Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho...

49
Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO) RELATÓRIU MONITORIZASAUN INKLUZAUN EMA HO DEFISIÉNSIA

Transcript of Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho...

Page 1: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016

Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO)

RELATÓRIU MONITORIZASAUN INKLUZAUN EMA HO DEFISIÉNSIA

Page 2: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

Eleisaun Konsellu Suku iha Timor-Leste 2016

Relatóriu Monitorizasaun Inkluzaun Ema ho Defisiénsia

Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO)

Autór: Timothy Burn

Edita no Komentáriu: James Gunderson (RHTO); Elizabeth Morgan (Handicap International); Brooke Leung (Counterpart International); Makarius dos Reis (Counterpart International); Antonio Luis M. Soares (RHTO); Carolyn Tanner (Counterpart International); Mayra Walsh

Manajér Projetu Monitorizasaun Eleisaun: Antonio Veronica Amaral (RHTO)

Treinadór Monitorizasaun Eleisaun: Joaozito Dos Santos (RHTO); James Gunderson (RHTO)

Publikasaun: Dili, Timor-Leste, Fevereiru 2017

Relatóriu ida-ne'e bele publika tanba simu suporta husi povu Amerikanu liu-husi USAID nia akordu kooperativa númeru AID-486-A-13-00007 ne’ebé oferese ba Programa 'Ba Distritu' iha Timor-Leste, implementa husi ajénsia dirjente Counterpart Internasionál ho ninia parseirus sira. Konteúdu no opiniaun espressa iha ne’e responsabliza husi Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO) no la refleta pontu de vista USAID ka governu Estadus Unidus da Amerika.

Page 3: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

Konteúdu

Rezumu Ezekutivu .................................................................................................................................. 2 Introdusaun ............................................................................................................................................ 6 Antesedente ........................................................................................................................................... 7

1. Defisiénsia iha Timor-Leste ............................................................................................................ 7 2. Ema ho Defisiénsia nia Direitu Eleitorál ......................................................................................... 8 3. Ema ho Defisiénsia nia Esperiénsia iha Eleisaun Uluk .................................................................... 9 4. Lei Suku Nú. 9/2016 ..................................................................................................................... 11 5. Atividade atu promove ema ho defisiénsia nia partisipasaun molok eleisaun suku 2016 .......... 13

Kona-ba RHTO ninia Monitorizasaun Eleitorál ..................................................................................... 17 Rezultadu Monitorizasaun Eleisaun ..................................................................................................... 18

1. Partisipasaun husi ema ho defisiénsia ......................................................................................... 18 2. Barreira Fíziku no Komunikasaun iha Estasaun Votasaun ........................................................... 21 3. Asisténsia Oferese ba Ema ho Defisiénsia iha Estasaun Votasaun .............................................. 26 4. Keixa Husi Eleitores iha Estasaun Votasaun ................................................................................. 29 5. Seguransa iha Estasaun Votasaun ................................................................................................ 30

Konkluzaun ........................................................................................................................................... 32

1. Realizasaun no dezenvolvimentu signifikante ............................................................................. 32 2. Dezesperasaun no Dezafiu Kontinuidu ........................................................................................ 33 3. Observasaun Seluk ....................................................................................................................... 33

Rekomendasaun ................................................................................................................................... 34

1. Rekomendasaun ba eleisaun Parlamentál no Prezidensiál 2017................................................. 34 2. Rekomendasaun ba Eleisaun Konsellu Suku tuir mai (tinan 2023) .............................................. 35 3. Rekomendasaun Jerál ba Governu Timor-Leste, Ministériu Administrasaun Estatál no orgaun nasionál jere eleisaun (STAE no CNE) ) ............................................................................................ 36

Referénsia ............................................................................................................................................. 38 Apéndise 1: Konvensaun ONU ba Direitu Ema ho Defisiénsia ............................................................. 40 Apéndise 2: Regulamentu no.4/STAE/X/2011,Regulamentu ba Votasaun, Kontajen, no Prosedimentu Tabulasaun Rezultadu ba Eleisaun Parlamentál no Prezidensiál ......................................................... 41 Apéndise 3: Lista Suku no Aldeia ne’ebé Hetan Monitorizasaun ......................................................... 42 Apéndise 4: RHTO nia Formuláriu Monitorizasaun Eleisaun ................................................................ 43 Apéndise 5: Lista RHTO nia Observadór Eleisaun ................................................................................ 45

Page 4: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

Kona-ba Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO) RHTO nu’udár Organizasaun nasionál ba ema ho defisiénsia sira iha Timor-Leste, ne’ebé konstitui husi membru atus neen liu (+600) no membru hirak nee inklui ema ho defisiénsia oi-oin ne’ebé mai husi distritu 13 iha Timor-Leste. RHTO ninia vizaun mak atu kria sosiedade inklusivu iha ne’ebé ema ho defisiénsia sira bele hetan sira-nia direitus umanus loloos, hetan korajen atu bele atinje sira-nia mehi no mós partisipa didi'ak ho oportunidade ne’ebé hanesan iha sosiedade Timor-Leste. RHTO servisu ho governu, parseiru iha setór defisiénsia nian, organizasaun públiku no privadu sira, sosiedade sivil, nomós setór dezenvolvimentu jerál atu bele suporta nomós hasa’e involvimentu no asesu ba direitu umanus ba ema ho defisiénsia sira.

Kona-ba Counterpart Internationál Counterpart International nudar organizasaun dezenvolvimentu ne’ebé fó podér ba ema no komunidade atu implementa solusaun inovativu longu prazu hodi hasoru obstaklu sosiál, ekonomiku, nomós problema ambientál. Durante tinan 50 liu, Counterpart International parseria ho komunidade sira hodi enfrenta problema kompleksu relasiona ho dezenvolvimentu ekonomiku, seguransa alimentar no nutrisaun, nomós hari’i governasaun no insitutasaun di'ak. Informasaun detallu bele hetan husi www.counterpart.org.

Kona-ba Ajénsia Estadus Unidus da Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) USAID halo parseiru hamutuk ho governu Timor-Leste hodi suporta dezenvolvimentu effetivu barak. Dezde tinan 2001, USAID oferese ona millaun $318 liu hodi ajuda dezenvolve Timor-Leste. USAID suporta Timor-Leste ninia esforsu atu hari’i nasaun ne'ebé iha prosperidade, saudavel, no demokratiku liu-husi programa ne’ebé kria ekonomia sustentavel no inkluzivu espesialmente iha setór agrikultura; hadi'ak Timor-oan sira-nia saúde, partikularmente inan no labarik sira; no haforsa fundasaun ba governasaun di'ak – inklui área hotu ne’ebé fo-sai iha Timor-Leste nia Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku 2013-2030.

Page 5: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

2

Rezumu Ezekutivu

Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun nasionál ba ema ho defisiénsia sira iha Timor-Leste, Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), simu suporta husi USAID ninia programa Ba Distrito atu hala’o monitorizaaun estensivu iha estasaun votasaun 41 iha Munisípiu lima iha Timor laran.

Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO) nia monitorizasaun eleisaun deskobre katak, maske Timor-Leste bele ho susesu implementa eleisaun ne’ebé seguru, eleisaun tenke inkluzivu ba ema ho defisiénsia. Barreira asesu fíziku - obstrusaun hanesan eskada ne’ebé prevene ema ho defisiénsia sira atu bele vota independentemente - eziste por-sentu 95 iha estasaun hirak ne’ebé RHTO hala’o monitorizasaun ba.

Maske nune’e, monitorizasaun eleisaun mós determina katak eleisaun konsellu suku tinan 2016 asesivel liu no seguru liu kompara ho eleisaun 2012. Talvez tamba eleisaun hirak ne’e hala’o iha komunidade ki’ik nia le’et. Atu hatutan liu-tan, relatóriu ida-ne’e mós deskobre katak orgaun eleisaun nasionál, STAE no CNE, hatudu tiha-ona komitmentu forte hodi servisu hamutuk ho ema ne'ebé halo advokasia ba defisiénsia hodi enfrenta problema asesibilidade, no servisu hodi implementa eleisaun ne’ebé inkluzivu - inklui liu-husi uza lingua-sinál bainhira fó anúnsiu.

En totál, observadór treinadu husi RHTO onitoriza prosesu eleisaun suku iha estasaun votasaun iha aldeia 41 ne'ebé eziste iha suku 28 husi Munisípiu lima (Baucau, Covalima, Ermera, Liquiça and Oecusse). Sira hala'o servisu ne'e durante totál oras 394 iha loron eleisaun konsellu suku, 29 Outubru 2016

Kada observadór eleisaun rekolla informasaun relasiona ho: nivel partisipasaun husi ema ho defisiénsia sira, nivel asesibilidade no barreira fíziku iha estasaun votasaun; asisténsia ne’ebé oferese iha estasaun votasaun; no-mós keixa iha estasaun votasaun.

