolve Indikadór Susesu no Evalua ita-boot nia Servisu

Pagina 41 Rekursu Util sira

Page 3: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

1

A Practical Guide to Community Integrity Building

Integrity Action harii iha 2003 atu hetan dalan inovativu sira hodi hadi’ak integridade públiku ne’ebé sei iha impaktu siknifikativu no pratíku ba povu ninia moris ne’ebé sofre ba konsekuensia hosi korupsaun, fraude no mal administrasaun iha sira nia moris lor-loron. Ami nia misaun mak atu hakbit sidadun sira hodi atua no ezije integridade.

Harii Integridade Komunidade (CIB) nu’udar aprosimiasaun lokál ne’ebé ajuda hodi identifika no implementa solusaun viavel sira atu hadi’ak integridade infrastrutura públika nian no servisu sira. Integridade iha ne’e define nu’udar alinamentu hosi Kontabilidade, Kompetensia, Étika Sira, Lahó Korupsaun.

Husi-kedas 2010, Integrity Action no ninia parseiru país nian uza ona aprosimiasaun ne’e iha nasaun 10 iha ne’ebé sira treina ona membru komunidade liu 2,500 ne’ebé monitoriza ona projetu liu 850. Sira halo pedidu informasaun, halibur dadus kona-ba projetu dezenvolvimentu nian liu-hosi vizita fatin sira, iha ne’ebé sira hasai fotografia, avalia projetu sira ne’ebé kontra kontratu ka (karik disponivel), halao levantamentu benefisiáriu nian, fahe sira ninia rezultadu ho parseiru sira no serbisu hamutuk ho sira atu ko’alia kona-ba problema ruma ne’ebé hetan. Sira rezolve ona problema liu 50% hosi projetu sira iha ne’ebé problema sira identifikadu.

Obrigado ba sira ninia esforsu atus hosi rihun ba rihun ema sira iha rai hirak-ne’e iha servisu públiku ne’ebé di’ak liu no sira hetan kbit atu haree loloos katak politika sira ne’e apropriadu, informasaun bele hetan fiar no ida-ne’e gasta fundu públiku uituan.

Rezultadu sira ne’e nótavel, metodolojia serbisu ho konsistensia nivel altu no indikasaun sedu sira ne’ebé bele hasae. Hadi’ak integridade iha infrastrutura no provizaun servisu nian karik sai instrumentu kustu-efetivu liu hodi hadi’ak rezultadu dezenvolvimentu Iha mundu agora.

Matadalan ida-ne’e dezenha esperiensia pratíku hosi Integrity Action no parseiru país nian no kria atu uza hodi serbisu iha ka planu atu serbisu iha area ida-ne’e, inklui NGO sira, ajénsia governu, doadór asistensia no negosiu sira.

Ita-boot sira ninia hanoin simu ho laran-luak! Halo favór kontaktu Integrity Action iha [email protected].

Prefásiu

Page 4: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

2

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

“Taka Problema”: akontese bainhira “hanoin” integradu ba iha prosesu ida no hamosu resposta ida-ne’ebé informadu, apropriadu atu rezolve problema identifikadu ida.

Harii Integridade Komunidade: aprosimiasaun ida hosi kontekstu sensibilidade, aprendizajen konjunta, harii báze evidensia, partisipasaun konstrutivu “Taka Problema”.

Monitór Komunidade: reprezentante komunidade ida identifika liu-hosi prosesu partisipatóriu hodi envolve komunidade sira no halibur dadus kona-ba transparansia, partisipasaun no efetividade projetu dezenvolvimentu nian iha sira ninia komunidade laran.

Fiksu: rezolusaun hosi problema ida ba iha satisfikasaun hosi parseiru prinsipál.

Taxa Fiksu: porsentajen problema identifikadu ne’ebé rezolvidu.

Pontu Fokál: nu’udar ema importante ida atu kontaktu ne’ebé halo ligasaun entre komunidade sira no organizasaun sosiadade sivil.

Grupu Traballu Konjunta: forum kolaborativu ida ne’ebé lori hamutuk reprezentante komunidade sira, autoridade lokál sira no parseiru potensiál sira seluk hanesan kontratór sira atu aprende hamutuk, reve rezultadu no dezenvolve solusaun pratíku sira.

Estragadór: “oponente” ne’ebé ativamente hakanek ka dezafia serbisu Harii Integridade Komunidade nian no reforma konstrutivu sira seluk hosi governasaun.

Parseiru: ema ruma, grupu ema nian ka instituisaun ne’ebé iha interese ka afeitadu hosi situasaun partikulár ida ka akontesimentu, hanesan projetu dezenvolvimentu ida.

Glosáriu Termu sira

Page 5: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

3

A Practical Guide to Community Integrity Building

Kontabilidade Kompetensia Étika

4.

Partisip

asaun Konstrutivu 5. Taka Problema

1. Kontek

stu S

ensi

bilid

ade

2. Aprendizajen Konjunta

3.Báze E

vidensia

Edukasaun Integridade:Treinamentu konjunta mestre sira, professor univesridade nian, monitór komunidade sira no ofisiál públiku sira

Instrumentu Integridade: Manuál treinamentu nian, DVD eskola nian, analliza ACE, animasaun sira, formasaun ba mestre sira

Grupu Traballu Konjuntas (JWGs) formadu/Suporta

M&E Base de Dados Online Sistema Internasional

Estuda Konjuntu

Monitoriamentu Komunidade: DevelopmentCheck

Grupu foka sira

Kartaun valor komunidade

Peskiza

JWGs identifika soluasaun sira ba ingegridade problema sira

Rejimentu Integridade Servisu Públiku hosi JWG

Meja ajuda Integridade

Públiku nian Lian: Radio komunidade, media sosiál, SMS, audensia públika

Ambitu estudu stakeHolder nian mapamentu, prioridade lokál sira. necesidade sira, spoiler/estragadór potensiál sira

Rezultadu ne'ebé komunika: problema rua ne’e hotu rezolvidu no pratika di'ak sira identifikadu (liu-hosi audensia públika, filmi, relatoriu sira)

JWGs implementa solusaun ba problema integridade sira

Aprosimiasaun Harii Integridade Komunidade (CIB) nu’udar dalan susesu no dalan kustu efetivu nian atu had’iak kualidade programa públiku, projetu dezenvolvimentu no servisu sira (tuir falimai refere ba nu’udar projetu sira), ho ida-ne’e bele hadi’ak povu rihun ba rihun nia moris.

Pasu Ida ba Pasu Ida Matadalan ba Harii Integridade Komunidade

Aprosimiasaun ne’e iha faze lima, hatu'ur ona iha okos, no iha kada faze ne’e iha mós pasu balu atu tuir no iha instrumentu sira atu uza. Maske, komunidade sira dala barak funsiona iha realidade sosio-ekonomiku no kulturál, ita hetan ona hirak ne’e barak mak adere ba pasu sira iha okos ne’e iha sira nia prosesu Harii Integridade Komunidade nian.

1. Kontekstu Sensibilidade

1.1 Kontekstu & Analiza Parseiru sira

1.2 Partisipasaun Komunidade nian

1.3 Estabelese lina base Ida

5. “Taka Problema”5.1 Hadi’ak Problema sira & Advokasia

5.2 Aprende no Avalia Impaktu

2. Aprendizajen Konjunta2.1 Identifika Monitór Komunidade sira

2.2 Fó Treinamentu ba Monitór Komunidade no Ofisiál Públiku sira

2.3 Estabelese ka Suporta Grupu Serbisu Rede Konjunta (JWGs)

2.4 Halo Selesaun Projetu Dezenvolvimentu atu Monitoriza

3. Báze Evidensia3.1 Kolesaun Dadus, Analiza no Verifikasaun

3.1 Pre-Serbisu Kampu nian: Avalia Informasaun Projetu nian

3.2 Serbisu Kampu nian: Halibur Evidensia

3.3 Valida Dadus Monitorizasaun nian no Komunika Rezultadu ba Komunidade sira

4. Partisipasaun Konstrutivu

4.1 Fahe Rezultadu sira

4.2 Identifika Soluasaun sira no Halo Advokasia ba Mudansa

Page 6: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

4

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

1.1. Kontekstu & Analiza Parseiru sira Kompriende kontekstu no parseiru nu’udar pasu da huluk iha Harii Integridade Komunidade. Objektivu principal hosi analiza parseiru mak atu kompriende no rezolve komunidade lokal sira ninia necesidade, preokupasaun no kapasidade sira. Komunidade sira ne’e diversiu, nune’e importante atu iha reprezentante hosi parseiru ne’ebé barak. Inklui vulneravel ka grupu minoria sira, hanesan feto sira, ema ne’ebé ho disabilidade, etniku minoria no joventude.

Liu-hosi analiza parseiru ne’e posivel atu identifika papel hosi parseiru oioin relasiona ho sira ne’ebé afeita mudansa iha projetu. Analiza parseiru sei bele sai instrumentu importante ida ba atividade advokasia, nune’e rezultadu no rekomendasaun sira loloos ne’e atinji parseiru relevante sira, inklui sira ne’ebé bele rezolve problema iha projetu.

Iha fatin postu funu nian, ida-ne’e importante atu mós halo analiza konflitu. Fatór mapamentu, atór no senariu sira ne’ebé kontribui ba konflitu no paz hakbit analiza ida kontekstu nian no kompreinsaun papel Harii Integridade Komunidade nian bele halao.

1.2. Partisipasaun Komunidade nianTamba komunidade lokál nu’udar sentru ba aprosimiasaun Harii Integridade Komunidade, ida-ne’e importante atu hatene loloos pose [nain] lokál hosi asaun no envolve komunidade sira iha prosesu.

Iha dalan diferente barak hodi envolve komunidade lokál sira. Atu halo ida-ne’e, diak liu identifika grupu komunidade sira ka demografia sedu iha prosesu planeamentu no halo aprosimiasaun ba parseiru xave sira hosi inisiu. Ses hosi bainhira mak komunidade hetan aprosimiasaun, atu hadiak efetividade rezultadu nian hatene loloos atu halo ita-boot ninia analiza parseiru antes partisipasaun komunidade nian.

1. 1. Kontekstu Sensibilidade

Enkontru komunidade partisipatori karik fasilita atu envolve membru komunidade sira. Duke sai forum ba informasaun hosi leten ba karaik no valor sira transfere komunidade sira, hirak ne’e bele sai enkontru interativu ba diskusaun kona-ba prosesu dezenvolvimentu, impaktu hosi projetu dezenvolimentu kona-ba komunidade no opiniaun hosi komunidade lokal sira.

Interasaun ho membru komunidade hot hotu enkarejadu, espesialmente sira ne’ebé vulneravel liu iha dezenvolvimentu ka prosesu konstrusaun, hanesan feto sira, ema ho disabilidade, etníku minoria no joventude sira. Karik mós iha silensiu dahuluk, membru vulneravel komunidade sira tenke ativamente enkarejadu hodi kontribui sira nia lian ba diskusaun.

1.3. Estabelese lina base IdaDadus lina base refere ba informasaun halibur antes projetu ida ka inisiativa hahu. Ida-ne’e sei uza ikus atu fornese komparasaun ida hodi asesu ba impaktu. Iha Harii Integridade Komunidade, estudu lina base ida hakbit membru komunidade sira atu analiza kontekstu iha-ne’ebé sira serbisu ba no estabelese pontu referensia hasoru ida-ne’e atu sukat progresu no impaktu. Lina base komunidade ida bele kontein ho detailu sira hosi projetu original no nivel dadauk ne’e hosi transparensia, kontabilidade, partisipasaun no efetividade.

Linha báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e:

• Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu ho siasaun ne’e;

• Númeru/natureza hosi grupu komunidade lokal sira partisipa ona iha prosesu monitorizasaun;

• Númeru/natureza hosi forum governu agora/sosiadade sivil ne’ebé dadauk ne’e ezisti;

• Grau ba doadór, governu no transparansia politika mainstream ajensia implementadór no kontabilidade ba sidadaun sira (ezemplu karik doadór, governu no ajensia implemetadór proativamente hatudu dokumentu xave programa dezenvolvimentu nian iha inisiu hosi asaun ne’e).

Le’e Instrumentu 1

Analiza Konflitu

Le’e Instrumentu 2

Analiza Parseiru

Page 7: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

5

A Practical Guide to Community Integrity Building

Larisa Kuznetsova no Sulaimanova Suimkan sira nain rua treinadu nu’udar monitor komunidade nu’udar parte hosi Integrity Action ninia serbisu iha Kyrgyzstan. Sira uza hela dadauk sira ninia formasaun atu rezolve inadekuadu iha provizaun servisu ba ema ne’ebé disabilidade iha Osh.

Iha 2012, lao ho monitór sira seluk sira analiza dalan sidade serve ema ho disabilidade sira.

Sulaimanova Suimkan hateten, “Ami identifika kazu barak iha-ne’ebé ema sira la hatene sira ninia direitu atu benefisia. Ezemplu, inan-aman sira hosi labarik defisiente tenke simu benefísiu karik sira nia oan iha disabilidade/defisiensia liu ona tinan ida, maibe inan-aman barak mak lahatene kona-ba ida-ne’e.”

Sira fahe ba malu rezultadu ho Suporta Grupu Serbisu Rede Konjunta (JWG) ne’ebé estabelese iha Integrity Action nia okos iha Kyrgyzstan atu lori hamutuk serbisu-nain governu lokál nian, membru eleitadu sira, fornesidór governu nian, CBO sira no membru ativu sosiadade sivil nian, inklui komíte joventude sira.

JWG halao enkontru dala tolu iha tinan 2012 nia rohan atu aseita planu asaun ida atu rezolve asuntu sira no halao governu lokal hodi kontavel ba falta provizaun ba ema ho necesidade espesial.

JWG kria livrinu [booklet] ida ne’ebé fornese informasaun kona-ba benefisiu diferente ema difisiente sira iha direitu ba. Livrinu ne’e mós temi kona diresaun organizasaun hothotu no instituisaun sira ne’ebé fó servisu iha Osh.

Antes livrinu ida-ne’e produs, ema ho disabilidade sira la fasil atu hetan sira ninia direitu no barak mak obrigadu hodi komete subornu atu bele hetan benefisiu. Agora sira hatene iha-ne’ebé sira bele asesu ba dokumentasaun no iha instituisaun ne’ebé atu kontaktu kona-ba servisu ne’e. Nu’udar rezultadu ema balu ne’ebé selu subornu atu asesu servisu nee redus ona.

Larisa mós uza ona saida mak nia aprende atu aplika ho susesu ba fundu $25,000 atu estabelese sentru saúde no fitness nian ba ema hodi sabilidade sira. Sentru ne’e loke iha juilu 2013 no fornese utilizadór hosi sentru ne’e asesu ba tratamentu espesialista nian. Pesoál sira iha sentru ne’e mós fornese konseilu kona-ba benefisiu no servisu ne’ebé ema ho disabilidade bele asesu.

