Estrategias docentes UNICACH. Sede Venustiano Carranza.
Ta sjamlejal balumil yu’un chanomvune te avile
k’ak’aletike ja’ stunesot ti porsentajeetike, ti k’uxi
vo’ne le’k tradisionlistaik, ti bu chanobtesvaneje
ja’ sna xchi’uk ti bu chanvunetike ja’ spasik
yabtelik, ts’ibaik kapituloetik xchi’uk yepal
kapituloetik yu’un temaetik te mu xilot ta
chanvune xchi’uk ta k’usi muk’lek, akel
resumenetik, ja’ nopol ta skoltavan xakno’o skop
ontonetik, bu smeltsan xchi’uk nopolajel, ja’ no’ox
spasel ta akel tamuk’ xchi’uk bak’in xak’ yabtele.
Leto xital chayel joliletik, ja’ no’ox muskolta ti
chanvunetike, xchi’uk nopol ta tael slekilal ja’
spasi yanyan xchi’uk chajila ta chanbune, bu
stunesot le’e ja’ skoltavanej ta chanel.
Jun chanobtesvaneje yu’un muchu xchanik vun li
tradicionalista snopik ta skelel: skoltol
chanomvunetik skanik koltael ta k’usi xchanike
xchi’uk yanxa k’uis ta chanel ja’ jech’ k’usi spasik
ta ak’el yabetelik yu’un chanbune. Jujun
chanomvun ja’ spasel ta ak’el ja’ no’ox lajuneb, baluneb, vaxakib, vukub, vakib y vo’ob ta sjamlejal k’uis la xchane. Ti
kurrikuloe ja’ jech’ teoy ta materiaetik ta xchabiel ta lek’, ta sjelau xchi’uk yanetik.
1
Jech noxtok xchi’uk k’usi xal Tobón ta svune yu’un
sjelau yabtel. Li vinike ja’ meltsambil ta skuxlejal
xchi’uk k’usi lek, ja’ jech noxtok “chich metsanel ta k’usi
snopel yu’un yabtel, ta sjelau yu’un ta ojtakinel lie”,
jech’ li vinike “ ja’ spas xojtakin yanetik’xa kristianu ja’
spas ta kelel ta sjoyob koltabanej”. (Delgado, 1995, p.
citado por pimienta, 2007, p.). (2).
Jech’ lie spasel kompetensiatik, ja’ yuts’il ta skelel ta
yanxa k’usi xchanel, la snopik ta stunesel li skotol
vinikaltik ta balumil, ta skotol k’usi xchanikel yu’un
chanom vunetike, xchi’uk ta k’usi xchanik ti chanom
vunetike jech’ noxtok ta k’usi snaik xchi’uk
chanobtesvanejetike, ta snaik k’uis xa-chanobtesvan
ja’ jech’ yuts’il.
(Tobón y García Fraile, 2006; Tobón 2009, 2010). Leto
ja’ stsobik, li skoltabane, ko’oltesel, skoltael xchi’uk li
snopel ta pasel. (Tobón y Fernández 2004).
Li chan vune ja’ yakel ta muk’ ta jun snopolajel lek ep yu’un chanombunetike, ja’ jech’ ti k’usi snaele spasi ta komol xchi’uk ti
k’ustike stoy ta skotol nopolajel. (Secuencia Didácticas. Aprendizaje y Evaluación de Competencias., 2010)
2
Ta yochebal ti licenciatura yu’un terapiae ja’
xak’ ti unicach ta sbalumila karransa, ta yochel
yu’un ak’ob chanvun yu’un anatomía ja’ yolil ti
muskuloetike, yu’un sba li semestre, ja’ yakel
yabtelik ta komol, xchi’uk skotolyonik ta spasel
li maketaetik jecheuk ta stunel anotomía,
spasojik ta k’unil lum jecheuk xchi’uk yanxa
sk’uniletik ja’ la spasbel ti chanomvunetike ja’
smeltsanik ti k’usi snaike, ta yutil k’usi
xchanojike, ta jp’el li chanvune xak’ ta nael
yanxa-etik nopolajel ta skele ta slikeb.
Akel ta ilel spas ta tsutsinel
Sts’ak yanxa nopolajel yu’un xanxa-etik
Xach’ xchi’uk lek skomes
Stunes k’usi snae ta yutsil yon
Xlok’ yu’un k’usi sk’ane ta sjolilal.
(Secuencias didácticas. Aprendizaje y
evaluación de competencia., 2010).
Xchi’uk ti chanomvunetike ja’ spasik ti kompetensiaetike, saik xchi’uk snopik li smeltsanobile yu’un skotol muskuloetik, ta
sp’ijil xchi’uk akel ta ilel.
3
K’uis voneje stojom li yilel chanvunetik ta
yu’un snaila chanvune ja’la xjelau ta meltsanel xchi’uk ich’el jecheuk akel tamuk’ chanubtesel xch’iuk li ku la xchanike, ja’ la
snael ta melts’anel li nopolajeletike, k’usi xjelau, maukno’o yavil, ja’ la meltsambil yu’un jun abtel k’ultural janola yu’un
nopolajel xchi’uk skoplal.
Yu’un leto ja’la, li chanobtesvaneje janola skoltaban ta spasel nopolajele xchi’uk smelts’an yu’un ko’ol, xochanik xchi’uk k’usi
snaike bu la jecheuk xochanik xchi’uk k’uis snopolajike yu’un skele, ta sael lek, nopel xchi’uk staobil.
Ja’ nola xakik taile k’uis snopike lek skanik ta yakel ta ojtakinel, snikel li nopolajele, li yuts’inel, li komen snop, ta spasel a ayej
k’usi lek nopbil xchi’uk akel ta k’ok’.
(Universidad de ciencias y Artes de Chiapas., 2011.)
Universidad de ciencias y Artes de Chiapas sede Venustiano Carranza Chiapas Licenciatura en fisioterapia Realización. Idea original. Mtro. José Octavio Cruz LópezDibujante. Estudiante Roberto de Jesús Espinosa Ruíz Traductor. Manuel de Jesús Ramírez Vázquez
Bibliografías.
4
1.- Pou., P. H. (31 de enero de 2015.). Obtenido de El CONDUCTISMO Y SU INFLUENCIA EN LA EDUCACION TRADICIONAL.: https://sergiohj.files.wordpress.com/2010/10/el-conductismo-y-su-influencia-en-la-educacion-tradicional.pdf
2.-
(2010). En S. T. Tobon., Secuencias Didacticas. Aprendizaje y Evaluacion de Competencias. (pág. 199). México.: pearson educacion.
3.- Universidad de Ciencias y Artes de Chiapas. (2011.). modelo educativo UNICACH Vision 2025. Guadalajara.: Ediciones de la Noche
5
Top Related