Deskobrimentu maiór husi observadór eleisaun RHTO nian mak:

• Hamutuk ema ho defisiénsia na'in 327 observa ba tuir votasaun - kuaze ho media ema na'in 8 iha kada aldeia ne’ebé hetan monitorizasaun

• Mane barak-liu (porsentu 61) kompara ho feto (porsentu 39) ho defisiente tuir votasaun, sujere katak feto ho defisiénsia hasoru barreira adisionál atu partisipa iha eleisaun.

• Iha porsentu 72 husi estasaun votasaun ne’ebé mak observa, povu sente karta votasaun nia formatu no letra sei difisil atu lee (porezemplu letra mak ki’ik loos).

• Ema ho defisiénsia jerálmente simu prioridade iha liña, nomós hetan asisténsia kooperasaun bainhira halo votasaun.

• La iha insidente sériu ka keixa sériu ne’ebé mak akontese.

Page 6: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

3

Komparasaun Asesu Barreira Fíziku iha Estasaun Votasaun Entre Eleisaun

Eleisaun Parlamentár no Prezidensiál 20121

Eleisaun Konsellu Suku 2016

Númeru media eskada iha estasaun votasaun 2 2

Persentajen estasaun votasaun ne’ebé iha kadeira a’as 45% 16%

Númeru eskada boot liu ne'ebé observa iha estasaun votasaun ida-idak

20 4

Persentajen estasaun votasaun ne’ebé iha rampa 10% 22%

Persentajen estasaun votasaun ne’ebé iha entrada asesivel (porezemplu odamatan luan no odamatan ba kadeira-roda)

57% 71%

Maske iha ona progresu desde 2012, pasu ba oin mak atu atinji objetivu eleisaun ne’ebé inkluziva tebes. Relatóriu ne’e oferese rekomendasaun balun ne’ebé sei ajuda governu hodi realiza ninia obrigasaun atu hakbiit partisipasaun demokratika tomak husi sidadaun hotu, inklui sidadaun ne’ebé iha defisiénsia, komesa husi eleisaun nasionál 2017.

Rekomendasaun importante husi relatóriu ida-ne'e mak hanesan:

1. Rekomendasaun ba eleisaun Parlamentál no Prezidensiál 2017:

Orgaun eleisaun nasionál, CNE no STAE, servisu ho organizasaun xave n’ebé tau matan ba ema ho defisiénsia sira, atu tenke foti asaun hodi hala’o inkluzaun maka’as ba ema ho defisiénsia sira ba eleisaun tuir mai, ne’ebé inklui :

o Hala’o programa treinamentu defisiénsia atu :

▪ Hasa’e kompriensaun funsionáriu STAE no CNE kona-ba ema ho defisiénsia nia direitu (tuir konstituisaun nomós bazeia tuir regulamentu no lei eleitorál nian); oinsá hamenus barreira fíziku iha estasaun votasaun, no importansia hala'o eleisaun ne'ebé asesivel no inkluzivu (tuir akordu husi parte hirak ne’e molok eleisaun suku nian).

▪ Asegura katak funsionáriu estasaun votasaun ne’ebé servisu ba STAE bele pratikamente asegura direitu no dignidade ema ho defisiénsia sira bainhira hala'o votasaun- inklui fó prioridade ba sira bainhira hamriik iha liña no sira-nia direitu atu hili ema ida-ne'ebé akompaña sira atu vota se presiza.

o Emenda Regulamentu no Lei ba eleisaun parlamentál no prezidensiál atu:

1 RHTO (2012)

Page 7: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

4

▪ Asegura katak lista ekipamentu ne'ebé disponivel no uza iha kada estasaun votasaun inklui apparellu asesibilidade hanesan lupa ka magnifying glasses nomós guia vota uza Braille.

▪ Asegura fatin ne’ebé selesionadu nudar estasaun votasaun hetan revizaun ba barreira fíziku nomós tuir padraun asesibilidade nian.

▪ Asegura iha funsionáriu adekuadu ne’ebé marka prezensa iha kada estasaun votasaun, inklui ida-ne'ebé responsabiliza hodi oferese asisténsia nesesáriu ba eleitores ho defisiénsia, nomós ferik-katuas no inan-feton ne’ebé isin-rua.

▪ Kria, se posivel, liña ketak ida ba ema ho defisiénsia, nomós ferik-katuas no inan-feton ne’ebé isin-rua

o Hala’o komunikasaun eleisaun atu:

▪ Enkoraja partisipasaun husi ema ho defisiénsia sira, liu-liu feto ho defisiénsia

▪ Kontinua habelar hahalok uza komunikasaun inkluzivu ba ema ho defisiénsia sira, hanesan lian sinál, husi orgaun nasionál eleisaun nian.

▪ Dezenvolve estratéjia asesibilidade ambiente atu hasa’e estasaun votasaun nia asesibilidade, inklui halo revizaun ba estasaun votasaun potensiál molok eleisaun, no implementa estratéjia atu hasai barreira fíziku.

▪ Dezenvolve Prosedimentu Keixa atu hasa’e nivel konfiansa tuir prosedimentu hato’o-keixa ba keixa sériu no hasa’e koñesimentu públiku oinsá hato’o keixa.

2. Rekomendasaun ba eleisaun konsellu suku tuir mai (tinan 2023):

Governu tenke amenda Lei Suku 9/2016 ho nune’e bele iha reprezentante iha kada konsellu suku ne’ebé toma-konta ba ‘defisiénsia no inkluzaun’ (atu hanesan ho reprezentante juventude), ho funsaun servisu hanesan tuir mai ne’e:

o Reprezenta interese ema ho defisiénsia, ferik-katuas no ema vulneravel sira iha konsellu suku

o Atua nudar porta-voz atu simu informasaun, treinamentu no diretivas husi governu, orgaun nasionál, ONG sira no grupu sosiedade sivil relasiona ho defisiente, nomós atu habelar informasaun ne’e iha suku no aldeia laran.

o Servisu hamutuk no ajuda konsellu suku, ofisiál estasaun votasaun (Meza Eleitorál), CNE no STAE, molok no durante eleisaun lokál atu diskute assuntu importante no rezolve problema hanesan barreira asesu fíziku iha estasaun de votasaun

o Levanta importansia kona-ba asesibilidade durante etapa planeamentu ba projetu infraestrutura ne’ebé maneja husi suku iha programa PNDS nia okos, inklui eskola ne’ebé uza nudar estasaun votasaun.

o Parseria ho governu, sosiedade sivil, no ONG sira atu promove inkluzaun no diversidade iha vida polítika, inklui partisipasaun ema ho defisiénsia sira, no partikularmente inan-feton sira ne’ebé iha defisiénsia, durante eleisaun no iha prosesu foti-desijaun polítika nian.

Page 8: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

5

3. Rekomendasaun atu implementa agora kedas:

Governu tenke ratifika Konvensaun Direitu ba Ema ho Defisiénsia, ne’ebé inklui fornesimentu tuir Artigu 29 kona-ba partisipasaun ema defisiénsia sira iha eleisaun.

o Governu tenke halo kompromisu hodi kontinua realizasaun pratika di'ak internasionál nian ne’ebé asegura direitu ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste, inklui kompromisiu tempu naruk atu implementa eleisaun ne’ebé inkluziva liu-tan.

Page 9: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

6

Introdusaun Direitu sidadaun hotu atu partisipa iha eleisaun, tuir prinsípiu demokratiku kona-ba direitu vota universál no vota livre, kontein ona iha Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste. Maibé ba ema ho defisiénsia sira, abilidade atu vota no partisipa iha prosesu polítika ladun iha garantia.

Votasaun durante eleisaun mak dalan importante ida atu asegura sosiedade sivil no ema hotu rekoñese no aseita ema ho defisiénsia nia dignidade. Vota mós oferese meiu direita hodi ezije lider komunitaria no nasionál enfrenta problema no obstaklu ne’ebé ema ho defisiénsia hasoru – bainhira ita hare ema ho defisiénsia hanesan eleitores no sidadaun ho direitu ne’ebé hanesan ema seluk, lideransa polítika labele ignora sira-nia nesesidade. Atu haklean liu-tan, partisipasaun husi ema ho defisiénsia sira importante ba nasaun ne’ebé de'it atu sukat ninia forsa demokratiku liu husi ninia abilidade atu haforsa ninia sidadaun tomak iha vida polítika. Ho nune’e, eleisaun konsellu suku ne’ebé hala’o tiha ona iha Outubru no Novembru tinan 2016 hato’o oportunidade importante ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste atu reklama sira-nia direitu no partisipa iha vida polítika iha sira-nia komunidade lokál.