Estudu Kazu

Hadi’ak asesu servisu sira ba ema sira ne’ebé hodi responsabilidade iha Kyrgyzstan

Page 8: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

6

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

2. Aprendizajen Konjunta

2.1. Identifika Monitór Komunidade siraMonitór volontáriu lokal sira, mós kuinesidu nu’udar pontu fokál hanesan sentru ba Harii Integridade Komunidade (CIB). Prosesu selesaun hosi monitór sira tenke kredivel no reprezentante sira tenke hetan fiar no intersadu atu rezolve necesidade komunidade sira nian. Iha pasu balu presiza atu tuir hodi halo selesaun ba monitor komunidade sira. Iha kazu balu, iha-ne’ebé CIB ne’e integradu iha sistema monitór nia bele mai hosi grupu sira ne’ebe estabelesidu. Ezemplu iha Palestina, sentru kreatividade mestre sira nian serbisu ho Ministériu Edukasaun atu integra CIB iha sistema edukasaun no treina mestre no estudante sira iha instrumentu monitorizasaun komunidade nian.

Pasu sira iha selesaun monitor komunidade nian

1. Estabelese jogu kriteriu ne’ebé necesariu ba papel no intervista ka hili monitór sira ne’ebé hatan ka kondis ho kriteriu ne’ebé iha. Bainhira estabelese kriteriu hanoin kona-ba diversidade iha aspeitu otas, jeneru no grupu minoria sira. Ne’e haree duni katak prosesu selesaun ne’e justu no transparante. Halo favór haree kriteriu ne’ebé IWA hatu’ur iha Afganistaun ba ezemplu ida.

2. Eleisaun sira – Halao eleisaun ida iha-ne’ebé komunidade lokál eleitu monitor komunidade sira. Ne’e hatene loloos katak monitór komunidade barak liu hetan apoiu hosi komunidade sira.

3. Halo seremonia públiku ida no/ka asína kódigu konduta ida iha-ne’ebé monitór sira aseita atu volontariamente halao monitorizasaun. Kódigu konduta ne’e rasik karik simboliku uituan, husi-keda spresaun loloos ba integridade boot mai hosi mekanizmu kontabilidade fihir maran.

2.2. Fó Treinamentu ba Monitór Komunidade no Ofisiál Públiku siraBainhira halo ona selesaun, monitór komunidade tuir treinamentu kona-ba abilidade monitorizasaun nian, hanesan halo analiza dokumentu projetu nian, kompara projetu atuál ho dokumentu sira, hasai fotografia projetu nian, halao levantamentu benefisiáriu nian, verifika ninia rezultadu sira no mós halo advokasia ba rezolusan problema nian.

Monitór komunidade ne’ebé treinadu di’ak bele fornese kuinesimentu espesilizada no abilidade ba monitor sira seluk, hensan bainhira asuntu sira ne’e iha diskusaun nia okos teknikamente kompleksu. Ofisiál públiku baibain partisipa iha iha formasaun ida-ne’e hanesan foka iha ezemplu hosi Kyrgyzstan iha okos.

Integrity Watch Afghanistan (IWA) nia dezenvolve jogu karakteristiku necesariu ba montór komunidade ida ne’ebé listadu iha okos. Hirak ne’e bele adapta atu apar ho ita-boot sira nia kontekstu rasik.

• Onestu

• Alfabetizadu [Literate]

• Hetan respeitu makas iha komunidade

• Suporta monitorizasaun komunidade nian

• Esperiensia pasadu kona-ba serbisu sosiál

• Laos membru pesoál ida

• Hela besik projetu ne’ebé atu monitoriza

• Fizikamente bele vizita fatin projetu sira

• Iha tempu/óras livre (vizita dala 3 kada semana/ 6-8 óras kada semana)

• Hakarak volontariu (simu deit osan/kustu viajen nian no osan/despeza komunikasaun nian)

Maske sira ninia kriteriu importante, IWA mós fleksivel iha sira nia aprosimiasaun, nune’e la sistimatikamente esklui membru komunidade sira ne’ebé komitidu.Ezemplu, karik sira hetan kandidatu ne’ebé alfabetizadu kompetente, sira sei bele hili ema ida-ne’e nu’udar monitór no permiti nia atu verbalmente relata rezultadu sira no pepara sira ninia relatoriu eskrita ho asistensia hosi kolega ka familia. Sira mós iha ekipa ema nain rua nian ne’ebé inkui kuaze ema alfabetizadu ida.

Ba informasaun liu tan. Halo favor haree http://www.communitymonitoring.org

Estudu Kazu

Hili Monitór Komunidade iha Afghanistan

Page 9: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

7

A Practical Guide to Community Integrity Building

2.3. Estabelese ka Suporta Grupu Serbisu Rede Konjunta (JWGs)Ultimamente, susesu hosi Harii Integridade Komunidade (CIB) depende ba forma balu hosi interasaun efetivu entre komunidade lokál sira no fornesedór servisu, inklui kontratór sira. Rezultadu signifikativu mak atu hanesan atinji bainhira komunidade sira formaliza interasaun kona-ba prosesu dezenvolvimentu iha Grupu Trabailu Konjunta (JWG) ka Komité Monitorizasaun.

Depende ba kontekstu, JWG ne’e bázikamente kompostu hosi governu lokál, fornesidór servisu ka kontratór sira, no membru komunidade sira, hanesan monitór sira, joventude no grupu feto sira no xefi suco sira.

Nu’udar Sekertariu Ezekutivu ba Konseilu Teritoriál iha Osh, Kyrgyzstan, Shirinbolsun Kulbaeva responsabiliza ba hasai dokumentasaun importante sira ba sidadaun sira.

Alen importansia hosi dokumentasaun validu sira iha Kyrgyzstan, sidadaun barak mak iha difikudade hodi asesu ba dokumentu sira ne’ebé sira presiza ka sira iha serbisu Suratahan nian ne’ebé ho informasaun inkoretu. Ne’e akontese bebeik tamba negligensia no falta kontabilidade hosi Konseilu Teritorial ne’ebé responsabiliza ba empregu públiku sirane’ebé babain selu mukit loos no iha limitasaun ba kuinesementu legál.

Lahó dokumentu relevante sira, sidadaun sirahasoru problema balu. Ezemplu, lahó sertifikasaun feto kaben-nain sira labele halo reklamasaun ba sira ninia laen nian riku soin karik nia mate, labarik sira prevene atu ba eskola no familia sira labele simu benefisiu no tratamentu médiku.

Tuir Shirinbolsun, “Iha kazu ida, durante tinan rua nulu ema ida ne’ebé ninia naran Dushon, iha sertifikadu moris nian hateten ninia naran loloos ne’e mak Ikram. Ate aat liu, iha kazu seluk iha familia ida iha-ne’ebé labarik sira rejistadu ho naran apalidu ne’ebé diferente.”

Entre 2009-2013 Integrity Action halao formasaun kolokiu lima iha Osh no fó treinamentu ba ofisial governu lokál nian nain ruanulu resin hitu no serbisu-nain konseilu nian inklui Shirinbolsum. Formasaun ne’e foka ba enkoraja prinsipiu integridade nian iha serbisu fatin, no mós fó advokasia ba padraun hadi’ak sira iha serbisu fatin, no emfaze necesidade ba sidadaun sira atu iha dokumentasaun ne’ebé koretu. Nu’udar ninia rezultadu mak Integrity Action ninia formasaun ba governu lokal ninia ofisiál sira no

serbisu nain konseilu nian iha Osh dadauk ne’e uza sira ninia abilidade foun iha prinsipu integridade atu hadi’ak provizaun serbisu nian ba sidadun sira.

Hosi-kedas formasaun ne’e, ofisiál sira halo sira ninia tempu ka óras haree duni dokumentu sira ne’ebé sira hasai ne’e loos.

Shirinbolsun dehan, “Ema sira ne’ebé husu sertifikadu baibain sente moe ka laran moras bainhira ha’u rejeita, ida-ne’e akontese tamba sira ninia dokumentasaun larai ho didi’ak. Maibe, Agora ha’u ajuda ema sira atu hetan sira ninia dokumentu propiu, Rejistu kaben nian no sira ninia riku soin. Ha’u hakbit sidadaun sira Osh nian atu iha interese boot hodi kontrolu sira ninia distinu rasik.”

Agora sidadaun sira iha Osh simu benefisiu ne’ebé nu’udar sira nia direitu, ne’ebé inisialmente sira labele hetan tamba sira iha surat sira ne’ebé la vale ka liu prazu ona. Ne’e fornese ema sira ho asesu vital ba iha tratamentu médiku, asistensia legál, no asistensia sosiál hosi governu lokál.

Komite hirak ne’e parte hosi estrutura ne’ebé dadauk ne’e eziste, hanesan Komité Organizadora Dezenvolvimentu Pais nian iha Liberia, ne’ebé estabelese atu tuir dalan implementasaun ba Planu Stratejia Redusaun Pobreza. Iha kazu sira seluk, CSOsira tulun estabelese ona komité hirak ne’e iha nivel distritál no provinsiál, hanesan iha Timor-Leste no Afganistaun.

Partisipasaun konstrutivu iha komité hirak ne’e iha-ne’ebé partisipante sira komitidu atu dezenvolve no implementa solusaun pratíku sira bele sai dalan ida hodi institusinaliza CIB.

Estudu Kazu

Treina Ofisíal Públiku iha Osh, Kyrgyzstan

Page 10: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

8

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

2. Aprendizajen Konjunta kontinua

Iha Timor-Leste, Integrity Action nia parseiru Luta Hamutuk estabelese Komité Monitorizasaun Infrustrutura Distritu iha Liquica, Barzartete no distritu Dili. Komité monitorizasaun kompostu hosi autoridade governu lokál no membru komunidade sira seluk.

Pur ezemplu, komité iha Bazartete kompostu hosi Luta Hamutuk ninia reprenzentante, monitor komunidade sira, reprezentante joventude, suco haat ninia xefe sira no xefi departementu saúde nian iha nivel sub distritu, xefe polisia nian no administradór sub distritu Bazartete nian ne’ebé asumi ona papel nu’udar konseileru bakomité ne’e.

Iha enkontru mensál nian, rezultadu monirizasaun komunidade nian no informasaun kona-ba projetu nian aprezenta hosi Pontu Fokál sira. Enkontru ne’e la nakloke ba públiku, tamba komité determina saida mak públiku halo no bainhira, nune’e espetasaun sira ne’e bele jere no laiha problema ida kemosu.

Komité ne’e mós bele uza nu’udar mekanizmu reklamasaun, ho membru komunidade sira lori ba oin kona-ba preukupasaun ruma ba xefi suco sira atu foti ida-ne’e ho autoridade sira seluk. Iha Lospalos, ezemplu, kontratór ida la selu salariu lokál tamba governu seidauk selu kompana ne’ebé hetan kontratu. Membru komité sira konsege diskuti no rezolve asuntu ne’e ho parseiru hothotu.

2.4. Halo Selesaun Projetu Dezenvolvimentu atu MonitorizaKomunidade lokál rasik tenke, karik posivel, hili prioridade projetu dezenvolvimentu nian ne’ebé barak liu sai problema ba sira. Ekontru partisipatoriu komunidade nian bele uza hodi tulun identifika no hili prioridade sira hodi monitoriza hosi komunidade sira.

Projetu mós tenke hili ho báze katak monitorizasaun ne’e bele iha impaktu politika boot liu. Monitorizasaun ba programa nasionál ida, hanesan dizarmamentu nasionál ida, programa dezmoblizasaun no reintegrasaun (ezemplu konstrusaun estrada) hakbit komparasaun influensia potensiál no lokalidade iha nivel nasionál.

Ida-ne’e importante atu kompriende sémak responsabiliza ba projetu no servisu sira ne’e. Ezemplu, CSOs iha Sierra Leone hili Saúde primária no edukasaun tamba autoridade lokal sira responsabiliza ba hirak ne’e no tan ne’e sira bele ho fasil atu asesu ba dokumentu sira no afeita mudansa.

Estudu Kazu

Komité Monitorizasaun Distritu Sira–Servisu hamutuk atu hadiak problema sira iha Timor Leste

Iha Palestine CSOs hili bee no saniamentu tamba autoridade lokál sira mak responsabiliza ba provizaun servisu nian no CSO bele involve ativu liu tan atu rezolveasuntu hirak ne’e.

Ida-ne’e bele atrai atu monitoriza projetu komplikadu ka kontroversiál tamba ne’e babain atrai atensaun barak liu iha mídia. Maibe ami fó sujestaun katak ne’e laos prioridade dahaluk tamba ida-ne’e sai hosi komunidade sira nia kapasidade ka interese atu halo.

Ida-ne’e mós importante atu hanoin kona-ba projetu nia valór no númeru benefisiáriu hosi projetu ne’e atu haree loloos katak ita-boot uza ita-boot ninia tempu no rekursu sira hodi hadi’ak projetu sira ba ema barak liutan.

Númeru projetu sira ne’ebé monitoriza tenke proporsionál ba kapasidade CSO no pontu fokál ka monitór sira. Hili projetu barak liu, ka hamosu espetativa aas liu, bele impede monitor sira ninia abilidade atu halibur dadus ne’ebé kredivel no advokasia ba mudansa.

Durante halao viajen troka-malun (exchange Trip) iha Timor Leste, Integrity Watch Afghanistan (IWA) hetan komité ne’e sai hanesan forum ekselente (di’ak liu) ba kolaborasaun konstruktivu entre governu lokal no komunidade. Tuir mai viajem troka-malun. IWA adopta no replica aprosimasaun ne’e. ida ne’e mak resultadu ona kolaborasaun boot ho organizasaun doadores sira nomós ho governu lokal.

Page 11: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

9

A Practical Guide to Community Integrity Building

Selesaun projetu infrustrutura atu monitoriza iha Afganistaun

Integrity Watch Afghanistan uza fatór haat iha okos ne’e atu determina kriteria ba selesaun projetu nian iha Afganistaun atu monitoriza. Metódu ne’e bele uza no adopta hodi responde ba ita-boot nia organizaun no situasaun.

Típu Projetu

• Deside tipu projetu dezenvolvimentu ne’ebé ita-boot hakarak atu monitoriza, ezemplu, konstrusaun estrada, irigasaun, bee mos no saniamentu.

• Hili seitor haat ka lima – foka ba fatór balu permiti ita-boot atu dezenvolve ita - boot ninia abilidade hodi halo monitorizasaun ba seitór hirak ne’e.

Estatutu projetu

• Iha faze saida mak ita-boot hakarak atu hahu monitoriza projetu sira? Monitoriza projetu hosi inisiu konstrusaun nian to’o projetu ninia rohan, duke monitoriza projetu ida bainhira ida-ne’e besik atu kompleta ne’e di’ak liu. Tamba ne’e permiti ita-boot atu potensiálmente identifika no rezolve asuntu sira ne’ebé sira foti duke depois.

• Ba Integrity Watch Afghanistan, prosesu selesaun bázea ba númeru projetu sira ne’ebé mak kompleta deit 1/3 ka minus, ezemplu durante fulan rua dahuluk projetu ida nian, ne’e ha’an tempu fulan 6 atu kompleta. Monitorizasaun hosi projetu ne’ebé halao dadauk bele lidera ba mudansa boot ba kualidade. Lori mudansa ne’e difisil liu tan karik projetu ne’e kompleta liu 30%. Ezemplu, karik monitoriza konstrusaun ruma eskola nian. No ita-boot hetan, material sira. Ne’e karik fasil liu atu troka molok konstrusaun hahu duke konstrusaun kompletaona.

• Hili distritu ida iha-ne’ebé atu monitoriza projetu sira tamba ne’e depende ba númeru projetu sira neebé iha faze inisiu konstrusaun ka iha faze planeamentu nian.

Paso sira construsaun projetu Bele Monitoriza la presiza monitoriza

Númeru Projetu Sira• Atu aloka rekursu sira efetivamente no konsentra esforsu ho atividade konstrusaun barak, ida-ne’e rekomenda

atu hili distritu sira ho númeru projetu sira ne’ebé dadauk ne’e lao. Ezemplu, IWA serbisu iha distritu iha-ne’ebe maizu menus iha projetu 10 ne’ebé lao dadauk. Númeru ne’e karik diferente iha nasaun sira seluk, maibe ne’e util atu hili fatin sira ho númeru projetu sira tamba bai bain hapara pontu fokál sira iha area hirak ne’e projetu sei minimu atu monitoriza ne’ebé sei lafó kustu efetivu no karik mós lamotiva ema treinadu ida.

Valór Projetu• Hili projetu ne’ebé ho valór iha ka montante aas liu balu. Ezemplu, Integrity Watch Afghanistan monitoriza deit

projetu ho valor maizu menus $30,000.

10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Page 12: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

10

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

3.1. Kolesaun Dadus, Analiza no VerifikasaunBainhira monitór komunidade sira treinadu ona, projetu sira atu monitoriza ne’e no JWG sira estabelesidu, halibur dadaus hahu. Monitór sira halibur dadus iha area tolu:

• Asesu ba Informasaun - karik komunidade sira bele asesu ba informasun projetu xave sira, hanesan orsamentu, kontratu ka planu sira.

• Partisipasaun Komunidade nian –karik komunidade sira involve iha dezeina projetu nian no/ka implementasaun.

• Efetividade Projetu nian – karik projetu ne’e efetivu, tuir padraun ne’ebé estabelese no komunidade sira satisfas.

Iha pasu ba liu atu tuir iha kolesaun dadus no faze analiza, hosi pre-serbisu kampu nian no analiza dadus ne’ebé hatu’ur iha okos.

3.2 Pre-Serbisu Kampu nian: Avalia Informasaun Projetu nianBa projetu sira, monitór sira presiza hetan informasaun no planu ba oin. Serbisu ne’e babain halibur informasaun barak kona-ba projetu dezenvolvimentu ne’ebé ita-boot sira intende atu monitoriza. Preparasaun solidu no peskiza nu’udar fundasaun ba serbisu monitorizasaun hothotu.

Monitór komunidade sira bele envolve orgaun responsavel sira, inklui ajénsia implementadór no ofisiál governu nian atu esplika sira ninia objetivu. Sira bele mós asesu ba dokumentu projetu nian, hanesan planu sira no orsamentu, ne’ebé tenke rai sentralmente, ezemplu grava iha bázededadus ida ka file excel nian no analiza. Haliburdadus ne’e atu hakbit monitór sira atu lao tuir fundu no espera bele tau iha planu nokontratusira no kompara informasaun ne’e ho realidade ne’ebé iha. Halibur dadus ne’e hakbit monitórsiraatu lao tuir fundu sira no distribuisaun espetativa sira ne’ebé hatu'ur ona iha planu no kontratu sira no kompara informasaun ne’e ho realidade ne’ebe iha.

3.3 Serbisu Kampu nian: Halibur EvidensiaSerbisu kampu hot-hotu kona-ba halibur dadus, serbisu kampu nia objektivu mak atu halibur evidensia kona-ba projetu ne’ebé dadauk ne’e monitoriza no hanoin hosi komunidade ne’ebé afeitadu. Hare'e lolos katak amostra ka sampel reprezentativu hosi populasaun ema rona.Informasaun ne’e bele halibur liu-hosi intervista ho parseiru sira, levantamentu ka vizita fatin projetu hirak ne’e.

Entervista no levantamentu sira

Intervista bai-bain sentrál ba halibur informasaun kona-ba projetu dezenvolvimentu ne’ebé ita-boot sira monitoriza.Bele husu pergunta ne’ebé diak, ne’e kritiku atu halibur1 evidensia. Karik ita-boot sira iha relasaun ho sidadaun sira, fornesedor servisu, ofisial governu, doadór sira ka membru komunidade sira. Iha kada kazu, dezeinu no dalan ida-boot sira atu husu pergunta sei determina kualidade respeita ne’ebé ita-boot sira simu.

Iha Nepal, 10% hosi orsamentu munisipiu aloka ba projetu feto sira nian. Maibe ida-ne’e nu’udar direitu, baibain la to’o iha feto sira atu intende. Antes formasaun no atividade kona-ba hasae konxíensia fornese hosi CAHURAST, feto lokal barak iha suco Dhading la hatene sira ninia direitu.

Tuir mai formasaun ne’ebé CAHURAST fornese, Monitór feto nain rua iha Sankosh asesu ba dokumentu orsamentu lokal iha Dhading, analiza orsamentu deskovre katak orsamentu 300,000 NPR ne’ebé loloos aloka tiha ona ba projetu feto sira, maibe la aloka.

Monitór sira hasoru autoridade lokáll sira, ne’e bé iha tempu dahuluk la rona sira no hato’o ba sira katak iha orsamentu ne’ebé la transfere no la iha orsamentu ne’ebé disponivel ba atividade ne’e. Feto sira protesta, fila fali ba autoridade lokal sira ninia edifisiu no bebeik, maibe autoridade sira ne’e evita sira. Derepente deit pesoál Dezenvolvimentu Lokál hasoru feto sira ne’e, diskuti situasaun refere ne’ebé rezulta 2/3 hosi orsamentu ne’e (200,000NPR) aloka ba formasaun ba feto sira iha forma aula suku ropa nian.

Antes formasaun hosi CAHURAST monitór hirak ne’e lahatene sira ninia direitu kona-ba asesu informasaun orsamentu nian no kona-ba lalaok Governu ida ne’ebé kontavel. La asesu ba dokumentu orsamentu nian feto sira sei hatene ona sira ninia direitu. Agora feto sira aprende abilidade foun ne’ebé sira bele uza iha uma no potensiálmente atu hetan osan iha futuru.

3. Báze Evidensia

Estudu Kazu

Hadi’ak feto sira nia moris liu-hosi Asesu ba Informasaun iha Nepal

Page 13: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

11

A Practical Guide to Community Integrity Building

Instrumentu Entrevista Estrutura sira

Entrevista ne’ebé la estruturadu

Entrevista semi estruturadu

Levantamentu sira

Kartu Relatóriu Sidadaun

Mensajem & Medía Sosial

Saida mak ida ne’e?

Ne’e nu’udar sesaun ba pergunta no resposta nian ne’ebé tuir orden/urutan planu kuidu nian. Entrevistadór iha lista pergunta regorozu Ida atu husu kada informadór iha orden loloos no hanesan. Reposta gravadu ho regorozu, baibain uza forma kestionáriu levantamentu nian.

Ne’e dada-lia iha ne’ebé Entrevistadór diriji diskusaun bainhira permiti informadór hodi hato’o sira ninia istória’.Pergunta sira babain prepara antes maibe sei ajusta hirak ne’e tamba entrevista nakloke. Parte importante ida hosi entrevista ne’ebé la estruturadu mak atu investiga: ne’e siknifika husu informadór sira atu esplika ka hatutan buat ne’ebé sira hetan ona hodi hetan tan kompriensaun ka hanoin.

Ne’e iha-ne’ebé entre entrervista estruturadu no la estruturadu. Entervistadór hanesan atu iha pre-lista planeiadu pergunta nian maibe bele ajusta orden/urutan no emfáze atu investiga ho klean liu tan.

Levantamentu sira liga besik liu ba entrevista estruturadu. Iha forma levantamentu ida, ita-boot sira babain hare’e pergunta ne’ebé ho espasu no bloku sira tuir hodi grava resposta sira ne’ebé mai hosi informadór sira.

Mós kuinesidu nu’udar hanoin levantementu nian. Sidadaun sira ninia “score card” no levantamentu satisfasaun sidadaun sira nian ne’ebé fornese hanoin kualitativu kona-ba utilizadór nia persepsaun kona-ba kualidade.

Adekuadu no efisiensia hosi serbisu públiku nian. Iha variasaun diferente hosi kartaun relatoriu sidadaun nian ne’ebé CSO sira uza iha nasaun barak iha Africa, hanesan Ghana, Malawi no Uganda.

Uza SMS no mídia sosial atu hetan hanoin kona-ba dezenvolvimentu programa nian. Buka hatene mídia saida mak ita-boot sira nia audensia uza no uza ba objetivu ida-ne’ebé no hanoin kona-ba asesu, sente avontade (kustu) hosi utilizasaun no kulutura utilizasaun nian bainhira hili kanál.

Bainhira mak ida ne’e util?

Atu hetan detaillu espesiifiku, akurat hosi individual barak liu-hosi dalan ne’ebé konsistente ida.

Atu halibur evidensia ne’ebé preparadu atu hetan kódigu, konta no kategoriza.

Atu halibur evidensia kona-ba topiku ne’ebé kompleksu no sensitivu.

Atu kompriende dinamika no experiensia.

Atu halibur perpestivu variu sira.

Atu atinji kompreinsaun informadór sira nian hanoin diferente, maibe mós hakarak dadus konsistente no komparavel atu tabula.

Atu halibur informasaun ne’ebé espesifiku hosi ema barak liu, ne’ebé depois bele tradus ba iha evidensia estatistika nian.

Atu halibur evidensia kona-ba serbisu fornesidór sira no/ka atu kompara kumprimentu serbisu fornesidór sira nian.

Atu halibur hanoin hosi utilizadór sira nia serbisu kona-ba serbisu espesifiku governu nian ne’ebé sira simu ona.

Bainhira iha asesu di’ak ba movél no internet no/.

Facebook ne’e util atu atinji audensia joven sira ho sira ne’ebé ho background ka fundu urbanu, iha parte seluk radio bele sai opsaun di’ak ida ba populasaun rural sira.

Disvantajen sira Posivelmente aprosimasaun konsumu tempu tamba, ida-ne’e koko atu kobre pergunta predeterminadu bainhira permiti mós espasu ba diskusaun liu tan.

Karun atu kompromete ba eskala boot. Difisil atu planu levantementu ida ho sampel ne’ebé nato’on sai kredivel no ki’ik nato’on atu bele jere.

Ami rekomenda sampel ninia boot karik hosi 20 bele kredivel no reprezentativu.

SMS bele fó kustu depende ba fornesidór serbisu nian. Media sosiál karik babain, la asesivel iha area ne’ebé ho asesu internet tu’un.

Tabela 1. Instrumentu variu no sira nia (dis) vantajen

Page 14: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

12

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

3.4 Valida Dadus Monitorizasaun nian no Komunika Rezultadu ba Komunidade siraIda-ne’e importante atu iha estratejia ida iha fatin atu haree loloos katak dadaus ne’e koretamente verifikadu. Karik hetan ero ruma, monitór no organizasaun sira ne’ebé suporta ninia kredibilidade sei kestíona. Adisionálmente, monitór sira tenke treinu ho di’ak no hetan suporta durante prosesu monitorizasaun. Ida-ne’e importante katak dadus sira ne’e halibur ho loloos refleta komunidade sira ninia hanoin. Monitór komunidade sira nian bele valida rezultadu liu-hosi fahe rezultadu monitorizasaun nian ho komunidade sira. Sira mós bele hasai fotografia projetu nian no kompara hirak ne’e, no levantamentu benefisiáriu, ho dokumentu projetusira. Kompara fonte informasaun importante ba kredibilidade rezultadu nian, Komunika ho komunidade sira mós hasae sira ninia konxiensia no kompreinsaun hosi utilizasaun afeita sira.

3. Báze Evidensia kontinua

Entrervista bele lao hosi pre-planeadu ba liu taka-loke no kolokiál. Sira babain fahe ba kategoria boot tuir mai. Haree ba iha sesaun instrumentu nian hosi matadalan ne’e ba detaila kona-ba entrerveista no levantamentu nian.

Fatin projetu sira no avaliasaun fíziku projetu nian

Monitór sira vizita fatin projetu nian, halo avaliasaun fizíku, hasai fotografia no grava estatutu projetu nian. Monitór sira bele asesu projetu lahó enjéneiru. Sira bele ho fasil atu deteta, ezemplu karik batako ka bloku sira monu bainhira ema bo’ok, karik arami sira mosu no perigoju, karik fasilidade saniamentu nia la disponivel, karik projetu ne’e abandona tiha ona ka falta estrutura, hanesan fondasi [fundasaun] ka plafon. Atu harii sira nia abilidade, monitór sira enkoraja atu serbisu hamutuk ho enjéneria sira iha sira ninia avaliasaun fizíku nian. CSO balu mós serbisu hamutuk ona ho enjéneria estudante univesidade sira ne’ebé volonatáriu nu’udar monitór komunidade nian mós.

Buka hatene liu tan kona-ba IWA nia serbisu ba ne’e no haree sira ninia instrumentu iha-ne’e: www.communitymonitoring.org

DevelopmentCheckDevelopmentCheck nu’udar plataforma relatoriu online nian hodi hetan hanoin hosi sidadaun sira kona-ba projetu dezenvolvimentu nian. Integrity Action nia parseiru no monitór komunidade sira halibur dadus kona-ba transparensia, partisipasaun no efektividade projetu dezenvolvimentu no fahe sira nia rezultadu iha kontrolu DevelopmentCheck. Dadus hothotu verifika no publika husi Integrity Action no ita servisu ho parseiru atu involve problema identifikadu sira resolvidu ba komunidade sira nia satifaksaun no difikuldade/susar bele atinji. Ne’e siknifika sidadaun sira iha servisu di’ak liu kbit atu haree loloos katak politika sira ne’e apropriadu, informasaun bele hetan fiar no osan gasta ba projetu sira ne’ebé benefisia komunidade sira.