Projetu USAID hanaran Ba Distrito iha objetivu atu hasa’e governu Timor-Leste nia kapasidade hala’o eleisaun konsellu suku ne’ebé justu, transparente no inkluzivu, no atu fasilita partisipasaun eleitores iha prosesu hotu nia laran. Atu atinji objetivu ida-ne'e, antes loron eleisaun Ba Distrito servisu hamutuk ho orgaun nasionál eleisaun rua, Secretariado Técnico Administraҫão Eleiҫoes (STAE)2 no Comissão Nacionál Eleiҫoes (CNE)3, atu kolabora hamutuk no komunika ba eleitorees sira kona-ba sira-nia direitu no responsabilidade. Partikularmente, Ba Distrito koko enkoraja partisipasaun eleitorál grupu tolu nian inklui inan-feton, joventude, nomós ema ho defisiénsia sira.

Atu hakbesik no inklui ema ho defisiénsia, Ba Distrito parseria ho Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), organizasaun nasionál ema ho defisiénsia nian iha Timor-Leste. RHTO oferese asisténsia ho advokasia, monotorizasaun no atividade partisipasaun sivika hodi fasilita edukasaun eleitorál no promove partisipasaun ema ho defisiénsia.

RHTO mós hala’o monitorizasaun eleisaun no vizita estasaun votasaun iha loron eleisaun, 29 Outubru 2016, atu avalia involvimentu ema ho defisiénsia iha eleisaun suku nian.

Eleisaun Konsellu Suku Timor-Leste 2016: Relatóriu Monitorizasaun Inkluzaun Ema ho Defisiénsia (Relatóriu ida-ne'e) esplika no analiza rezultadu husi prosesu monitorizasaun eleisaun.

2 STAE mak órgaun ida ne'ebé halo jestaun ba eleisaun no tuur iha Ministériu Estatál nia okos. Sira-nia

responsabilidade inklui prepara regulasaun ba eleisaun no kódigu hahalok; rejistu votante; no hala'o servisu

lojistiku no administrasaun ba prosedimentu vota. 3 CNE mak órgaun eleitorál independente ho komisáriu na'in hitu ne'ebé iha responsabilidade hanesan tuir mai: supervizaun ba eleisaun nia faze hotu-hotu; halo monitorizasaun ba STAE nia atividade eleisaun; implementa provizaun eleitorál tuir konstituisaun no lei; responde ba keixa eleitorál; no hala'o edukasaun ba votante sira.

Page 10: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

7

Antesedente

1. Defisiénsia iha Timor-Leste

Sensus 2015 indika katak iha ema na'in 38,118, ka porsentu 3.2 husi populasaun tomak, mak iha defisiénsia iha Timor-Leste.4 Maibé advokasia defisiénsia nian (sosiedade sivil no organizasaun non-profit sira ne’ebé servisu iha setór defisiénsia nian) sempre hato’o duvidas kona-ba estatistika ofisiál5 no mensiona kona-ba limitasaun iha dezeña sensus nian nomós ninia implementasaun, inklui aplikasaun liu-liu uza termu simples hodi defini ‘defisiénsia’.6

Kuandu aplika estimasaun husi Organizasaun Saúde Mundial (WHO) no Banku Mundial nian – katak porsentu 15 husi populasaun tomak iha mundu iha defisiénsia – ida-ne'e hatudu katak iha Timor-Leste talvez iha ema liu 177,000 ne’ebé moris ho defisiénsia no iha mós ema sira ne’ebé fraku ka ferik-katuas sira.7

Governu Timor-Leste foti ona etapa importante balun atu mantein ema ho defisiénsia nia direitu8. Iha Timor-Leste eziste Planu Nasionál ba Inkluzaun no Promósaun Direitu Ema ho Defisiénsia no iha mós Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiénsia ba Tinan 2014-20189, maibé ida-ne'e sei hein aprovasaun formál husi governu Timor-Leste. Maske nune’e, sei mosu diferensa iha implementasaun polítika ba ema ho defisiénsia sira atravez setór governu no falta de informasaun no kompriensaun kona-ba direitu husi ema ho defisiénsia iha governu nomós atravez sosiedade tomak nia laran.

Ema ho defisiénsia sira sempre falta asesu ba informasaun relevante atu ajuda sira reklama sira-nia direitu. Sira mós dala-ruma hasoru diskriminasaun iha sosiedade Timor, no sempre ikus atu hetan benefísiu husi dezenvolvimentu nasionál iha área importante hanesan saúde, edukasaun, moris lor-loron no bainhira buka servisu nomós iha partisipasaun polítika.

4 (MOF 2016) 5Porezemplu, sensus 2010 diskobre katak ema 48,243, ka porsentu 4.6 husi populasaun tomak moris ho defisiénsia. Ne’e signifika katak númeru ema ho defisiénsia iha Timor-Leste ofisiálmente monu liu ema 10,000 iha tinan lima entre 2010 no 2015, maske iha kresimentu populasaun aprosimamente porsentu 11 iha periodu hanesan. Dadus hirak ne’e konfirma duvidas ne’ebé hato’o husi advokasia defisiénsia nian kona-ba limitasaun sensus hodi fó sai númeru prevalensia ema ho defisiénsia sira. 6 Ben pratika internasionál nian atu identifika ema ho defisiénsia iha prosesu sensus nian rekomenda uzus pergunta ne’en husi ‘Washington Group Short Set of Six questions’ relasiona ho defisiénsia (dezenvolve husi divizaun estatistika Nasoins Unidas nian husi grupu sidade Washington) ne’ebé utiliza funsaun aprosimasaun hodi determina defisiénsia, maibé iha Timor-Leste sensus uza de’it kategoria ha’at (4): la’o; hare; rona; no kombinasaun inteletual/mentál. 7 (WHO 2011) 8 Objetivu husi Polítika Nasionál mak hanesan : (1) Promove oportunidade hanesan, partisipasaun ativu, no hasa’e kualidade moris ema ho defisiénsia sira; (2) Define área intervensaun husi Governu iha setór 10; (3) Kria mekanizmu kooperasaun entre Governu no sosiedade sivil atu bele halo monitorizasaun. Ministériu Solidariedade Sosiál (MSS) lidera polítika ida-ne'e, ho ministérius relevantes no Sekretaria do Estadu nomeia porta-voz ba ema ho defisiénsia internu husi ministériu ida-idak nia laran. Ministériu Administrasaun Estatál, mak responsabiliza ba eleisaun, la hola parte iha grupu ida-ne'e. 9 Planu Asaun Nasionál ne’ebé la’o dadaun hanesan komitmentu polítika husi Governu, Planu ne’e identitifika objetivu, programa no estratéjia ba inkluzaun atravez de setór 10.

Page 11: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

8

2. Ema ho Defisiénsia nia Direitu Eleitorál

Tuir seksaun 16 no 21 husi Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste, ema ho defisiénsia iha direitu universál no responsabilidade hanesan sidadaun seluk sira hotu.

Direitu Konstitusionál ba Ema ho Defisiénsia

Seksaun 16: Universálidade no Igualdade

1. Iha Lei nia oin, sidadaun hotu hanesan de’it, tenke hala’o direitu no responsabilidade ne’ebé hanesan.

2. La iha ema ida-ne'ebé sei hetan diskriminasaun tuir sira-nia kór, estatus sivil, jeneru, orijin, lian ka estatus ekonomia no sosiál, polítika ka ideolojia, konviksaun, relijiaun, nivel edukasaun no kondisaun fíziku no mentál.

Seksaun 21 : Sidadaun ho Defisiénsia

1. Sidadaun ida-ne'ebé iha defisiénsia tenke hetan direitu no dever ne’ebé hanesan ho sidadauns sira seluk, ho esepsaun ba direitu no devér ne'ebé nia labele ezersísiu ka halo tanba ninia defisiénsia.

Atu hatutan liu tan, direitus konstitusionál jerálmente mantein tiha-ona estatuto direitu vota ba ema ho defisiénsia sira10. Lejislasaun agora dadaun, ba eleisaun konsellu suku no prezidensiál la fó limitasaun atu vota ba ema ho defisiénsia sira, rekerimentu uniku mak ema ne’e tenke Timor-oan tinan 17 no liu, rejistadu no ka’er kartaun eleitorál11.