Le’e Instrumentu 4

Dezeina Kestionáriu

Le’e Instrumentu 5

Kestionáriu Benefisiariu nian

Le’e Instrumentu 6

Kestionáriu DevelopmentCheck

Page 15: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

13

A Practical Guide to Community Integrity Building

Bainhira evidensia sira halibur, monitor komunidade sira fahe sira nia rezultadu ho parseiru xave sira atu rezolve asuntu ruma ne’ebé sira hetan ona no fahe pratika di’ak sira ne’ebé sira hetan ona. Karik iha problema ho projetu sira ka servisu hirak ne’e hetan ona, sira propoin solusaun ka “difikuldade” ba iha problema hirak ne’e. Fiksu nu’udar rezolusaun ba problema ida ba satisfikasaun parseiru principal sira nian, no Taxa Fiksu ida, porsentajen problema identifikadu sira ne’ebé rezolvidu ona. Ezemplu, karik monitór komunidade sira hetan problema iha projetu sanulu no rezolve ne’en hosi problema refere, sira atinji ona 60% taxa hadi’ak. Karik sira rezolve deit rua sai hosi problema sanulu ne’e, sira sei atinji 20% taxa hadi’ak.

4. Partisipasaun Konstrutivu atu Rezolve Problema Identifikadu sira

Ida-ne’e importante atu kompriende natureza problema nian no asaun ne’ebé foti hodi rezolve problema ne’e.Hadi’ak problema bele han tempu ka oras.

Grupu Trabailu Konjunta sira, mós kuinesidu nu’udar komité monitorizasaun (haree 2.3), util hodi hetan solusaun kolaborativu ba problema sira. Atu prevene problema tuir mai monitor sira enkorajadu atu serbisu ho kontratór no autoridade sira atu haree loloos katak projetu hirak ne’e planeadu no hetan manutensaun ho efetivamente. Audensia públiku dala ruma bele tulun prosesu ne’e maske sira babain haree hanesan kontroversiál, nune’e kontekstu sensibidade nu’udar xave ba partisipasaun longu prazu.

Page 16: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

14

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Taka Problema akontese bainhira hanoin integradu ba iha prosesu ida no hamosu resposta informadu ida no apropriadu. Iha faze ne’e, parseiru sira implementa solusaun sira ka rekomendasaun sira ne’ebé propoin liu-hosi partisipasaun konstrutivu. Sira lao tuir taxa hadi’ak nian, identifika porsentajen problema rezolvidu sira no sira ne’ebé sei presiza atu hadi’ak.

Ida-ne’e importante atu komunika rezultadu atu identifika no implementa solusaun sira, inklui problema sira ne’ebé rezolve ona no pratika di’ak sira ne’ebé identifika ona, ho parseiru hothotu. Tamba parseiru sira hanesan governu, emprezariu no organzasaun sosiadade sivil sira envolve an ona iha serbisu harii integridade nian tomak, valida rezultadu no solusaun sira ho parseiru sira bele ajuda harii fiar iha prosesu no rezultadu sira.

Instrumentu hanesan FixMyStreet.com no Development Check.org hatudu problema sira ho infrastrutura no servisu distribusaun nian no karik sira ne’e rezolvidu. Hirak ne’e mekanizmu util hodi envolve sidadaun sira no lao tuir hadi’ak no taxa hadi’ak nian.

Wainhira hanoin ba problema sira taka ona ho atinje, sidadaun sira hetan atende mentu publiku no mos fortitika hodi halós politika nebé apropriadu, informasaun bele ho fiar, no oituan-oituan fundu publiku sir abele mos.

5.1. Hadi’ak Problema sira & AdvokasiaKarik solusaun sira ba problema identifikadu sira lahetan ka implementa ho fasil, no ida-ne’e sei bele util atu halao kampania advokasia ida. Advokasia bele lidera no kompremete hosi komunidade lokál sira ne’ebé afetadu hosi projetu dezenvovimentu. Komunidade lokál ne’e iha lian ne’ebé kritíku no lejitimu, tamba sira moris ho efeitu sira – di’ak ka aat hosi projetu dezenvolvimentu nian, no hirak ne’e importante hodi determina mudansa hirak ne’ebé tenke halo.

Liu dalan ida atu halo advokasia. Ida-ne’e hotu depende ba asuntu hirak ne’ebé aponta dadauk ona no kontekstu iha-ne’ebé ida-ne’e akontese.

Konfrontasaun bele sai métodu ne’ebé prefere liu iha estratejia advokasia balu. Ida-ne’e buka atu hetan mudansa via presaun no buka atu hatudu problema sira duke fó solusaun sira. Maibe, perfil aas, estratejia konfrontu atu fó naran no halo aat, karik prova katak ne’e perigozu ba komunidade lokál sira envolve no mós alina sira. Tan ne’e, envezde aprosimiasaun konfrontu, ita enkoraja kolaborasaun entre komunidade no autoridade sira.

5. Taka Problema

Konfrontasaun bele sai métodu ne’ebé prefere liu iha estratejia advokasia balu. Ida-ne’e buka atu hetan mudansa via presaun no buka atu hatudu problema sira duke fó solusaun sira. Maibe, perfil aas, estratejia konfrontu atu fó naran no halo aat, karik prova katak ne’e perigozu ba komunidade lokál sira envolve no mós alinha sira.

Tan ne’e, envezde aprosimasaun konfrontu, ita enkoraja kolaborasaun entre komunidade no autoridade sira hanesan aliansa importante ba Harii Integridade Komunidade halo journalizmu Investigasaun nian ba iha “jornalizmu integridade” liu-hosi reportajen kona-ba problema sira no mós esforsu sidadaun sira nian no ofisiál públiku sira atu rezolve.

Tamba esforsu ne’e kolaborativu uza hodi atinji hadi’ak-an ruma tenke fahe ho parseiru hot-hotu inklui sidadaun lokál no kontratu sira.

5.2. Aprende no Avalia ImpaktuAtu hatene karik ita atinji ona Harii Integridade Komunidade nia objetivu sira ita introdus atu rezolve, no atu asesu impaktu hosi ita nia serbisu, ida-ne’e importante atu sukat hasoru indikadór sira. Tan ne’e, antes hahu projetu ne’e haree loloos atu halao estudu lina base ida no dezenvolve indikadór sira ne’ebé sei ajuda ita atu hatene bainhira mudansa ida akontese ona. Hosi ne’e, ida-ne’e sai posivel atu husu parseiru sira pergunta kona-ba mudansa ne’ebé mak akontese ona, no oinsa, iha dalan oioin. Indikadór hirak ne’e tenke uza hodi ajuda ita atu avalia ita nia progresu rasik iha programa Harii Integridade Komunidade tomak.

Orgnizasaun hirak ne’e bele dezenvolve sira nia indikadór sira ba harii integridade. Sesaun instrumentu hosi matadalan ne’e fornese lista indikadór sujestadu sira no pergunta sira ne’ebé bele adopta no organizasaun uza atu hato’o sira nia kontekstu espesifiku pais nian.

Le’e Instrumentu 7

Advokasia

Le’e Instrumentu 8

Estuda no Avalia Impaktu

Page 17: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

15

A Practical Guide to Community Integrity Building

Iha Palestina, estudante 1,200 halao audit social iha sira nia komunidade iha 2013, ho apoiu hosi sira ninia fakuldade eskola nian, Sentru Kreatividade Prosfesór nian (TCC) no Integrity Action. Sira analiza poitika no pratika sira, envolve peritu sira iha area enjeneria, manutensaun, dezeina, no halao entrervista komunidade atu monitoriza utilizasaun fundu sira. Media públika serbisu no envolve iha advokasia espesialmente bainhira ida-ne’e identifikadu ofisiál públiku la kópera.

Estudante sira hato’o mal pratika finansia no administrativu nian iha 72% hosi projetu ne’ebé monitoriza ona. Iha West Bank, ezemplu estudante sira identifika problema sira iha konstrusaun Estrada iha Qabatiya no hanehan estarada principal atu haree loloos

katak kontratór halo ida-ne’e ho loloos no ho tempu ne’ebé determina iha area Nablus, estudante hapara kontratór ida hosi konstrusaun estrada iha povu nia rai leten no haree loloos katak ida-ne’e implementa iha fatin loloos no ba iha dimensaun koretu. Estudante sira ninian servisu makas rezulta estrada ne’ebé di’ak liu ba ema liu 200,000.

Dadaun ne’e, hafoin asina nota de intendimentu ho TCC, Ministeriu Edukasaun haree loloos katak kada professor treinadu ho metodolojia hanorin nian implementa audit social ho aula tuir mai ba sustainibilidade. MOE mós foin hato’o planu nasionál, loke odamatan ba TCC atu implementa social audit iha eskola primaria públiku nian hakur estudu kazu West Bank nian.

Estudu Kazu

Taka Problema iha Palestine

Page 18: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

16

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Matadalan Pratíku Ida ba Harii Integridade Komunidade fó aprosimiasaun sustentavel no konstrutivu atu identifika, monitoriza no hadi'ak dezenvolvimentu projetu projetu no servisu projetu nian. Liu-hosi mobiliza no kolaborativamente envolve iha ho autoridade lokál no fornesidór servisu iha aprendizajen, monitorizasaun no rezolve problema, ita bele rezolve dezafiu sira iha dezenvolvimentu, “Taka Problema” no ativamente hasoru necesidade no espetativa hosi komunidade sira.

Aprosimasaun mós prova ona kustu efetivu. Iha Palestina iha 2013, Sentru Kreatividade Profesór nian (TCC) suporta monitór 1,280 iha eskola 40 hodi halibur dadus kona-ba projetu 40 ho ninia benefisiáriu liu 200,000. TCC dadauk ne’e serbisu hamutuk ho Ministeriu Edukasaun atu integra audit sosiál iha kurikulum, ho ida-ne’e atu institusionaliza Harii Integridade Komunidade. Iha Timor-Leste, Luta Hamutuk mobiliza sidadaun sira iha país laran tomak atu monitoriza projetu 11 ho valor miliaun US $1.1 million, atinji taxa hadi’ak nian 73%. Ne’e investimentu ida-ne’ebé hosi US $ 370 iha kada monitór atu haree loloos distribuisaun projetu ho valor dala 3,000 ba montante ne’e. Jeralmente, karik 1% hosi projetu boot ninia kustu investe ba iha ita nia aprosimiasaun no ne’e iha rezultadu hodi redus taxa ne’ebé lakon até 4% hosi ida-ne’e sei reprezenta retornu likídu dátolu kona-ba investimentu.

Aprosimiasaun hanesan ne’e lamai sein iha dezafiu sira. Sosiadade sivil nia mobilizadór sira ka sira ne’ebé harii integridade presiza rekursu atu dezenvolve kapasidade komunidade sira nian, fornese evidensia báze evidensia atu informa no hadi’ak politika no pratika sira, no konstrutivamente envolve iha ‘“Taka Problema”. Tamba ita serbisu makas atu institusionaliza Harii Integridade Komunidade, inklui iha projetu asistensia no dezenvolvimentu, hametin parseiru parte governu tomak, sosiadade sivil sira no emprezariu bele haree loloos evidensia lokál no solusaun viavel sira.

Konkluzaun, Dezafiu sira no Dalan Ba Oin

Liga komunidade sira ne’e xave. Ne’e siknifika liga komunidade afetadu sira ho pratika no lalaok politika lokál, nasionál no internasionál, haree loloos hanoin hosi karaik ba leten no utilizadór soluasaun orientadu. Ida-ne’e siknifika mós liga komunidade sira ho pratika sira, nune’e teknolojia “whizzes”, ativista “grasroot”/akar rumput no péritu politika nian hamutuk identifika, analiza no rezolve prioridade públiku nian. Ema sira ne’ebé harii integridade simu oportunidade atu hametin relasaun ho governu, doadór sira no emprezariu, no mós inisiativa parseiru multi nivel altu foka ba asistensia, rekursu natural sira, orsamentu, halo kontratu no infrastrutura, atu ultimamente haree loloos rekursu públiku sira ne’ebé karun ka ho valor boot distribui ba necesidade sidadaun sira nian.

“Mudansa ba sosiadade sira ho istória korupsaun la mai ho fasil. Karik hirak ne’e la akontese, ida-ne’e babain tamba públiku kole no sai vitima ba ema sira ne’e, iha teoria maibe laos pratika, loloos ne’e fornese sira ho sasan adekuadu no servisu. Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade nu’udar aprosimiasaun inovativu no bele halao ba iha komunidade nia envolvimentu iha projetu obras públiku nian ne’ebé bele uza laos atu monitoriza projetu espesifiku deit atu haree loloos konformidade, maibe mós atu tulun ambiente ida-ne’ebé ho honestidade no integridade.”

Ronald Goldstock, Commissioner, Waterfront Commission of NY Harbor; Professor, NYU Law School; and creator of the Independent Private Sector Inspectors General program, former Director, New York State Organized Crime Task Force

Page 19: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

17

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade KomunidadeMatadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira

17

Page 20: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

18

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Halo mapamentu no analiza fatór sira, autór sira no senáriu sira ne’ebé kontribui ba konflitu no paz fó kbit konpriensaun papel nian CIB bele halao. Inklui projetu sira ne’ebé ita-boot planu atu monitoriza iha analiza ne’e atu kompriende oinsa nivel transparansia, kontabilidade, partisipasaun no efetividade afeita dinamíku komunidade nian, ho objetivu atu iha impaktu pozitivu ba relasaun komunidade nian.

Analiza Fatór sira

Hahu hosi defini fonte xave sira hosi fonte tensaun nian no konflitu no mós fatór sira ne’ebé kontribui ba paz. Inklui fatór hanesan dezenvolvimentu sosiál no ekonomiku, igualidade iha distribuisaun no sistema politika. Haree loloos atu ezamina abilidade instituisaun sira nian atu rezolve reklamasaun, prevene korupsaun no mal jestaun no mós interese autór konfrontu ka “estragadór”.

Pergunta atu husu

• Saida mak xave fonte tensaun nian ne’ebé bele dirije ba instabilidade (ezemplu, disigualdade ekonomiku, governasaun ne’ebé kiak)?

• Saida mak kapasidade institusionál governu nian atu responde?

Analiza Atór sira

Tuir mai, identifika kritiku lokál, fatór nasionál, rejionál no fatór no autór internasionál ne’ebé influensia ka influensia hosi konflitu iha pergunta ne’e.

• Xave autór hothotu nia atitude no hahalok tenke analiza relasiona ho konflitu, kompostu hosi, ezemplu, insentivu kurtu no longu prazu hodi hasoru korupsaun ka integridade, interese, necesidade, kapasidade no kultura violensia no paz.

Instrumentu sira

• Bainhira analiza autór sira, foka ba interese ne’ebé kontrariu iha termu kanten [serakah] no keixa, no oinsa fatór hirak ne’e afeita hosi konflitu ne’ebé potensiál ba violensia.

• Haree ba papel diferente no interese hosi feto sira, mane sira, labarik mane no feto sira atu hetan opsaun ne’ebé serve ba asaun bainhira ida-ne’e atu rezolve necesidade, interese, direitu no opportunidade populasaun hothotu nian.

Konsidera fatór sira ne’ebé liga autór sira no oinsa hametin fatór ligasaun hirak ne’e.

Identifika fatór integridade no atividade ne’ebé bele promove paz. Hirak ne’e inklui atór sira ne’ebé bele identifika nu’udar “non-nonfrontational”, ne’e bele loloos iha influensia desizivu kona-ba karik buat ‘confrotasional’ ne’e autór kuruptu ka lae halo susesu hodi halo progresu liu tan sira nia ajenda.

Mapamentu Póder:

Mapamentu póder ajuda ita-boot sira atu:

• Identifika estrutura & relasaun póder entre autór póder sira

• Harii koneksaun no kolegasaun entre sira ne’ebé suporta ita-boot sira nia méta

• Identifika parseiru sira ne’ebé la envolve ne’ebé bele mobiliza ba ita-boot ninia kauza

• Neutraliza ka manan sira ne’ebé kontra ita-boot sira nia objetivu advokasia nian no mudansa ida-ne’e buka atu hamosu

Instrumentu 1

Analiza Konflitu sira

Page 21: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

Afavór

Imparsiál

Kontra

19

A Practical Guide to Community Integrity Building

Nota sira: • Parseiru ninia boot ka medida (ezemplu, Sira nia kaisa ka sirklu iha diagrama) indika sira nia póder relativu atu influensia objetivu, ne’ebé hakerek iha diagram nia klaran: “Fundu ka orsamentu ba HIV/AIDS iha 2008.” Tan ne’e, kaisa ka sirkulu boot liu, hatudu stake holder ne’ebé iha póder boot ka makas liu. Distansia hosi parseiru hosi asuntu ne’e (iha sentru/klaran), deskreve grau apoiu nian. Distansia parseiru hosi asuntu (iha sentru) deskreve grau apoiu nian ne’ebé parseiru sira iha ba asuntu refere. (ezemplu, kuandu do’ok liu hosi sentru, entau parseiru sira menus ka iha apoiu uituan).

Pergunra atu husu:

• Sé no saida mak xave autór sira?

• Sé mak eskluidu hosi prosesu ne’e?

• Saida mak sira nia interese?

• Saida mak sira nia báze póder no rekursu sira?

• Saida mak papel feto no mane nian iha situasaun konflitu ne’e?

• Saida mak sira nia necesidade espesifiku, interese, no forsa potensiál sira?

Ezemplu iha okos ne’e hosi kampana ida iha Mexico

Fundu ka orsamentu ba

HIV/AIDS Iha2008

Ministeriu Saude

HIV/AIDS Programa

Ministeriu Fiansas

Komite Saude

Komité Orsamentu

Komite Jeneru

Partidu esquerda

HIV/AIDS CSOs

CSOs Feto

Institutu Nasionál ba Moras Respiratoriu

Institutu Nasionál ba Nutrisaun

Instituisaun Aksesu ba

Informasaun

PartiduKonservativu

Page 22: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

20

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Halao Analiza Parseiru Ida

Halo analiza parseiru nian determina oinsa atu envolve iha ita-boot sira nia kontekstu. Parseiru ida nu’udar ema ida ne’ebé iha buat ruma atu hetan ka lakon liu-hosi rezultadu prosesu planeamentu nian ida. Sira bele iha lalaok ida forti ba rezultadu hosi prosesu politika. Tan ne’e, ida-ne’e necesariu atu identifika no analiza necesidade sira ne’e no preukupasaun hosi parseiru sira ne’ebé diferente.

Pasu 1: Partikularmente bainhira objetivu influensia politika.

Pasu 2: Identifika parseiru hot-hotu ka reprezentante grupu interese sira. Ne’e bele halo liu-hosi grupu diskusaun ida ho ema balu hosi ita-boot sira nia organizasaun ho kuinesimentu hosi ka kontaktu ho grupu parseiru diferente. Tuir mai ezemplu hosi parseiru sira.

Ezemplu balu hosi Seitór Privadu Parseirus

Ezemplu Parseiru Públiku Ezemplu Parseiru sosiadade Sivil

Korporasaun & lider negosiu sira

Profesionais sira Reprezentante

Nain ba negosiu individual sira

Instituisaun Finansial nian ema ne’ebé atu kontaktu

Ministrus & asesor

Funsionariu publiku sira

Representante ne’ebé eleitu

Ofisiais governu lokal

Ofisiais militar sira

Jornalista sira

Lider religiozu

Administrador Eskola & Universidade sira

Lider komersiu sira

Lider NGO nasional, internasional sira Pessoal país internasional sira

Pasu 3: Organiza parseiru sira tuir sira nia interese no kbit. Sasukat interese nian ba iha grau saida mak hanesan atu afeita hosi projetu ne’e/mudansa politika iha pergunta no grau interese saida, investimentu, ka preukupasaun ne’ebé sira iha laran ka kona-ba ida-ne’e. Sasukat póder ka kbit nian nu’udar influensia ne’ebé sira iha ba projetu ne’e ka politika ne’e no ba grau saida mak sira bele ajuda hodi atinji, ka bloku, vontade mudansa nian.

Ne’ebé posivel, ida-ne’e importante atu envolve didi’ak parseiru sira ho kbit tomak no interese alianadu ho projetu ne’e. Karik koko atu kria mudansa politika, ema hirak ne’e mak alvu ba kampana ruma. Iha “póder” ne’e nia tutun loos lista sei kona-ba sira ne’ebé halo desizaun, ‘babain membru governu sira influensiadu ho opiniaun lider sira nian’.

Parseiru ho interese aas maibe póder ki’ik presiza atu nafatin informadu no karik organizadu, sira bele forma báze grupu interese nian ka kolegasaun ne’ebé halo lobi ba mudansa. Sira ne’ebé ho póder boot maibe ho interese ki’ik tenke nafatin halo sira satisfas no idealmente konsidera nu’udar padrueiro ka apoiante sira ba mudansa politika ne’ebé propoin.

Fiar atu tau matan ba estragadór sira. Sira ne’e nu’udar adversáriu ne’ebé ativamente hakanek ka impede CIB nia serbisu no reforma seluk hosi governasaun konstrutivu. Ne’e dalaruma tamba sira iha interese rasik iha “status” quo no dalaruma tamba sira la hetan konsulta hodi’ak ka fó sira konsiderasaun iha prosesu mudansa nian. Analiza kontekstu no sensibilidade kritíku hodi kompriende estragadór sira no partisipasaun konstrutivu nu’udar xave ida atu halo kontra-ataka ba sira. Envolve estragador potensiál hanesan autoridade lokál no kontratór sira ho sedu, inklui iha sesaun formasaun nian no grupu trabailu nian, duke konfronta sira nu’udar kritíku atu harii fiar, abilidade no asaun koletivu ne’ebé positivu.

1Adapted from http://www.odi.org.uk/resources/details.asp?id=5257&title=stakeholder-analysis

Instrumentu 2

Analiza Parseiru sira1

Page 23: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

Tu’un Aas

Rede analiza parseiru sira

• Nafatin Satisfas • Envolve besik no influensia ativamente

• Monitoriza • Nafatin informaduPo

der

Interese

21

A Practical Guide to Community Integrity Building

Pasu 4: Dezenvolve estratejia ida oinsa atu envolve di’ak liu tan parseiru sira ne’ebé diferente iha projetu ida, oinsa atu tau no aprezenta mensajen ka informasaun, nune’e ida-ne’e util ba sira, no oinsa atu mantein relasaun ho sira. Identifika se mak sei halo kada kontaktu, oinsa sira sei komunika no oinsa sira sei follow up.

Hanoin to’ok sémak bele sai “gate-keeper” ba sira ne’ebé mak atu halo ka determina politika no pratika sira. Ezemplu, ida-ne’e importante atu harii relasaun ho funsionariu sira iha ministeriu sira tamba sira babain iha asesu ba informasaun no bele influensia ofisiál públiku sira.

Halo favór haree instrument advokasia nian hodi husu ajuda ho ne’e.

Page 24: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

22

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Oinsa ita-boot sira halo pedidu ida?

• Mós no espesifiku liu kona-ba informasaun ka dokumentu sira ne’ebé ita-boot sira buka dadauk.

• Halo ita-boot sira nia pedidu relativamente simples. Iha dalan ne’ebé ita-boot sira iha opotunidade di’ak ida atu hetan lalais resposta, no ita-boot sira bele bebeik halo pedidiu “follow up” karik necesariu.

• Ita-boot sira la presiza mensiona lei kona-ba direitu ba informasaun ka lei liberdade ba informasaun, maibe ne’e bele util tamba ida-ne’e hatudu katak ita-boot sira hatene ita-boot sira nia direitu legál.

• Hato’o ho delikadu format ida-ne’ebé mak ita-boot sira prefere liu. Karik ita-boot sira hakarak informasaun elektronikamente, hatene loos atu fornese ita-boot sira nia diresaun email. Vantajen hosi informasaun eletronika mak bai-bain salva ita-boot sira hosi sosa foto kopia no despeza ba fránkia.

• Uza lingua no etikete ne’ebé apropriadu ba komunikasaun profesionál seluk ka korespondensia iha ita-boot sira nia rain.

• Baibain ita-boot sira presiza atu tau ita-boot sira nia naran, diresaun, diresaun email nian no númeru telephone nian.

• Arkiva ita-boot sira nia pedidu iha forma eskrita (liu-hosi email, Korreiu, fax, Liu-hosi ema) ka halo pedidu orál ida (liu-hosi telefone, liu-hosi ema). Maibe, pedidu eskrita ne’e util kuandu ita-boot sira halo rekursu iha kazu ne’ebé ita-boot sira simu resposta ruma–hanoin-hetan deit atu halo kopia ba pedidu orijinál.

• Hanoin-hetan: Ita-boot la presiza esplika tansa ita-boot presiza informasaun ka saida mak ita boot sei halo ho ida-ne’e.

1 Abril 2012

Tabe Seinór / Seinára

Ha’u hakerek atu husu informasaun tuir mai ne’e bázea ba Lei ba Direitu ba Informasaun tinan 2007:

• Total montante osan gasta durante kada tinan 2006, 2007, no 2008 kona ba vasinasaun ba labarik sira ne’ebé otas tinan 10 nia okos. Hau hakrak informasaun ne’e hato’o iha tinan, karik posivel bele iha fulan.

• Total númeru hosi labarak sira hetan vasinasaun iha 2006, 2007, no 2008 iha governu programa “vasinaba hothotu”.

Hau prefere liu informasaun ne’e haruka mai elektronikamente ba iha diresaun e-mail iha okos ne’e.

Se ita-boot iha pergunta ka klarifikasaun ruma kona-ba pedidu ne’e. halo favor lalika duvida atu kontaktu hau.

Ho neon tomak

Jane Smith

15 Main Street, Capital City E-mail: [email protected] Tel: 123-456-7890

Ezemplu Surat Pedidu Informasaun nian:

2Sita ka adapta hosi Aid Transparency toolkit: saida mak ita-boot hakarak bebeik atu hatene kona-ba asistensia [aid] no Oinsa atu Hetan Informasaun – Matadalan Ida ba Organizasaun Sosiadade Sivil no Membru Públiku, Asesu Info, www.access-info.org

Instrumentu 3

Oinsa atu Asesu ba Informasaun – Matadalan hodi Halo Pedidus2

TIP: Sé ita-boot hela besik iha-ne’ebé informasaun ne’e halo (ezemplu, sé ita-boot sira moris iha kapital/sidade iha-ne’ebé dokumentu hirak ne’e rai), Ita-boot bele mós husu atu halo inspeksaun ba dokumentu orijinál. Ne’e bele ajuda bainhira buka informasaun ne’ebé halo ho númeru ka kuantidade boot, no ita-boot hakarak atu haree liu hirak ne’e.

Page 25: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

23

A Practical Guide to Community Integrity Building

Karik Ita-boot tenke selu propina [kustu] atu husu informasaun?

• Priense ita-boot nia pedidu kona-ba informasaun baibain gratuitu. Iha nasaun balu, inklui Nepal, ne’e laos problema no iha propena ki’ik.

• Ita-boot bele husu ajénsia públiku sira atu haruka informasaun ne’e karik liu-hosi ita-boot ninia diresaun postal [korreiu] ka diresaun email nian. Karik ita-boot husu suratahan atu halo kopia haruka liu-hosi korreiu, ne’ebé karik sei husu kustu kopia no kustu fránkia nian distribuisaun eletronika tenke gratuitu.

• Iha kazu balu ita-boot sira ema sei husu atu selu proplema simu informasaun nian iha formatu seluk (ezemplu, fotokopia, CD, DVDs, seluk tan) no iha kazu barak ajensia públika lapermiti atu husu liu kustu loloos kona-ba kopia informasaun ba iha formatu ruma ne’ebé fó.

• Propena konta ba fotokopia, frankia, ka ba materiál sira hanesan CD ka DVD tenke tuir taxa ne’ebé públika ona. Sé ita-boot deskonfia katak ema husu osan barak liu, hato’o ita-boot nia preukupasaun ba orgaun públiku ida no/ka ba proveiadór ka komisariu informasaun nian.

Bainhira no oinsa ita-boot sei simu informasaun ne’e?

• Formatu variu depende ba ita-boot nia pedidu no disponibilidade, inspesaun ba orijinalidade hosi foto kopia, email sira, DVD, CD no seluk tan. Arkivu/file sira ne’ebé aneksa ba email sira, DVD, CD, seluk tan.

• Nasaun sira iha kuadru tempu/óras diferente hodi responde ba pedidu sira ka fornese informasaun, nomós ba notifikasaun hosi estensaun ka hasai rekuza.

• Nasaun barak permiti ajensia públiku sira atu estende kuadru tempu nian ba loron balu ka to’o fulan ida karik pedidu informasaun ne’e partikularmente kompleksu.Iha kazu hothotu, ema ne’ebé halo pedidu tenke notifika kona-ba atraza ne’e no razaun kona-ba atraza tenke esplika.

Saida mak akontese bainhira ita-boot la hetan informasaun ne’ebé ita-boot husu?

Kuandu ita bo’ot la hetan informasaun ne’ebe mak ita bo’ot husu. Ita-boot iha direitu atu halo rekursu. Normalmente maizu menus iha faze rua kona-ba rekursu:

Faze 1: Rekursu ba ajénsia públiku ne’ebé rekuza atu fó informasaun ita-boot sira ka faila atu responde ita-boot. Normalmente surat pedidu tenke haruka ba xefi ajénsia; maibe ita-boot tenke haree fila fali saida saida mak ita-boot nia direitu bai nformasaun hanesan lei hateten iha

ita-boot nia nasaun. Direitu ba informasaun hanesan lei hateten. Iha rai sira ne’ebé iha lei diak kona-ba direitu ba informasaun, sei iha sistema simples no klaru hodi arkiva rekursu sira.

Faze 2: Rekursu ba tribunál, ka karik ita-boot nia nasaun iha ida, komisaun informasaun. Ita-boot mós bele halo rekursu ba direitu informasaun nian atu fó advokasia iha ita-boot nia rain ka organizasaun internasionál inklui integrity action no access info ne’ebé bele ajuda tuir nafatin ita-boot nia pedidu sira.

Nasaun doadór sia ho Lei Asesu ba Informasaun

Nasaun doadór sira ho Lei Asesu ba Informasaun, lei sira ne’e kovre ministeriu hothotu, inklui ajénsia asistensia sira. Pedidu informasaun bele halo ba eskritoriu doadór nia ajensia asistensia nain iha ita-boot nia país, ka liu-hosi email ka surat ba kuartel ajensia nian iha doadór nia rain.