Molok eleisaun ida-idak, STAE mós hafoun regulamentu ofisiál kona-ba administrasaun eleitorál. Regulamentu hirak ne’e antes kontein tiha-ona provizaun eespesifiku kona-ba partisipasaun ema ho defisiénsia sira. Porezemplu, regulamentu ne’ebé fo-sai iha tinan 2011 ba eleisaun prezidensiál no parlamentár tinan 2012, inklui artigu ne’ebé permite ema ho defisiénsia ida atu hetan akompaña bainhira halo votasaun, ema ne’e tenke hili husi maluk defisiente refere tuir sira-nia deseju, no ninia rekerimentu seluk mak fó prioridade ba ema ho defisiénsia bainhira hamriik iha liña12. Regulamentu hirak ne’e mós kontein referénsia kona-ba rekerimentu ba "asesibilidade" no "ahi" iha fatin votasaun. Advokasia defisiénsia nian husu tiha-ona kona-ba menus espesifikasaun nomós

10 Amendamentu tinan 2011 ba Nu. 06/2006 and 07/2006 kona-ba eleisaun prezidensiál no parlamentaria ne’ebé hasai provizaun no nega kapasiade ativu ba: “Ema sira ne’ebé konesidu iha moras mentál maske tuir lei sira la-konsidera nudar ema ho defisiénsia.” 11 Refere ba Lei uo. 06/2006, Lei kona-ba eleisauno parlamentaria nasionál (hanesan amenda ona iha 2011); Lei No. 07/2007, Lei kona-ba eleisauno Presidente da Republika (hanesan amenda ona iha 2011) no Lei suku nianNu. 09/2016. 12 Refere ba to Apendice rua: Regulamentu Nu. 04/STAE/X/2011, Regulamentu Kona-ba Votasaun, Kontajen, no Rezultadu Prosedimentu Tabulasaun ba Eleisaun Prezidentsial no Parlamentaria.

Page 12: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

9

regulamentu adekuadu STAE nian hodi asegura atu ema ho defisiénsia bele vota, tamba regulamentu hirak ne’e seidauk kumpri pratika di'ak tuir nivel internasionál.

Konvensaun ONU nian kona-ba direitu ema ho defisiénsia (CRPD), maske seidauk asina ka ratifika husi Timor-Leste, konvensaun ne’e oferese guia oinsá partisipasaun no iqualidade loloos ba ema ho defisiénsia durante eleisaun. Artigu 29 husi konvensaun refere- Partisipasaun iha vida polítika no vida publika, hato’o loloos rekerimentu ba partidu hotu atu asegura ema ho defisiénsia bele vota, no eleitu, hodi asegura prosedimentu votasaun, fasilidades no materiál asesivel, apropriu nomós fasil atu komprende no uza, nomós ema ho defisiénsia iha opsaun atu simu ajuda husi ema ne’ebé sira rasik hili atu halo votasaun.13 Esforsu governu Timor-Leste no orgaun nasionál eleisaun to’o tempu agora tenke kumpri rekerimentu hirak ne’e.

3. Ema ho Defisiénsia nia Esperiénsia iha Eleisaun Uluk

Rejistu Eleitorál

STAE mak hala'o prosesu rejistu eleitorál no rejistrasaun. Atu enkoraja rejistu, STAE mantein edifísiu rejistu iha Munsípiu ida-idak nomós hala’o kampana rejistu movel.

Atu haklean liu-tan, molok eleisaun 2012 program espesifiku ba ema ho defisiénsia hala’o husi CNE no Ministériu Solidariedade Sosiál (MSS) atu ajuda ema ho defisiénsia atu rejistu hodi bele tuir votasaun.14 ONG servisu iha setór defisiénsia no organizasaun sosiedade sivil oferese programa kontinuasaun atu identifika no ajuda ema ho defisiénsia sira hodi bele rejistu, ho nune’e bele mantein sira-nia direitu vota iha eleisaun maibé mós tamba ema ida-idak tenke tau naran iha rejistu eleitorál hodi bele simu asisténsia sosiál husi governu.

Númeru eleitores ne'ebé rejistadu iha Timor-Leste a’as tebes entaun karik ema barak ho defisiesia tama tiha ona iha lista rejistu eleitorál. Maske nune’e iha relatóriu balun ne’ebé mensiona katak antes eleisaun 2012 iha ema ho defisiénsia barak mak la iha kartaun eleitorál, ho razaun katak sira la-bele la’o ba to’o fatin rejiistu ka sitiu rejistu movel nian. 15 Ho razaun ida-ne'e, advokasia ba ema ho defisiénsia rekomenda atu haforsa lejislasaun no polítika rejistu governu nian hodi bele asegura rejistu ba ema hotu iha Timor-Leste.

Vota durante eleisaun

Mezmu entre ema ho defisiénsia iha Timor-Leste ne’ebé rejista tiha ona, barak mak la tuir votasaun.16 Ida-ne'e akontense tamba ema ho defisiénsia sira hasoru barreira espesifiku bainhira sira vota ne’ebé ema sira seluk la hasoru.

13 Refere ba to Apendisé ida: Artigu 29 CRPD nian. 14 (HRTJS 2011) 15 (ibid.) 16 (RHTO 2012)

Page 13: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

10

Barreira hirak ne’e hanesan:

1. Barreira Fíziku (Asesibilidade Ambientál)

Barreira Fíziku karaterizadu husi ema labele ba to’o, tama ka uza fasilidade iha estasaun votasaun tamba buat hirak ne’e la-asesivel ba ema ho defisiénsia sira (Porezemplu ema iha kadeira-roda). Barreira Fíziku fo difikuldade ka halo’o imposivel ba ema ho defisiénsia atu vota independente, no dala-barak sira tenke depende ba ajuda husi membru familia, eleitores seluk ka ofisiál eleisaun nian atu assiste sira ultrapassa obstaklu.

Iha Timor-Leste, barreira fíziku sempre mosu iha edifísiu públiku hanesan eskola ne’ebé uja nudar fatin votasaun. Durante eleisaun 2012, “Observadóres sempre nota katak estasaun votasaun la-asesivel (fizikamente) ba ema ho defisiénsia sira”17.

Entre barreira fíziku sira ne’ebé nota husi monitorizasaun husi ekipa RHTO durante eleisaun 2012 mak hanesan: eskada a’as no falta rampa/via de asesu; meja votasaun no kaixa nia a’as; limitasaun naroman ba ema matan a’at sira; falta de toilet ne’ebé asesivel ba ema ho defisiénsia; distansia no falta transporte ba estasaun votasaun.18 Barreira bainhira halo viajen maka’as tebes iha área rurál iha Timor-Leste, iha ne’ebé distansia ba fatin votasaun do’ok tebes, no kondisaun estrada jerálmente a’at loos.19

Barreira fíziku iha estasaun votasaun mós iha signifika bo’ot iha Timor-Leste tamba eleitores la iha opsaun ba eleitores ne’ebé falta, no durante eleisaun suku, la iha asesu ba estasaun votasaun movel ba iha fatin hanesan prizaun ka óspital.

2. Barreira Institusionál

Barreira Institusionál refere ba lei, regulamentu no governasaun eleitorál ne’ebé inadekuadu. Iha estasaun votasaun, barreira institusionál karateriza husi falta de asisténsia ba ema ho defisiénsia husi ofisiál estasaun ho razaun menus de treinamentu ka kompriensaun kona-ba direitu no prosedimentu loloos.

Iha tinan 2012, monitorizasaun eleisaun husi RHTO nota katak ofisiál eleisaun STAE sira ne’ebé iha estasaun de votasaun falta koñesimentu kona-ba defisiénsia, buat hirak ne’e rezulta ba menus de informasaun ne’ebé sira oferese ba ema ho defisiénsia, no iha kazu balun mosu violasaun regulamentu eleisaun nian relasiona ho asisténsia ne’ebé ofisiál oferese bainhira ema ho defisiénsia atu vota.20 Observadór husi International Republican Institute nota katak durante eleisaun 2012, “Maske funsionáriu estasaun votasaun prontu atu ajuda eleitores defisiente sira, hare hanesan sira la-dun treinadu didia”.21 Maske nune’e, relatóriu seluk indika katak STAE nia funsionáriu sira hola asaun imediata atu ajuda fo prioridade ba grupu vulneravel sira (porezemplu muda ema balun ba liña oin), ne’ebé refleta no konsistente ho regulamentu eleisaun STAE nian.

17 (IRI 2013) 18 (RHTO 2012) 19 (HRTJS 2012) 20 (RHTO 2012) 21 (IRI 2013)

Page 14: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

11

3. Barreira Komunikasaun

Barreira Komunikasaun mosu bainhira ema ho defisiénsia rona, komunikasaun, hanoin ka vizuál labele kompriende informasaun kona-ba sira-nia direitu eleitorál ka votasaun justu no korretu, tanba informasaun ladún komunika didi’ak iha formatu asesivel hanesan uza letra boot no materiál eskrita ne’ebé fasil atu komprende, ka téknika hanesan Braille ka lian-sinál. Barreira Komunikasaun bele mosu iha maneira rua, antes eleisaun (porezemplu bainhira iha anúnsiu servisu públiku), no durante eleisaun (porezemplu mosu iha karta votasaun).