Ba ezemplu balu kona-ba pedidu informasaun sira ne’ebé susesu iha Nepal haree Forum Liberdade nian website www.freedomforum.org/

TIP: Sé ita-boot ladun klaru ho saida mak atu halo iha faze dahuluk rekursu nian, kontaktu ita-boot nia eskritoriu informasaun nian ba komisaun/komisariu hodi husu ajuda. Karik ita-boot sei iha hasoru problema nafatin, tuir fali mai kontaktu asesu info ([email protected]) no husik sira hatene kona-ba ida-ne’e. Sira sei koko atu ajuda ita-boot, ezemplu, liu-hosi fó konseilu ba ita-boot kona-ba oinsa atu hato’o rekursu ka buka hatene peritu asesu ba informasaun nian ka advogadu legal nian ida iha ita-boot nia rain.

Page 26: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

24

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Pasu 1: Sempre klarifika objetivu no ambítu levantamentu, entervista ka grupu diskusaun.

Pasu 2: Suporta abilidade eksternál sira no persija [keahlian] karik persija. Uja levantametu entervista ema sira no fasilita grupu diskusaun persiza abilidade especial.Ita-boot sira la persiza sai peritu, maibe ida–nee nesesariu atu suporta ema sira ho esperensia iha peskiza estatistikál lao tuir dalan.

Pasu 3: Sé ita-boot ladun klaru ho saida mak atu halo iha faze dahuluk rekursu nian, kontaktu ita-boot nia eskritoriu informasaun nian ba komisaun/komisariu hodi husu ajuda. Karik ita-boot sei hasoru problema nafatin, tuir fali mai kontaktu asesu info ([email protected]) no husik sira hatene kona-ba ida-ne’e. Sira sei koko atu ajuda ita-boot, ezemplu, liu-hosi fó konseilu ba ita-boot kona-ba oinsa atu hato’o rekursu ka buka hatene peritu asesu ba informasaun nian ka advogadu legál nian ida iha ita-boot nia rain.

Pasu 4: Dezeina kestionáriu ida. Dalan ita-boot uza atu formula pergunta sira ba ita-boot nia levantementu sei determina típu evidensia oinsa mak ita-boot sei halibur.Ida-ne’e mós utilat hanoin kona-ba orden/urutan pergunta sira. Resposta ba pergunta ida bele iha relasaun ho dalan oinsa ita-boot husu ida oin mai. Hanoin-hetan katak kompleta levantamentu ida bele han tempu; nu’ne ha’u halo ida-ne’e ho badak duni. Haree levantamentu balu ne’ebé ita-boot uza ona hosi CSO atu monitoriza politika sira no karik posivel, ko’alia ho sira kona-ba saida mak sira le’e no aprende ona.

Haree pajina 25 ba opsaun balu atu hanoin kona-ba bainhira mak planu entrervista ida, dezeina levantamentu ida ka planu ajenda ba grupu diskusaun:

Pasu 5: tau kódigu ba resposta sira

Atu grava evidensia iha ita-boot sira nia métodu kuantitativu ida konta no tau kódigu iha númeru. Ne’e bele halo ba iha dezeina pergunta no resposta ita-boot sira nian (ne’ebé bolu nu’udar pre-coding).

Bainhira informasaun ne’e hetan kódigu, ida-ne’e siknifa katak valór númeru tau ona iha kategoria diferente hosi dadus sira. Ezemplu, bainhira deit ema sira hili ona resposta hanesan ba pergunta ne’ebé taka [tertutup] iha levantamentu ida, sira nia resposta hetan númeru valor hanesan.

Iha prinsipiu, ita-boot bele tau númeru valór ba iha evidensia sira ne’ebé ita-boot halibur ona, até mai hosi Grupu foka sira ka métodu falta estruturadu (maske ne’e bele husu ajuda hosi ema ruma ne’ebé peritu iha analiza dadus).

Pergunta la nakloke [tertutup] sira karik atu hanesan halo pre-kódigu. Ezemplu, relasiona ho politika kona-ba seguransa, ita-boot sira bele husu pergunta tuir mai):

Saida mak ita-boot nia hanoin kona-ba polisia nia kumprimentu [performance] iha sidade ne’e?

Di’ak loos 1

Diak 2

Nato’on 3

Mukit 4

Mukit loos 5

Pre-kódigu mós posivel bainhira ita-boot uza observasaun atu halibur evidensia. Ezemplu, atu la’o tuir politika edukasaun ida, monitór sira bele husu atu tu’ur iha aula balu eskola primaria nian. Sira sei bele uza sistema tuir mai atu fó kodigu saida mak sira observa:

Tempu ka óras hira mak [óras/minute] profesór sira uza ba kada aula?

1. Rona labarik estudante sira

2. Prezente ba aula

3. Ko’alia ho labarik estudante sira

4. Responde labarik estudante sira nia pergunta sira

5. Fó instrusaun

6. Halo korresaun ba labarik estudante sira nia serbisu

7. Observa ekipa kiik/serbisu pár nian

8. La halo buat ida

Pergunta nak loke [terbuka] responde iha informadór sira nia liafuan rasik. Resposta hirak ne’e bele hetan kódigu hafoin ne’e (ne’ebé hanaran pos-kódigu)ka post-coding.Ne’e envolve númeru valór ba iha resposta diferente ka tema, nune’e hirak ne’e konta no kompara.

Iha ezemplu kona-ba politika edukasaun iha leten ita-boot bele fó valór númeu balu ba iha kada resposta ba númeru ne’ebé haruka/dezigna [assigning number].

Instrumentu 4

Dezeina Pergunta sira/Kestionáriu ba Entrevista, Levantamentu & Grupu Diskusaun

Page 27: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

25

A Practical Guide to Community Integrity Building

Tipu Perguntas Exemplu Perguntasira

Perguntas nakloke sira:

Permite informadór atu responde ho ninia liafuan rasik.(S)hela eziji atu responde iha formatu partikular ruma.

Saida mak ita-boot hanoin kona-ba servisu ne’ebé dadaun ne’e fornese iha fasilidade ne’e? Tansa labarik barak iha komunidade ne’e la ba eskola?

50/50 perguntaFó deklarasaun ida ba informadór ka deklarasaun balun ho husu atu deside karik nia aseita ka la aseita ho ida-ne’e, ka karik ida-ne’e loos ka falsu. Iha deit resposta rua mak posivel ba kada pergunta.

Ita-boot hanoin servisu ne’ebé fornese iha fasilidade ne’e:

a) di’akliu

b) diak

c) nato’on

d) mukit

e) mukit liu

50/50 PerguntasiraFó deklarasaun ida ba informadór ka deklarasaun balun ho husu atu deside karik nia aseita ka la aseita ho ida-ne’e, ka karik ida-ne’e loos ka falsu. Iha deit resposta rua mak posivel ba kada pergunta.

Servisu ne’ebé ita-boot simu ohin fó ho dalan amizade, maneira profesionál.

Loos ka falsu?

Tau marka ba hothotu ne’ebé aplika

Formatu pergunta la nakloke ne’e husu informadór atu hili respota liu ida hosi posibilidade balu. La hanesan ezemplu eskoila múltiplu iha leten, informadór konvida atu tau marka iha resposta ne’ebé loos hosi ninia situasaun.

Bainhira monitoriza projetu dezenvolvimentu, dokumentu tuir mai ne’ebé mak ita-boot bele asesu? Favor tau visto ba dados iha koluna sira

Klasifikasaun [Ranking] no Fó Rezultadu [scoring]

Pergunta sira bele husu ba informadór atu kategoriza sira ninia resposta ka fó sira rezultadu/valór. Tipu pergunta ne’e util atu aprende liu tan ema sira ne’ebé relativamente importante aneksa ba sasan ne’ebé diferente. Sira mós bele revele ka ko’alia sai informadór sira nia preferensia no oinsa sira halo eskoila. Buat fó valór ne’e fornese informasaun tan duke klasifikasaun, tamba ida-ne’e husu informadór sira atu fó konsiderasaun kuidu ba kada fator.

Halo favór fó kada razaun valor ida entre 1 no 10, (ho 1 ne’ebé la importante liu no 10 ne’ebé radikalmente importante), ne’ebé refleta importante oinsa nu’udar obstaklu ida.

Ita-boot nia oan dadauk ne’e la ba eskola tamba

Distansia ba eskola do’ok loos

Ita-boot laiha kapasidade atu selu osan eskola nian

Ita-boot laiha kapasidade atu selu kustu transporte nian

Nia laiha uniforme ka seragam eskola nia

Nia presiza nia iha uma

Nia moras

Planu projetu Kontratu Orsamentu

Kuantidade Osan-nota

Relatoriu annual relatoriu progresu

sst (favor espesifiku)

Page 28: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

26

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Pasu 6: Hetan hanoin no/ka ezamina ita-boot nia kestionáriu.

Husu stake holder ne’ebé diferente atu haree ita-boot nia esbosu kestionáriu no husu ema esperiensia ruma atu cek ka haree fila fali hodi halo esbosu ba levantamentu. Halo, ‘pre-test’ ba ita-boot nia kestionáriu balu hosi ita-boot nia alvu sampel nia atu haree loloos pergunta sira ne’e hotu katak makompriende no suli tuir ninia orden/urutan. Heree fila fali katak levantementu ne’e halo provizaun adekuadu atu grava resposta sira no informasaun seluk.

Pasu 7: Hili & treina entrervistadór sira.

Depende ba eskoila hosi ita-boot nia levantamentu, ita-boot karik presiza atu identifika no treina ema sira atu ajuda ita-boot hodi halo levantamentu, entrervista ka diskusaun grupu. Sé levantamentu ne’e parte projetu monitorizasaun dezenvolvimentu nian, entaun monitór sira bele halo levantamentu. Ita-boot sei presiza haree loloos katak sira iha abilidade iha komunikasaun, entrervista no grava informasaun. Sira tenke kompriende importante tebes atu haree loloos dadus ne’ebé akurat no ema bele fiar no hatene oin sa atu halo étika iha situasaun entrevista. Ida-ne’e karik necesariu atu fornese formasaun iha area hirak ne’e.

Pasu 8: Hala’o atividade.

Parte hosi prosesu levantamentu baibain envolve hodi haruka monitor sira ka entervistador sira ba iha kampu atu halibur informasaun hosi informador alvu sira –individualmente ka grupu foka sira. Monitór sira tuir pergunta sira ne’ebé tau ona iha kestionáriu no grava resposta sira.

Pasu 9: Tabula, analiza no valida dadus.

Bainhira levantementu, entervista ka diskusaun grupu halao ona, resposta hirak ne’e tenke tabula. Ne’e siknifika grava resposta hothotu iha tabela, nune’e ita-boot bele klasifika hamutuk iha dalan ida-ne’ebé bele tulun ita-boot atu analiza sira orsida. Ne’e idealmente halao ho asistensia komputadór ida, maibe ida-ne’e bele jere iha suratahan. Ho dalan ne’e, ida-ne’e esensil ba dadus atu grava ho akurat no ne’e bele sai serbisu ne’ebé ho kuidadu, ho loloos. Ida-ne’e di’ak liu hala’o hosi ema sira hosi liu ka sai hosi ita-boot sira nia rede ne’ebé iha esperiensia balu hodi serbisu ba dadus barak.

Analiza no validasaun dadus nian presiza akurat hodi evita rezultadu ne’ebé inkorrektu. Bainhira evidensia ne’e espresa ka hato’o iha forma númeru, (ezemplu, Ida-ne’e fó kódigu ona) ida-ne’e halo atu fasil hodi serbisu ba volume informasaun ne’ebé boot. Ida-ne’e mós permiti ita-boot atu uza dadus sira iha dalan ne’ebé util:

• Halo sumáriu no aprezenta informasaun ne’e iha dalan balu. Fo kodigu ba resposta sira iha númeru ajuda ita-boot atu sura no deskreveita-boot nia rezultadu ho dalan direita ka badak.

• Friza ka foka trasu [feature] balu hosi kategoria partikular hosi informasaun. Pur ezempu, ita-boot bele kalkula resposta média[rata-rata], median, ka resposta[modu]ne’ebé populár liu.

• Kompara relasaun entre informasaun sira ne’ebé diferente. Ezemplu, kódigu informasaun bele ajuda ita-boot atu serbisu karik iha “over lap” [tumpang tindih]ruma entre ema sira ninia resposta ho ba pergunta rua (kaliu).

Pasu 10: Relatoriu no komunikasaun

Molok valida dadus kampu nian, ita-boot presiza determina pergunta saida importante liu atu responde atu hadi’ak integridade dezenvolvimentu projetu sira, no saida mak bele halo hodi halo politika ne’ebé apropriadu liu? Faktu mak saida? Saida mak faktu ne’e hato’o ba ita? No asaun no mudansa saida mak presiza nu’udar rezultadu hosi faktu hirak ne’e? Karik dadus ne’e hato’o ba ita katak sasan tenke halo atu hadi’ak projetu dadauk no planeadu, programa sira no servisu sira no ida-ne’ebé mak politika ne’ebé presiza muda?

Bainhira analiza dadus ita-boot bele hetan mudansa ne’ebé presiza halo ba projetu dezenvolimentu, programa ka servisu, ita-boot presiza komunika ne’e ho audensia ne’ebé apropriadu. Ita-boot tenke identifika audensia sira ne’ebé ita-boot presiza atu komunika hodi atinji ita-boot nia objetivu sira.

Ida-ne’e util atu hahu liu-hosi husu ita-boot niaan-rasik ho pergunta sira tuir mai:

• Oinsa ha’u komunika dadus ne’e, nune’e ida-ne’e uza hodi informa futuru politika no pratika sira?

• Sé mak audensia alvu apropriadu?

• Oinsa ida-ne’e bele komunika ho klaru

• Oinsa dadus ne’e halo hodi bele asesu?

La iha solusan singular, di’ak liu, jeneriku ba pergunta hirak ne’e. Resposta di’ak liu sei muda bebeik hosi projetu ne’e, Programa ka servisu ne’ebé monitoriza dadauk no hosi situasaun ba situasaun.

Haree ba instrumentu kona-ba dezonvolve estratejia advokasia ida no halao analiza stake holder ida hodi ajuda.

Page 29: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

27

A Practical Guide to Community Integrity Building

Kestionáriu iha okos bele uza atu halibur feed back hosi benefisiáriu sira kona-ba projetu ne’ebé ita-boot monitoriza.Antes halo entrervista, hanoin-hetan atu introdus ita-boot nia-an ba benefisiáriu (ema ne’ebé ita-boot entrervista) esplika tansa halo entrervista ne’e.

Ezemplu introdusaun hosi entervistador ba benefisiáriuHalo, ha’u [entrervistadór nia naran] hosi organizasaun naun governmentál ida hanaran [entrervistadór nia organizasaun]. Agora dadauk ami koko atu kompriende ema esperiensia sira ho [projetu ne’ebé monitoriza dadauk nia naran]. Ita-boot nia hanoin no esperiensia sei rai nu’udar konfidensial.