Durante eleisaun 2012 RHTO oferese lupa ka oclu magnifika iha estasaun votasaun balun atu ajuda ema ho defisiénsia sira ultrapassa barreira komunikasaun no iha mós esforsu husi ofisiál eleisaun hodi hatudu poster kona-ba prosedimentu votasaun iha estasaun votasaun, maibé buat hirak ne’e ladun aplika iha fatin hotu.22

4. Barreira Atitude

Barreira atitude bele mós involve ema lakohi atu vota tamba sira tauk hetan tratamentu diskriminasaun iha estasaun votasaun tamba mosu persepsaun negativu husi komunidade kona-ba ema ho defisiénsia sira.

Iha 2012, RHTO dokumenta informasaun kona-ba eleitores defisiénsia balun ne’ebé sente tauk ati hasoru intimidasaun, nomós informasaun kona-ba akontesimentu intimidasaun – iha kazu balun ema ho defisiénsia tauk teb-tebes hodi rekere ka halo keixa no iha kazu balun ema la koko atu tuir votasaun.23

4. Lei Suku Nú. 9/2016

Bainhira Governu Konstitusionál Neen hetan poder iha Fevreiru 2015, sira indika katak sei revee lei suku nian ne’ebé eziste.24 Rejeita draft lei suku ne’ebé prepara husi governu anterior, governu konstitusionál foun komesa prosesu halo draft lei foun ne’ebé proposta atu halo mudansa ba estrutura no prosesu eleisaun ba konsellu suku.25

Iha Setembru 2015, projetu Ba Distrito fo suporta ba Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) no ninia membru sira atu analiza lei foun no prepara rekomendasaun eskrita hodi parlamentu nasionál bele konsidera.26 Iha Janeiru 29 2016, ADTL hodi membru hotu nia naran ba hatama rekomendasaun hirak ne’e iha Parlamentu Nasionál.27 ADTL mós iha oportunidade hodi aprezenta ba Komisaun A, ne’ebé enkarrega ho revizaun no analize ba Lei Suku.

22 (ibid.) 23 (RHTO 2012) 24 Lei Nu. 03/2009, Lideransa Komunitaria no Sira-nia Eleisaun. 25 Timor-Leste organizadu ba administrasaun munisipal, no ida-idak kontein númeru (sukus) ne’ebé forma husi aldeia ketak-ketak. Iha hamutuk munisipal 12 no Zona espesial Ekonomika (Oecusse), suku 442 no aldeia 2,225. Konsellu suku nudar ajente primaria ne’ebé halo desijaun iha nivel lokál. 26 ADTL nudar organizasaun xave ba organizasaun 15 ne’ebé servisu ba setór defisiénsia iha Timor-Leste. 27 Membru sira inklui: RHTO, PRADET, Ahisaun, The Leprosy Mission Timor-Leste, Hadomi Defisiénsia Matan Timor-Leste (HDMTL), East-Timor Blind Union (ETBU), Klibur Domin, AGAPE and Kongresaun Madre Alma.

Page 15: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

12

Rekomendasaun husi ADTL inklui:

▪ Atu bele eleitu reprezentativu ba ema ho defisiénsia iha kada konsellu suku, atu halo advokasia hodi hasa’e dezenvolvimentu servisu iha suku, infrastrutura nomós informasaun ba ema ho defisiénsia.

▪ Atu regulamentu ba eleisaun konsellu suku inklui mós provizaun espesifiku hodi hasai barreira ba ema ho defisiénsia, inklui: kaixa/fatin votasaun ne’ebé badak ba ema iha kadeira-roda; oferesimentu lupa/oclu magnifiku; nomós uza Braille.28

▪ Atu passu ne’ebé foti bele asegura katak projetu dezenvolvimentu lokál hanesan sira ne’ebé hala'o husi PNDS bele asesu fízikumente husi ema ho defisiénsia sira ne’ebé hela iha komunidade.

▪ Katak membru konsellu suku tenke simu treinamentu espesifiku kona-ba defisiénsia.29

Lei Nú. 09/2016, Lei Suku, passa iha Jullu 2016. Lei Suku foun kontein mudansa maior ba estrutura no jestaun konsellu suku kompara ho eleisaun antes (refere ba tabela iha okos), maibé la-adopta rekomendasaun husi ADTL ba ema ho defisiénsia sira. Maske la atinji ninia objetivu, ADTL kontente ho oportunidade atu fó suporta ba ema ho defisiénsia durante prosesu drafting.

Mudansa Boot ba Administrasaun Eleisaun Konsellu Suku Tuir Lei Suku 2016

▪ Desentralizasaun ba fatin eleisaun ho nune’e estasaun votasaun bele eziste iha aldeia ida-idak (2,225) la’os deit iha sentru suku nian.

▪ Jere votasaun ba pozisaun xefe suku, Xefe Aldeia no iha reprezentante mane no feto husi kada aldeia iha konsellu suku.

▪ Rekerimentu minimu ba nomeasaun feto nudar kandidatu ba xefe suku no seleisaun nudar membru Meza Eleitorál.

▪ Desentralizasaun jestaun eleisaun husi orgaun nasionál eleisaun inklui kria komité autoridade eleisaun lokál (Meza Eleitorál) ne’ebé forma husi ofisiais tolu husi kada aldeia no suku, ne’ebé eleitu husi komunidade ka konsellu suku ne’ebé eziste. Ofisiál sira ne’e tenke jere prosedimentu iha nivel lokál inklui bainhira simu nomeasaun husi kandidatu, dezeña karta votasaun ba reprezentante aldeia; monitoriza votasaun, anúnsiu rezultadu; simu no rezolve keixa.

▪ Suporta eleisaun – pratikamente ne’e signifika katak STAE oferese treinamentu ba autoridade lokál no produz karta votasaun ba xefe suku maibé la involve-an bainhira hala'o eleisaun.

28 Maske númeru ema iha Timor-Leste ne’ebé komprende Braille sei menus hela, advokasia ba ema ho defisiénsia sira hakarak tebes atu governu adopta Braille (inklui mós ho tékniku komunikasaun seluk hanesan lian-sinál) iha servisu publika no tenke enkoraja ema barak ne’ebé iha defisiénsia atu hanorin téknika hirak ne’e. Atu hatutan liu-tan, adopsaun téknika komunikasaun asesivel nu’udár dalan forte ida atu hasa’e koñesimentu públiku no muda atitude kona-ba defisiénsia. 29 (ADTL 2016)

Page 16: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

13

Iha loron 16 Agustu 2016, governu anunsia ninia desizaun atu hala'o eleisaun foun ba nivel suku iha loron 30 Setembru 2016, data ida ne'ebé sei troka fali ba 29 Outubru 2016.

Organizasaun sosiedade sivil no membru CNE balun hato’o sira-nia preokupasaun kona-ba oráriu proposta, no fiar katak oráriu ne’e ladun fó tempu adekuadu ba konsellu suku atu aprende no prepare ba sira-nia funsaun administrativu ne'ebé foun no tekniku tuir lei suku nian.30

Preokupasaun seluk mós hato’o husi xefe suku rasik. Partikularmente, tuir survei ne’ebé Fundasaun Azia hala'o iha Setembru ba xefe suku na'in 227, indika katak “asesibilidade votasaun” – abilidade feto, ferik-katuas no ema ho defisiénsia atu partisipa iha votasaun – mak sira-nia preokupasaun bo’ot kona-ba eleisaun.31

5. Atividade atu promove ema ho defisiénsia nia partisipasaun molok eleisaun suku 2016

Advokasia Ambientál no Mudansa Institusionál

Nudar passu primeiru hodi prepara ba eleisaun suku 2016, organizasaun maior ba defisiénsia sira hasoru malu atu planu dalan oinsá promove no enkoraja partisipasaun eleitorál husi ema ho defisiénsia sira. Hamutuk enkontru koordenasaun ha’at ne’ebé hala’o iha fin du Junu no inisiu Agustu nian ne’ebé hetan mós partisipasaun husi CNE.32

Atu aprezenta sira-nia rekomendasaun kona-ba kresimentu asesibilidade eleisaun ba governu, enkontru konjunta ida tan hala’o iha loron 7 Setembru 2016, ne’ebé atende husi organizasaun maior defisiénsia nian nomós reprezentantes husi Federasaun Internasionál ba Sistema Eleitorál (IFES), Diresaun Nasionál ba Supporta Administrasaun Suku (DNAAS), Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Counterpart International, CNE no STAE.

Iha enkontru konjunta ida-ne'e, aprezentasaun ne’ebé oferese bazeia ba rekomendasaun maior husi eleisaun 2012, ne’ebé inklui:

▪ Nesesidade atu klarifika estatutu eleitorál ba ema ho kondisaun mentál.

▪ Importansia katak iha regulamentu klaru kona-ba akompaña ema ho defisiénsia iha fatin vota.

▪ Presiza treinamentu kona-ba koñesimentu ema ho defisiénsia ba funsionáriu estasaun votasaun.

▪ Oinsá ema ho defisiénsia vizuál bele interpreta karta votasaun.

▪ Nesesidade atu transporta ema ho defisiénsia ba estasaun votasaun.

30 (TAF 2016) 31 (ibid.) 32 Partisipante inklui: RHTO (Prezidente); Uniaun Ema Matan-aat Timor-Leste (ETBU); PRADET; Centro Nasionál Reabilitasaun (CNR); Counterpart International; AGAPE; Misaun ema Lepra Timor-Leste (TLM-TL); Asosiasaun Hadomi Defisiénsia Matan Timor-Leste (AHDMTL); and Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL).

Page 17: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

14

▪ Presiza halo audit ba estasaun votasaun atu haree kona-ba barreira fíziku ne’ebé iha molok eleisaun, hodi asegura hili fatin di'ak ne’ebé bele fasilita ema ho defisiénsia nia partisipasaun.

Rezultadu ida husi enkontru konjunta mak reprezentante STAE, CNE no PDHJ konkorda katak iha nesesidade ba treinamentu iha futuru nomós presiza rekursu bo’ot liu-tan relasiona ho defisiénsia iha institusaun nia laran. Maibé, sira mós indika katak la iha buat ida-ne'ebé sira bele halo atu hadi'ak kondisaun ba ema ho defisiénsia durante votasaun ba eleisaun tuir mai tan razaun tempu limitadu ba sira. Sira mós konsidera katak ida-ne'e responsabilidade governu nian atu oferese ezersisiu polítika hodi prioritiza inkluzaun ema ho defisiénsia sira (porezemplu liu husi passa ka amenda lejislasaun).

Regulamentu ba eleisaun suku 2016 fo-sai iha 28 Setembru 2016 tuir dekretu governu no.14/2016, kona-ba Regulamentu Eleitorál ba Orgaun Suku. Regulamentu hirak ne’e haktuir prosedimentu espesifiku ba implementasaun eleisaun, maibé la kontein provizaun espesifiku hodi permite partisipasaun ema ho defisiénsia. STAE no Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) mós distribui ba iha autoridade suku no aldeia sira Guia Pratika ba Eleisaun Membru Orgaun Suku.33 Guia hirak ne’e inklui artigu rua ne’ebé relasiona ho asisténsia no prioridade ba 'grupu espesial' iha estasaun votasaun, maibé la haklean ka hasa’e fornesimentu ba ema ho defisiénsia husi regulamentu STAE ba eleisaun 2012.34

Atu hatutan liu-tan, preparasaun ba eleisaun tuir mai ne’ebé sei hala'o atravez munisípiu 12 no Administrasaun Espesiál Rejiaun Oecusse, hala'o husi STAE atu prepara autoridade lokál sira, la inklui partisipasaun ka idea husi organizasaun ne’ebé tau-matan ba defisiénsia sira.

RHTO Nia Analize: Advokasia Atu Promove Mudansa Institusionál no Ambientál Molok Eleisaun La Hetan Susesu.

Konsidera oráriu eleisaun ne’ebé badak, advokasi defisiénsia hetan audiensia maka’as ho STAE no CNE antes eleisaun suku. Maibé, enkuantu orgaun eleitorál rekoñese legalidade problema ne’ebé sira hato’o durante diskusaun, sira la-prontu atu komete hodi foti asaun hasoru problema hirak ne’e, ho razaun tamba limitasaun tempu. Tanba la iha provizaun ba inkluzaun defisiénsia iha Lei Suku, entaun la iha mós obrigasaun ne’ebé rekere orgaun sira ne’e foti asaun.

Tanba nune'e, guia eleisaun no treinamentu ne’ebé oferese ba ofisiál suku no aldeia la hamenus problema prinsipál husi eleisaun 2012 – hanesan problema barreira fíziku iha estasaun votasaun no nesesidade ba treinamentu hasa’e koñesimentu kona-ba defisiénsia ba funsionáriu estasaun votasaun – maske duvidas no kestaun barak ne’ebé hatoo durante monitorizasaun eleisaun sira ida-idak husi RHTO, IRI no Seksaun Direitus

33 (STAE & MAE 2016) 34 Artigues rua iha guia 2016 mak: Artigu 1.15, ne’ebé deklara katak prioridade tenke fo ba ema ho defisiénsia, ferik-katuas sira no feto isin-rua ho nune’e sira la-presiza atu hamriik iha liña atu ba vota; no Artigu 1.15.1.1, deklara katak ema ho defisiénsia tenke iha abilidade atu hili ema ida hodi akompaña sira, se presiza, bainhira atu vota.

Page 18: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

15

Umanus no Justisa Nasions Unidas nia misaun iha Timor-Leste (UNMIT) durante 2012 inklui mós antes eleisaun xefe suku nian.35

(Nota: RHTO kompriende katak orgaun nasionál eleisaun no advokasia defisiénsia nian servisu hamutuk tiha ona dezde eleisaun hodi koko haforsa provizaun ba ema ho defisiénsia iha proposta lei foun molok eleisaun Prezidensiál and Parlamentál.)

Advokasia Atitude no Mudansa Komunikasaun Ema ne'ebé halo advokasia kona-ba asuntu defisiénsia buka atu hasa’e koñesimentu públiku no muda atitude públiku nian hodi enkoraja partisipasaun masimu ba ema ho defisiénsia sira iha eleisaun 2016.

Antes eleisaun, anúnsiu ba servisu públiku tolu ho tema kona-ba defisiénsia fo-sai iha radiu nasionál no televizaun durante Setembru no Outubru. Uza ema ho defisiénsia no sira ne’ebé la iha defisiénsia, no adopta lingua sinál ba televizaun, mensajen minutu ida nia tarjetu mak ema ho defisiénsia, sira-nia familia, belun, no públiku tomak hodi rekoñese no enkoraja direitu ema ho defisiénsia atu partisipa.

Totál anúnsiu públiku fó sai dala 100 iha radio no televizaun, inklui durante tempu ema barak haree no rona anúnsiu atu nune’e informasaun ne’e bele habelar maka’as ba populasaun (radiu no televizaun nudar plataforma media ne’ebé uza maka’as iha Timor-Leste).36 Iha ne’e papel USAID hodi oferese fundu liu-husi projetu Ba Distrito hodi uza ba kampaña ne’e bo’ot tebes, tan gastus ba publisidade iha radiu no televizaun antes ne'e boot liu entaun la bele halo promosaun durante tempu naruk hodi hasae koñesimentu kona-ba defisiénsia.

Alvu Audiénsia Anúnsiu servisu públiku - Mensajen Importante

Ema ho defisiénsia

“Ema hotu nia votu iha valór ne'ebé hanesan, keta haluha ema ida iha direitu votu ida.” “Every person’s vote is equal. Don’t forget that every person has the right to a vote.”

Familia, belun no ema seluk ne’ebé besik

“Mai ita hakbi'it no enkoraja ema ho defisiénsia ba vota.” “You can empower and encourage people with disabilities to vote.”

Sidadaun hotu

“Eleisaun ida-ne'ebé demokratiku no susesu presiza sadadaun hotu nia suporta inklui partisipasaun ema ho defisiénsia.” “For an election to be democratic and successful, all citizens must be involved including people with disabilities.”

35 (RHTO 2012) 36 (UNMIT 2011)

Page 19: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

16

Publisidade ba kampaña ne’ebé foka ba defisiénsia hetan aprovasaun ofisiál husi orgaun nasionál eleisaun, STAE no CNE. Tamba sora revee no aprova anúnsiu, orgaun hirak ne’e asegura katak mensajen ne’e konsistente ho promósaun tomak ba eleisaun suku, nomos halo kampaña forte liu no iha autoridade boot liu. Ida-ne'e momentu primeiru publisidade kampaña eleisaun ba televizaun no radiu hetan suporta ofisiál, no hatudu benefísiu husi kolaborasaun hamutuk ho STAE no CNE bainhira prosesu foin komesa.

Passu seluk ida atinji bainhira STAE inklui tradusaun ba lian sinál iha ninia servisu anúnsiu públiku ne’ebé esplika kona-ba Kalendariu Eleisaun. Ida-ne'e momentu dahuluk orgaun eleitorál uza tradusaun ba lian sinál, no tempu uniku ida-ne'ebé lian sinál ne’e uza husi Ministériu ka instituisaun governu durante komunikasaun no anúnsiu públiku.