Instrumentu 5

Pergunta ba Benefisiáriu nian

Detalu Projetu Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

ID Projetu nian/Referensia

Monitor nia naran/Intervistador benefisiáriu

Organizasaun ne’ebé halo monitorizasaun nia naran

Projetu nia naran no fatin

Data Hahu Projetu

Data Kompletu Projetu

Estatutu projetu agora

Data

Pergunta sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

1 Informasaun Jeral Naran benefisiariu ne’ebé hetan intervista

Jeneru

Otas

Pozisaun (Exemplu feto, mane)

Data intervista nian

Feto Mane

Page 30: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

28

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Perguntasira Resposta atu kompleta ba kada projetu

2 Karik ita boot hatene projetu ne’e?

Karik loos, hori bainhira mak ita-boot estuda kona-ba projetu ne’e?

3 Oinsa ita-boot estuda kona-ba projetu ne’e?

4 Karik ita-boot nu’udar ema ida hosi benefisiáriu direita hosi projetu ne’e?

5 Mak informasaun tuir mai kona-ba projetu ne’e? [Haree fila fali ka kontrola hasoru dokumentu projetu atuál sira]

Orsamentu projetu nian

Doadór nia naran

Ajensia implementadór nia naran

Data projetu hahu no projetu kompleta

Totál benefisiáriu sira

Sst (espesifika)

6 Oinsa informasaun ne’e disponivel ba ita-boot

Loos Lae (Halo favór ba iha pergunta 4

Durante dezenu Iha faze implementasaun

Sst (espesifika)

Media Lokál Kuadru iha fatin projetu ou kontrusaun publiku

Enkontru Públiku Relativa no familia

Sst (espesifika)

Loos Lae

Enkontru públiku Sst (espesifika)

Iha website ida, iha lian Inglés Iha website ida, iha lian Inglés no lian lokál

Poster iha fatin projetu no edefisiu públiku

Kolia direitamente ho ajénsia implementador

Page 31: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

29

A Practical Guide to Community Integrity Building

Perguntasira Resposta atu kompleta ba kada projetu

7 Karik ita-boot partisipa iha prosesu dezeina projetu nian? Karik loos, oinsa?

8 Karik ita-boot partisipa iha implementasaun projetu?

9 Karik projetu ne’e distribui tuir ita-boot nia necesidade?

10 Karik ita boot hatene ezistensia hosi mekanizmu atu hato’o keisa?

11 Karik Ita-boo tuza ona mekanizmu hato’o keisa?

12 Karik ita-boot simu resposta ruma ba ita- boot nia keisa?

13 Ita-boot satisfas ho resposta ba ita-boot nia keisa?

14 AIta-boot satisfas ho projetu ne’e?

Loos Lae ( ba pergunta 8).

Liu-hosi ida-ne’ebé levanta dadauk Hau mesak iha komite

Sst (espesifika)

Loos Lae

Loos Lae

Loos Lae

Loos Lae

Loos Lae

Loos Lae

Loos

Lae (espesifika)

Obrigadu!

Page 32: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

30

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu 6

Pergunta ba DevelopmentCheck

Ne’e bele kompleta depois halibutr evidensia liu-hosi asesu informasaun, vizita fatin projetu nian no halibur feed back ho stake holder sira.

Kestionáru disponivel iha lingua seluk iha on line tuir mai ne’e: developmentcheck.org/about-development check

Detaila Sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Detalu Projetu

Projetu nia Naran

Referensia Projetu nian

Estatutu Projetu nian (iha tempu monitorizasaun nian)

Favor hili ida entre tuir mai nee:

Kona-ba projetu (Halo favór inklui informasaun kona-ba back ground/context, rezultadu monitorizasaun, oinsa problema ruma rezolvidu no iha rezultadu nia rohan ka pasu sira tuir mai)

Seitor Projetu Favor hili ida entre tuir mai nee:

Planeamentu Projetu/Identifikasaun

Implementasaun Projetu

Projetu Kompletu

Projetu Evaluasaun

Projetu Kanseladu

Rekursu agrikultura (ez. fini, mákina)

Fontes bee ba agrikultura (ez. irigasaun)

Bee mos Fornesimentu no sanitasaun basiku

Prevensaun conflitu

Kultura no Recreasaun (ez. biblioteka)

Edukasaun

Elesaun

Politika empregu no jestaun administrativu

Produsaun no fornesimentu

Saude

Pesca

Floresta

Administrasaun governo

Desenvolvimentu legal no judisiaru (ez. Tribunal sira)

Rai

Uma custo kik

Estrada

Sistema seguransa no reforma Estasaun polisia

Jestaun no soer foer

Bee no sanitasaun

Instrumentus kontinua

Page 33: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

31

A Practical Guide to Community Integrity Building

Detaila sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Detalu Projetu

Data Planu Hahu Projetu (tttt/ff/ll)

Data Planu Final Projetu (tttt/ff/ll)

Data Atuál Hahu (tttt/ff/ll)

Data Atuál Finaliza (tttt/ff/ll)

Data Hahu Monitora Projetu

Data Selu Orsamentu Projetu

Orsamentu: Moeda:

Data Selu Orsamentu Projetu

Kontratór

Ajensia Implementador

Doadór Projetu nian

Governu Departementu ne’ebé Responsabiliza

Benefisiáriu Projetu nian Númeru Totál: Mane: Feto:

Fatin Projetu nian País

Distritu

Sub Distritu

Suku/Aldeia

Page 34: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

32

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu kontinua

Detaila sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Asesu ba Informasaun

Dokumentu estadu iha okos ne’ebé mak ita-boot bele asesu?

Liafuan Xave Asesibilidade

Proativu – Dokumentu públikamente disponivel iha online ka iha fatin projetu

Reativu – Dokumentu disponivel para atu husu

La presiza – Dokumentu lapresiza iha tempu monitorizasaun nian

La disponivel – Dokumentu la disponivel

Viabilidade Estudu/Necesidade Avaliasaun

Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Planu Projetu nian Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Kontratu Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Orsamentu Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Page 35: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

33

A Practical Guide to Community Integrity Building

Detaila sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Asesu ba Informasaun

Kuantidade Osan-nota

Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Relatoriu Anuál Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Relatoriu Evaluasaun

Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Variasaun Kontratu

Oinsa asesibilidade nian?

Proativu

Reativu

La Persija

La Disponivel

Oinsa ita boot koko atu asesu ba informasaun. Halo favor tau marka ka fo ba hot-hotu ne’ebé aplika

Kontaktu ho Kontraktór

Kontaktu Doador

Kontaktu ho Ajesia Implementador

Kontaktu ho Autoridade Lokal sira

Kuadru iha Fatin Projetu

Website

Sst

Page 36: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

34

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Detaila sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Partisipasaun Komunidade nian

Komunidade hetan konsulta iha Prosesu dezeina projetu?

Loos Lae (Halo favor fó detaila sira)

Halo favór fó detaila

Hira mak hetan konsulta?

Ne’e sukat oinsa (tau marka ba hot-hotu ne‟ebé aplika)

Halo favór fó detaila

Karik komunidade envolve iha implementasaun Projetu?

Loos Lae (Halo favor fó detaila sira)

Halo favór fó detaila

Hira mak hetan konsulta?

Ne’e sukat oinsa (tau marka ba hot-hotu ne’ebe aplika)

Halo favór fó detaila

Levantamentu sira

Diskusaun Grupu foka sira

Entrevista

Sst (fó detaila sira)

Levantamentu sira

Diskusaun Grupu foka sira

Entrevista

Sst (fó detaila sira)

Page 37: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

35

A Practical Guide to Community Integrity Building

Detaila sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Efektividade Projetu

Karik ita-boot hetan problema ida ho projetu ne’e? (Esklui problema sira kona-ba asesu informasaun no komunidade nia partisipasaun?)

Loos Lae

Sé iha problema ida, saida mak ida-ne’e? Halo favor tau marka ba ida ne’ebé aplika iha okos

Karik problema ne’e rezolvidu? Halo favór aplika ba ida-ne’ebé aplika iha okos

Laiha komplain ruma ba kontratór mak asesu ba

Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Materiál lasufisiente/ ekipamentu

Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Materiál/ekipamentu sub-padraun

Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Falta Manutensaun Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Projetu abandona Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Sst Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Halo favór fó detaila sira

Halo favór fó detaila sira kona-ba problema ne’e (ezemplu, kontratór uza material tuan)

Enkontru taka/tertutup ho doadór/ajénsia implementadór ofisiál governu (haree fila fali resposta apropriadu)

Halo favór aplika ba ida-ne’ebé aplika iha okos

Halo favór fó detaila

Alen rezolve problema espesifiku sira ho projetu ne’e, karik iha mudansa ba politika ka pratika atu prevene problema ne’e karik mosu fali?

Loos Lae Iha Progresu Lahatene

Halo favór fó detaila if possible

Karik komunidade satisfas ho distribuisaun projetu ne’e?

Loos Lae

Halo favór fó detaila

Enkontru taka ho Ofisial Governu

Enkontru komunidade

Rona ofisial publiku

Radíu Publiku

Press release

Komite Monitoramentu

Karta ba ofisial Governu

Sst (Favór Espesifiku)

Page 38: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

36

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Detaila sira Resposta (atu kompleta ba kada projetu)

Efetividade Projetu

Ne’e sukat oinsa? Halo favór aplika ba ida-ne’ebé aplika iha okos

Halo favór fó detaila

Total/númeru informadór siras Númeru satisfikadu

Númeru lasatisfikadu

Total

Informasaun adisionál

Halo favor uza espasu ne’e atu fornese informasaun adisionál ruma ne’ebé ita-boot hakarak fahe kona-ba projetu ne’e

Halo favor aneksa relatoriu monitorizasaun nian ruma ne’ebé relevante, fotografia no video sira

Halo favór tau label dokumentu hothotu no fotografia sira hoklaru

Monitór Komunidade nian naran: (ne’e sei la públika)

Levantamentu

Diskusaun foku grupu

Entervista sira

Sst

Page 39: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

37

A Practical Guide to Community Integrity Building

Komponente lima hosi estratejia advokasia mak:

1. Objetivu sira

2. Audensia sira

3. Mensajen

4. Distribuisaun Mensajen

5. Orariu/Planu Asaun

1. OBJETIVU sira

• Objetivu advokasia ida tenke tau ho klaru no espesifikamente saida mak sosiadade sivil hakarak governu atu halo, oinsa ida-ne’e halao, iha-ne’ebé no bainhira.

• Informasaun no evidensia barak liu tan ne’ebé ita-boot iha kona-ba ita-boot nia asuntu, kontekstu/ambiente, oportunidade sira, no autór/sira ne’ebé halo desizaun envolve, ita-boot nia objetivu klaru liu presiza hanesan ne’e.

• Objetivu hosi ita-boot nia advokasia tenke ESPERTU [SMART]. Nune’e, kada objetivu tenke:

S Specific [espefisiku]

M Measurable [bele sukat]

A Achievable [bele atinji]

R Relevant [relevante]

T Time bound [prazu]

ESPESIFIKU

• Espesifika asaun ida ne’ebé ita-boot hakarak governu atu foti.

• Sai klaru loloos no espesifiku bainhira ita-boot bele. Pur ezempu, ida-ne’e jerál liu tau nu’udar méta ida: “atu fornese bee hemun seguru ba ema hothotu.” Di’ak liu, tau méta espesifiku ida atu prioritize provizaun bee hemun seguru nian ba sira ne’ebé dadauk ne’e la asesu ba bee hemun seguru.

• Labele hateten deit problema saida mak ne’e (ezemplu, ema barak la asesu ba bee hemun seguru). Ba objetivu atu espesifiku liu tan, ita-boot tenke hateten solusaun ne’ebé ita-boot hakarak atu haree no ministeriu espesifiku, departementu ka ajénsia iha governu nia laran ne’ebe presiza atu implementa solusaun ne’e. Ita-boot mós presiza espesifika kona-ba benefisiariu ne’ebé mak sai alvu. Ezemplu, sai objetivu ida-ne’ebé sei espesifiku liu tan: “Departementu Bee no Fornesimentu & Lixu tenke fornese asesu ba bee hemun seguru ba sira ne’ebé laiha fonte bee seguru ne’ebé ninia distansia km 2 hosi sira nia uma & sistema-ezgotu.”

BELE SUKAT

• Sai ezata loloos. Sé ita-boot labele sukat, ita-boot la bele jere.

• Fornese númeru, nune’e ita-boot bele evalua ita-boot nia susesu iha ita-boot nia kampania rohan ne’e.

Ida-ne’e la sufisiente atu hateten katak “governu tenke hasae númeru fonte bee hemun seguru tamba hasae ne’e sei bele kiik liu no laos saida mak ita-boot halo hela konseilu ba. Governu bele fornese fonte bee hemun seguru adisionál 10 no ne’e sei tuir objetivu hanesan.

Hanoin-hetan katak laos problema hothotu, hanesan diskriminasaun hasoru labarik feto sira, bele rezolve simplesmente liu-hosi hasae servisu distribuisaun nian.

BELE ATINJI, RELEVANTE, NO LIMITASAUN TEMPU

• Halo ita-boot nia objetivu advokasia bele atinji, relevante no limitasaun tempu siknifika lliga direita ba faze sira iha governu nia planeamentu, orsmentu, no siklu servisu distribuisaun:

Konsidera saida mak posivel iha kontestu agora no saida mak bele realistikamente atinji iha ninia tempu.

Sempre tau kuadru-tempu [timeframe] ida ba objetivu ne’e, ezemplu, tinan finansiál ne’e, liu tiha tinan tolu mai, iha 2015, hosi 2015.

Hateten oinsa governu bele atinji aumentu ka hadi’ak iha distribuisaun servisu ne’ebé ita-boot propoin.

• Hanoin-hetan katak buat hothotu lamuda ho lalais. Programa sira ezisti dadauk ne’e no orsamentu sira babain to’os [kaku]tamba komprimisu politika no obrigasaun legal sira.

• Ba méta boot no longu prazu nian, hanoin iha termu realizasaun progresivu: Progresivu siknifika katak sé governu labele atinji saida mak ita-boot husu, ida-ne’e maizu menus iha planu médiu no longu prazu hodi bele atinji ida-ne’e. Ne’e halo posivel atu governu responsabiliza ba planu ida tuir mai ne’e tinan-tinan.

• Ezemplu, sé ita-boot nia objetivu advokasia nian mak - “DWSS Tenke konstrui 10,000 torneira foun ne’ebé fornese bee hemun seguru ba sira ne’ebé laiha fonte bee hemun seguru km 2 do’ok hosi sira nian uma hosi 2015” – hanoin kona-ba oinsa ne’e bele halao liu tiha periodu 2013-2015. (torneira foun 3,300 iha 2013 nia rohan; torneira foun 6,600 hosi 2014 nia rohan; no torneira foun 10,000 hosi 2015.)

• Parseiru iha kolegasaun karik sei la komete ba objetivu sira ne’ebé do‟ok liu hosi area kobertura.

3Adapta husi Inisiativa Desenvolvimentu, Integrity Action, International Budget Partnership and Publish What You Fund Aid & Budget Monitoring Training Manual

Instrumentu 7

Oinsa atu dezenvolve Strategia Advokasia nian3

Page 40: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

38

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

2. AUDIENSIA

Audensia iha tipu rua: primaria no sekundaria. Audensia primaria mak esensialmente individuall ida ka instituisaun ne’ebé bele fó saida mak ita-boot hakarak iha ita-boot nia objetivu, ezemplu, sira ne’ebé halo desizaun. Ne’e ema ka instituisaun ne’ebé iha póder atu halo mudansa ne’ebé presiza atu akontese. Audensia sekundaria nu’udar individual sira, instituisaun, no/ka organizasaun sira seluk ne’ebé bele tau presaun ba no influensia audensia primaria ne’e.

3. MENSAJEN

Mensajen advokasia ne’ebé efetivu halo buat hirak tuir mai ne’e:

• Aprezenta solusaun posivel ida no asaun;

• Deskreve kona-ba evidensia;

• Uza faktu sira no númeru sira asesivelmente no kreativamentu;

• Foti ninia audensia sekundaria ba iha konsiderasaun;

• Hatene ambiente politika no oportunidade sira;

• Mak simples no badak;

• Uza istória real moris nian no sitasaun ka kopia;

• Adapta mensajen ba iha médiu; no

• Enkoraja audensia atu foti asaun.

4. DISTRIBUISAUN MENSAJEN/MESSENGER/MANU-AIN

• Manu-ain tenke familiar ho objetivu advokasia nian nomensajen.

• Até bainhira iha manu-ain diferente, tenke sempre iha mensajen unifikadu ida.

• Grupu sira halao advokasia uza ona peritu ekonomika no mídia nian nu’udar manu-ain iha sira nia kampana sira. Iha rai barak, ekonomista sira tasin asuntu orsamentu públiku, no grupu balu uza ona sira nu’udar manu-ain ba sira ninia kampana.

• Kampana bele kria no harii manu-ain sira; Kuandu espozisaun barak sira simu, mak ema sei rekuinese sira nu’udar peritu no figura públiku.

MEDIA

• Halo advokasia insisti hodi atinji audensia diversiu. Ne’e presiza hanoin estratejiku kona-ba oinsa mensajen sei distribui. Dalan balun uza atu atinji ema barak inklui: media imprimi, eletroniku, no mídia sosiál, mídia grassroot [akar rumput sira], hanesan teatru komunidade nian, Mario neta[kewayangan], arte vizual, no kantiga sira, enkontru públiku, kolokíu, demonstrasaun, protest, boikota no greve; seluk tan.

• Uza kada oportunidade ne’ebé ita-boot iha atu foka objetivu hosi ita-boot nia advokasia –ne’e siknifika ita-boot nia evidensia tenke kredivel, ita-boot nia mensajen tenke klaru, no ita-boot tenke prontu atu haksoit liu oportunidade sira ne’e.

• Eskoila mídia tenke tau iha konsiderasaun kona-ba esperiensia membru nian iha organizasaun laran, audensia, ambiente politika, no oportunidade sira ne’ebé aprezenta. Organizasaun sira halao advokasia mós presiza hanoin kona-ba mensajen públiku versus mensajen privadu. Ezemplu, saida mak ita-boot hateten públikamente no dalan ne’ebé ita-boot hateten ida-ne’e bele diferente hosi saida mak ita-boot hateten privadamente ba iha ita-boot nia alvu advokasia. Mensajen públiku no privadu rua ne’e hotu bele halo iha tempu hanesan no ho susesu. Ezemplu, organizasaun sosiadade sivil ida bele kritika doadór ida ho brutu [kasar] iha públiku no iha mídia, enkuantu iha tempu hanesan sira halo enkontru ne’ebé espesifiku no konstrutivu liu iha privadu ho doadór atu rezolve asuntu ne’e.

5. PLANU ASAUN/ORARIU

• Planu asaun advokasia loloos labele inklui deit ita-boot ninia estratejia komunikasaun hodi distribui ita-boot nia mensajen advokasia, maibe mós peskiza & analiza no revizaun peskiza nian ne’ebé produs evidensia ne’ebé suporta ita-boot nia mensajen advokasia.Monitorizasaun no evaluasaun tenke inkorporadu ba iha orariu no planu asaun sira.

• Konvense ofisiál governu no doadór sira kona-ba seriadade ita-boot nia serbisu eziji katak peskiza no informasaun produs liu-hosi maneira ne’ebé kredivel, asesivel no tuir tempu.

Instrumentu sira kontinua

Page 41: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

39

A Practical Guide to Community Integrity Building

Iha Okos ne’e Pergunta Balu Ne’ebé Ita-boot Tenke Responde Antes Hahu Ita-boot nia Projetu

Dezenvolve Planu Projetu Ida

1. Deskreve mundu iha-ne’ebé ita-boot servisu dadauk iha termu necesidade lokal ka necesidade luan liu ne’ebé ita-boot nia projetu atu rezolve.

2. Saida mak ita-boot planu dadauk atu halo nu’udar parte hosi projetu ne’e?

3. Efeitu saida deit mak ita-boot hein/espera atu haree direita? Defini objetivu kurtu prazu no mudansa sira?

4. Efeitu no mudansa saida mak ita-boot hein atu haree iha futuru? Defini objetivu mediu prazu ka mudansa sira?

5. Iha-ne’ebé posivel, deskreve mudansa longu prazu nian ba ema sira ne’ebé:

• Ita-boot nia inisiativa sei kontribui ba.

• Ita-boot nia inisiativa sei responsabiliza tomak ba.

6. Ba kada efeitu emidiata ne’ebé ita-boot identifika iha leten, husu ‘tan ne’e, saida?’ ka tansa ne’e importante? (koko no deskreve.)

7. Ba kada efeitu no mudansa ne’ebé ita-boot identifika iha leten, husu ‘Sowhat?’ ka tansa ne’e importante? (koko no deskreve oinsa mudansa sei diriji ba mudansa longu prazu ba ema sira, ambiente ka ekonomia)

8. Bareira saida mak ita-boot siik katak bele prevene buat hirak ne’e akontese?

Impaktu mapamentu bele uza atu haree ba oin no planu ba rezultadu no impaktu. Uza impaktu kolom, imajen boot bele deskreve, no serbisu hakiduk hosi hirak ne’e, mudansa sira (rezultadu sira) no rezultadu (output) ne’ebé diriji rezultadu (outcomes) nu’udar rezultadu ida hosi atividade sira bele hetan mapa.

Rekursu sira

Rekursu saida mak ita-boot presiza atu jere inisiativa ne’e. Ezemplu, tempu/óra, osan, pesoál, asset [sasan] sira seluk, (hanesan eskritóri ida/building), vizaun klaru no direrasaun ne’ebé fahe, seluktan.

Atividade sira

Buat ne’ebé ita-boot halo atu afeita baiha mudansa balu ba povu no komunidade sira relasiona ho programa sira, projetu no servisu sira.

Rendimentu sira

Rezultadu direita no benefisiáriu sira. Babain rezultadu hatudu ema balu simu buat ruma, aprende buat ruma, ka hola parte iha buat ruma nu’udar rezultadu hosi saida mak halo no oinsa ita-boot halo ida-ne’e. Ezemplu, buat ne’ebé fasili atu sura/konta, hanesan númeru projetu e’ebé monitoriza.

Rezultadu sira

Mudansa longu-prazu nian. Deskreve tansa rezultadu/output ne’e importante, Iha termu implikasaun sira ba, no ninia afeitu ba iha ita-boot nia komunidade lokal sira impaktu.

Impaktu

Bainhira hanoin kona-ba planeamentu, impaktu sira mak mudansa imajen boot sira ne’ebé ita-boot koko dadauk atu kria ka mudansa sira iha mundu luan ne’ebé serbisu dadauk ne’e ita-boot halo ne’e kontribui ba. Ezemplu, ne’e bele iha termu hanesan ita-boot nia vizaun ba mudansa iha ema/povu sira nia moris.

Instrumentu 8

Oinsa atu Avalia Impaktu-Dezenvolve Indikadór Susesu no Evalua ita-boot nia Servisu

Page 42: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

40

Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade

Instrumentu sira kontinua

Dezenvolve Indikadór sira

Indikadór sira nu’udar sasukat kuantitativu no kualtitativu mudansa nian. Nu’udar ezemplu ida, sukat aumentu iha asesu ba programa infraestrutura, projetu sira no servisu sira karik util hodi demonstra CIB nia impktu. Ezemplu seluk karik bele inlkui hare iha mudansa sira iha lista hein nian ka asesu ba servisu saúde nian. Tipu indikadór hirak ne’e bele ajuda sukat mudansa sira bainhira responde ba komunidade nia necesidade sira.

Sasan balu mak difisil liu atu sukat via indikadór sira duke sira seluk. Ida-ne’e bele sai dezafiu ida atu hetan indikador sira hodi refleta, ezemplu, membru komunidade sira iha esperiensia ba inkluzaun sosiál. Iha instansia ne’e, ida-ne’e babain atu konsidera hahalok saida mak besik liu manifesta tendensia ne’ebé ita koko atu sukat no koko atu hetan indikadór ida liga ba iha hahalok ne’eba.

Hanoin-hetan katak indikadór sira ne’ebé ita hili tenke MATENEK – espesifiku, bele sukat, bele atinji, relevante no tuir prazu. Indikadór sira ne’e tenke produs evidensia ne’ebé akuradu no bele verifika. Ne’e siknifika katak bainhira ema ne’ebé la hanesan uza indikadór sira hanesan atu sukat sasan hanesan, ita hotu ka kompleta ho evidensia hanesan.

Indikadór susesu sira ne’ebe fahe bele estabelese, maske iha fatin sira neebé diferente, maske inisiativa sira dala barak fahe meta longu-prazu ne’ebe hanesan.

Tabela iha okos ne’e hatudu ezemplu balu hosi indikadór sira no meius verifikasaun nian.

Tipu Indikadorsira Meius Verifikasaun

Kontabilidade• Envolvimentu no partisipasaun hosi iema sira ne’ebé

halo desizaun iha diskusaun forum sira

• Rezolusaun no asaun sira rezulta hosi enkontru multistake holder sira

• Kódigu sinál hosi dokumentu konduta (iha fatin hosi data)

• Hasa’e reprezentasaun komunidade kona-ba komité sira (Maiz ou menus membru 1 hosi x asentu [kadeira] komunidade nian kona-ba komité projetu nian hosi tinan 1 nia rohan)

• Minuto enkontru nian

• Membrus Forum (sosiu) nian

• Minutu Forum enkontru nian; aseita resolusaun sira

• Asina kodigu kondutasira

• Lista membrus Forum (sosiu) nina & minute enkontru nian

Partisipasaun Komunidade nian• X númeru reprezentante treina ho asuntu

monitorizasaun hosi tinan 1 nia rohan

• % hasae partisipasaun joventude nian iha formasaun no monitorizasaun komunidade nian

• % hasae partisipasaun feto nian iha formasaun no monitorizasaun komuidade nian

• Hasae sidadaun sira nia partisipasaun iha nivel lokal no nasionál iha forum multi- parseiru nian

• Lista monitór komunidade sira (separasaun m/f, otas, infofundu)

• Manuál formasaun nian, komparesimentu treinamentu nian [training attendance], evaluasaun

• Lista membru sira hosi Komité konjunta

• Minutu Enkontru Komunidade nian, relatóriu sira no Efetividade

Efetvidade• Konformidade projetu hokontratu

• Satisfikasaun komunidade nian ho projetu (ezemplu, maiz uo menus 25% aumenta iha satisfikasaun ho projetu hosi tinan 1 nia rohan)

• Hadi’ak problema sira ne’ebé identifika ho projetu sira (ezemplu, Planu iha ona atu rezolve problema projetu nian iha fulan 3 nia laran hodi identifika problema sira)

• Taxa fiksu (problema balun ne’ebé rezolvidu)

• Dokumentu projetu nian, fotografia, levantamentu, relatóriu vizita fatin projetu nian

• Levantementu, foku grupu sira, enkontru públiku sira

• Fotografia sira, komunidade nian hanoin, relatóriu monitorizasaun nian

• Dadus DevelopmentCheck nian

Page 43: Matadalan Pratíku ida ba Harii Integridade Komunidade báze ida inklui buat hirak tuir mai ne’e: • Númeru/natureza programa dezenvolvimentu ne’ebé monitoriza dadauk iha inisiu

41

A Practical Guide to Community Integrity Building

Rekursu Util sira

Booth, D. & Lucas, H. (2002) Good practice in the development of PRSP indicators and monitoring systems. Overseas Development Institute Working Paper 172. London.

Cohen, D. Watson G. & De La Vega, R. (2001) Advocacy for Social justice: a Global Action and Reflection Guide. Oxford: OXFAM/Advocacy Institute.

Datta, A. (2011) Strengthening World Vision Policy Advocacy: a Guide to Developing Advocacy Strategies (online) Overseas Development Institute.

De Toma, C. (2012) Advocacy Instrumentukit: Guidance on how to advocate for a more enabling environment for civil society in your context. Open Forum for CSO Development Effectiveness. Brussels. 60-61.

Galtung, F. (2013) The Fix Rate: A Key Metric for Transparency and Accountability. Integrity Action Working Paper 2.

Gordon, G. (2002) Advocacy Instrumentukit: Understanding Advocacy and Practical Action in Advocacy. Teddington: Tearfund. ISBN 1 904364 00 4.

Asian Development Bank (ADB) & Asian Development Bank Institute (ADBI) (2007) Improving Local Governance and Service Delivery: Citizen Report Card Learning Instrumentukit.

Khadka, K. & Bhattarai, C. (2012) Sourcebook for 21 Social Accountability Instrumentus. Program for Accountability in Nepal (PRAN).

Membe, S. (2004) Budget monitoring and expenditure tracking training manual, domesticated for the CSPR, Zambia. Civil Society for Poverty Reduction (CSPR).

Miller, K. L. (2011) Seven Ways Social Media Improves Accountability. (online) 11th November 2011.

Olivier, D. & Cesar, B. (1998) Managing Sensitive Projects. Macmillan.

Open Contracting Partnership (2013) Open Contracting: A Guide for Practitioners by Practitioners.

Pollard, A. & Court, J. (2005) How civil society organisations use evidence to influence policy processes: a literature review. London. Overseas Development Institute (ODI).

The World Bank (2006) The Good and the Bad of Village Infrastructure: a Pictorial Guide

Integrity Watch Afghanistan/Community Monitoring Instrumentukit, www.communitymonitoring.org

Contact

T +44 (0) 20 3119 1187 E [email protected]

W www.integrityaction.org

A First Floor, 364 City Road, London, EC1V 2PY, UK