RHTO Nia Analize: Hasa’e Kooperasaun Entre Orgaun Nasionál Eleitorál No Organizasaun Halo Advokasia Ba Defisiénsia Rezulta Ho Komunikasaun No Kampaña Koñesimentu Públiku Ne’ebé Inkluzivu No Efetivu Liu-Tan.

Dezde uluk publisidade governu sempre foka ba ema ho defisiénsia, inklui durante kampaña espesifiku husi Ministériu Soliedaridade Sosiál nomós mensajen kona-ba defisiénsia ne’ebé hato’o durante kampaña atu hasa’e konsiensia kona-ba eleisaun jerál ne’ebé hala'o husi STAE iha 2012. Maske nune’e, kampaña antes ladun iha kooperasaun entre advokasia defisiénsia no Governu no rezulta ho mensajen la han malu no la konsistente ne’ebé hato’o ba públiku.

Iha 2011, publisidade televizaun ida dezenvolve husi RTHO ho tema “ema ho defisiénsia iha direitu atu vota’’ dada-sai no hetan bandu husi STAE tamba mosu konflitu kona-ba rekerimentu molok aprovasaun.

En kontrariu, periodu antes eleisaun suku 2016 marka ho kolaborasaun pozitivu no kooperasaun entre advokasia defisiénsia no orgaun nasionál eleisaun relasiona ho implementasaun estratéjia komunikasaun ba ema ho defisiénsia. Advokasia defisiénsia nian nota tiha ona kona-ba mudansa atitude iha orgaun eleitorál nia laran, ne’ebé ke agora determinadu tebes hodi foti passu atu hala'o eleisaun sira ne’ebé inkluzivu liu tan - talvez ida-ne'e illustra di'ak liu tan de faktu katak CNE distribui poster publisidade ba aldeias sira hotu hodi promove ninia konsultasaun rasik ho organizasaun defisiénsia nian.

Maibé, ida-ne'e la’os atu mensiona katak komitmentu ba inkluzaun ema ho defisiénsia sira ne’ebé hatudu husi STAE no CNE la kle'an. STAE no CNE ninia aprovasaun ofisiál ba anúnsiu servisu públiku husi RHTO hatudu komitmentu loloos hodi promove eleisaun demokratiku liu-tan ne’ebé inkluzivu ba ema ho defisiénsia no abilidade atu servisu ho no ajuda sosiedade sivil iha parte ida-ne'e nian. Atu haklean liu-tan, uza lian sinál durante anúnsiu informasaun kona-ba eleisaun husi STAE hatudu katak sira halo mudansa di'ak ba eleisaun ne’ebé inkluzivu liu-tan.

Page 20: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

17

(Nota: RHTO ho kontente hato’o katak relasaun ho orgaun nasionál eleisaun kontinua tan ona depois de eleisaun suku 2016 - STAE no CNE aprezenta iha seminariu ida, “Direitu ba ema ho defisiénsia atu partisipa iha eleisaun no dezenvolvimentu nasionál” iha 24 Novembru 2016, no sira agora dadaun servisu hamutuk ho ADTL molok eleisaun Prezidensiál no Parlamentaria 2016.)

Kona-ba RHTO ninia Monitorizasaun Eleitorál RHTO hatama aplikasaun eskrita ba STAE iha 24 Agustu 2016 hodi husu lisensa atu halo monitorizasaun eleisaun suku no tuir mai sira kumpre ho prosedimentu tuir Dekretu Governu Numeru.14/2016, Regulamentu Eleitorál ba Orgaun Suku, liu husi fo sira-nia dokumentu organizasaun nian no pesoál nian ba STAE. Maske nune’e STAE labele fó identifikasaun ba observadór RHTO nian molok eleisaun no iha 7 Novembru 2016 ofisiálmente nega lisensa monitorizasaun (iha momentu ne’ebé RHTO kompleta tiha ona monitorizasaun eleisaun iha 29 Outubru bazeia ba aprovasaun verbál ne’ebé hetan antes). Falta de konsistensia husi STAE indika katak sira ladun preparadu no organizadu atu suporta monitorizasaun independente durante eleisaun.

Em jerál, observadór RHTO ba eleisaun prezente atravez de munisípiu lima : Baucau, Covalima, Ermera, Liquiça and Oecusse – hatudu tuir mapa iha kraik. Iha munisípiu hirak ne’e, RHTO hala'o monitorizasaun iha estasaun votasaun iha aldeia 41, suku 28, ho oras totál hamutuk 395 iha loron eleisaun ne’e, 29 Outubru 2016. Monitorizasaun la-akontese durante eleisaun atu determina manan-na'in ne’ebé akontese iha 13 November 2016, inklui la iha obzervasaun ba kondisaun nasionál iha kapitál Dili.37

Atu atinji nivel monitorizasaun ida-ne'e, RHTO oferese treinamentu monitorizasaun eleisaun ba observadór eleisaun na'in 50 (mane 40 no feto 10), ne’ebé forma husi

37 Refere ba apéndise tolu : Lista aldeias no sukus ne’ebé hetan monitorizasaun durante eleisaun. Peskiza ne’ebé hala'o iha Timor-Leste sempre hatudu diferensa maka’as entre esperiensia iha área rejional no área urbana iha Dili. Ho nune’e maske la iha duvidas kona-ba similaridade, importante tebes atu konsidera rezultadu monitorizasaun hirak ne’e bele ka labele refleta esperiensia ba ema ho defisiénsia ne’ebé vota iha Dili.

Page 21: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

18

observadór nain 10 ba kada munisípiu. Observadór eleisaun kompostu husi funsionáriu RHTO no voluntariu, ne’ebé maioria ema ho defisiénsia.

Observadór eleisaun hetan informasaun nesesariu ne’ebé sira presiza dokumenta hodi asegura informasaun oi-oin bele rekolla relasiona ho ema ho defisiénsia nia involvimentu iha eleisaun suku. Sira mós hetan treinamentu oinsá atu identifika ema ho defisiénsia ho respeitu nomós mantein sira-nia privasidade nomós dignidade. Observadór ida-idak simu farda ida ba identifikasaun no sira mós simu orsamentu hodi selu sira-nia tempu, viajen no gastus ba treinamentu nomós monitorizasaun.

Observadór sira uza formuláriu observasaun ida atu rekolla informasaun hanesan: númeru partisipasaun ema ho defisiénsia; asesibilidade no barreira iha estasaun votasaun; asisténsia ne’ebé oferese ba sira iha fatin votasaun; nomós keixa kona-ba prosedimentu no obzervasaun seluk.38

Limitasaun husi monitorizasaun eleisaun inklui falta de koñesimentu no esperiensia husi observadór sira relasiona ho prosesu eleisaun, polítika ba ema ho defisiénsia no termu tekniku sira. De faktu katak STAE/MAE nia Guia ba Membru Orgaun Suku nian fo-sai iha semana ikus molok eleisaun signifika katak liafuan sira ne’ebé uza iha formuláriu monitorizasaun la liga didi'ak ho informasaun kona-ba provizaun ba ema ho defisiénsia tuir informasaun kontein iha guia nia laran – katak ofisiais sira hotu tenke fó prioridade ba ema ho defisiénsia bainhira hamriik iha liña no permite ema atu hetan akompañamentu iha kaixa votasaun husi ema ne’ebé sira hili rasik. Limitasaun hirak ne’e rezulta ba falta de informasaun kualitativu no komentáriu husi observadór hodi deskreve sira-nia observasaun.

Rezultadu Monitorizasaun Eleisaun

1. Partisipasaun husi ema ho defisiénsia

Observadór eleisaun husi RHTO observa katak:

1.1 Maizumenus ema na'in 32739 ho defisiénsia (la inklui ferik-katuas sira) ba tuir votasaun atravez de estasaun votasaaun 41, ho media besik ema na'in 8 kada estasaun votasaun aldeia.40

1.2 Husi ema ho defisiénsia na'in 299 ne'ebe dokumenta sira-nia jeneru, 182 (porsentu 61) mak mane no 117 (porsentu 39) mak feto.

1.3 Maioria ema ho defisiénsia ne’ebé obzervadu iha kada estasaun votasaun iha defisiénsia mobilidade/fíziku (ema 172 ka porsentu 53). Númeru a’as ida seluk mós rekolla husi ema ne’ebé iha defisiénsia vizuál (ema 82 ka porsentu 25).

38 Refere ba Apendisé Ha’at: Formuláriu Pergunta ba Monitorizasaun Eleisaun. 39 Iha kazu balun observadór na'in rua atende estasaun votasaun ne’ebé hanesan. Atu evita duplikasaun, só uza de’it dadus numerikal ida de’it mak inklui iha rezultadu. 40 La’os estasaun votasaun hetan monitorizasaun durante oras tomak ne’ebé sira hala'o operasaun.

Page 22: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

19

1.4 Ema na'in 22 (porsentu hitu) ne’ebé observadu iha defisiénsia komunikasaun no defisiénsia auditoria no ema 21 (porsentu ne’en) iha defisiénsia psikososiál.41 Iha kazu 40 (porsentu 11) ne’ebé sira-nia tipu defisiénsia la bele define ka nota.42

1.5 Observadór eleisaun na'in ha’at komenta katak sira hatene ema ho defisiénsia balun ne’ebé labele tuir votasaun razaun katak maluk defisiénsia sira ne’e la iha kartaun eleisaun no iha parte ida balun labele halo viajen ba fatin votasaun tan sira-nia defisiénsia mobilidade.

RHTO Nia Analize: Sei Difisil Nafatin Atu Avalia Ema Ho Defisiénsia Nia Nivel Partisipasaun.

Dadus loloos kona-ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste bele ajuda asegura polítika di'ak liu tan ne’ebé bazeia ba evidensia ba ema ho defisiénsia atravez setór governu nian hotu, inklui polítika eleitorál. Estatistika ne’ebé di'ak liu kona-ba prevalensia defisiénsia sei ajuda governu atu identifika no prioritiza problema iha setór defisiénsia, atu dezeña polítika intervensaun efisiente no sukat ninia impaktu didi'ak.

Porezemplu, halo estimasaun kona-ba ema ho defisiénsia na'in hira mak esklui husi eleisaun la posivel iha Timor-Leste sein baze dadus loloos ne’ebé hatudu prevalensia ema ho defisiénsia iha Timor-Leste (konsidera katak figura prevalensia agora dadaun nia husi sensus provavelmente lahatudu dadus ne’ebé loos), no númeru eleitores ne’ebé rejistadu no eleitores atuál.

41 Tan razaun metodolojia ne’ebé observadór sira uza, númeru ema ne’ebé hetan observasaun no identifika iha defisiénsia auditoria, komunikasaun no psikososiál provavelmente la-hatudu loloos númeru korretu ba ema ho defisiénsia sira ne’ebé tuir votasaun. 42 Ema balun iha defisiénsia oi-oin– iha situasaun hanesan ne’e kada defisiénsia ne’ebé ema ne’e iha inklui iha kategoria ketak-ketak.

Votante Sira NiaTipo Defisiensia

Defisiensia Fisiku

Defisiensia Visual

La observa/La define

Defisiensia Psikososial

Defisiensia Auditoria noKomunikasaun

Page 23: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

20

Estrutura hodi koloka estatistika defisiénsia ne’ebé los eziste tiha ona iha Washington Group Short Set of Six Questions/ Grupu Washington nia Pergunta Ne’en ne’ebé uza hodi identifika defisiénsia. La iha razaun klaru atu la adopta estrutura ne'e iha sensus tuir mai ka Ministériu nia survei demografika ka prosesu survei saúde/sosiál (porezemplu ida-ne'ebé hala'o husi Ministériu Sosiál no Solidariedade) iha Timor-Leste.

Iha tempu hanesan, advokasia defisiénsia bele dezenvolve kompriensaun kona-ba relasaun entre eleisaun no defisiénsia hodi hari’i estrutura monitorizasaun eleisaun lokál tuir padraun iha Timor-Leste ne’ebé bele halo teste iha rai laran (idealmente dezenvolve ho parseria hamutuk ho instituisaun eleitorál rekonesidu). Uza estrutura monitorizasaun no metodolojia ida de'it sei rezulta ho koñesimentu maka’as ba observadór, dadus ne’ebé forte, no potensiál ba analize iha tempu naruk.

RHTO Nia Analize: Feto Ho Defisiénsia Hetan Desvantajen Adisionál

RHTO nia monitorizasaun eleisaun hatudu katak só iha feto na'in rua kompara ho mane na'in tolu ho defisiénsia ne’ebé observadu ba tuir votasaun iha eleisaun suku 2016. Nivel partisipasaun polítika husi feto rekoñesidu nudar problema signifikante iha Timor-Leste, iha ne’ebé, porezemplu, só iha feto na'in 21 mak eleitu nudar xefe suku husi pozisaun hamutuk 442 ne’ebé iha ba eleisaun sira-ne’e. Maske nune’e, programa sira hanesan kampaña Hau Prontu 100%, implementa ho suporta husi organizasaun barak, Timor nian nomós internasionál, tarjeta tiha ona partisipasaun polítika feto nian inklui durante eleisaun suku nian. Atu hatutan liu-tan, governu halo tiha ona komitmentu loloos ba promósaun feto iha polítika liu-husi quota jeneru iha lei suku foun, no kritikamente, ratifika ona CEDAW. Asaun hirak ne’e tau hamutuk konsidera hanesan oferese kresimentu susesu iha tempu badak - númeru xefe suku feto kuaze dupla tiha ona dezde 2009.

Maske ladun rekoñese, feto ho defisiénsia iha Timor-Leste provavelmente sei hetan barreira defisiénsia nomós jeneru hodi bele partisipa iha vida polítika – bele hanaran 'desvantajen dupla'. Peskiza antes husi RHTO hatudu tiha ona grau exkluzaun feto defisiénsia husi partisipasaun polítika iha nivel lokál. Iha 2015, feto 33 husi 49 (porsentu 67) indika katak sira la-bele partisipa iha enkontru komunitaria.43

Defisiénsia no advokasia ba feto iha Timor-Leste iha liña kordenasaun organizasaun ne’ebé forte no sempre servisu hamutuk atravez problema komún. Rezultadu monitorizasaun eleisaun indika katak advokasia ba ema ho defisiénsia sira tenke habelar kolaborasaun ho grupu sira-ne’e, atu hasa’e tarjetu partisipasaun feto defisiénsia durante eleisaun.

43 (RHTO 2015)

Page 24: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

21

2. Barreira Fíziku no Komunikasaun iha Estasaun Votasaun

Observadór eleisaun RHTO obseva katak:

2.1 Fatin ne’ebé uza nudar estasaun votasaun iha aldeia sira jerálmente mak edifísiu públiku hanesan eskola no sentru komunitariu.

2.2 Estasaun votasaun 36 husi totál 41 (porsentu 88) iha eskada. Iha estasaun votasaun ne’ebé iha eskada, minimu eskada mak rua. Estasaun votasaun 13 iha mais de eskada 3.

2.3 Estasaun votasaun 6 husi 37 (porsentu 16) iha eskada a’as tebes.

2.4 Iha estasaun votasaun 14 husi 34 ( porsentu 41), ne’ebé observadór sira haree katak sira tenke kous-sa’e ema ba leten.

2.5 Mais de trez pur kuartu (porsentu 78) husi estasaun votasaun iha eskada maibé la iha rampa ba kadeira-roda. Jerálmente, observadór eleisaun nota asesu rampa

Page 25: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

22

só eziste de’it iha estasaun votasaun 8 husi totál estasaun 37, maibé ema ho defisiénsia la bele asesu rampa rua husi total rampa ne’ebé iha.

2.6 Kuaze besik estasaun votasaun 3 husi estasaun votasaun ne’ebé iha (porsentu 29) iha odamatan ne’ebé ladun luan nato’on hodi bele permite ema ne’ebé uza

asisténsia mobilidade hanesan kareta roda, muleta ka ai-tonka atu bele tama ka sai fasil.

2.7 Husi estasaun votasaun sira ne’ebé iha sentina, 20 husi totál 34 (porsentu 43) konsidera hanesan asesivel ba ema ho defisiénsia sira.

2.8 Rai la belar iha estasaun votasaun 19 nia laran (porsentu 43), kria difikuldade ba ema ho defisiénsia mobilidade ka defisiénsia vizuál atu muda ba fatin/kaixa votasaun no atu hatama sira-nia votus ba kaixa laran. Observadór eleisaun ida iha Baucau haktuir katak situasaun iha ninia estasaun votasaun, “Ema dudu-malu iha liña no kaixa votasaun do’ok tebes no dalan passadu mós difisil atu ferik-katuas sira la’o tuir inklui mós difisil ba ema ho defisiénsia sira. Bazeia tuir observasaun hirak ne’e, bele hateten estasaun votasaun la fó importansia ba ema ho defisiénsia sira”.

2.9 Kaixa votasaun ka meja ne’ebé ema uza atu marka sira-nia votus a’as tebes ba ema ho defisiénsia iha estasaun votasaun (porsentu 29).

2.10 Maioria sala votasaun (31 husi totál 41, ka porsentu 76) iha naroman sufisiente ba ema atu haree karta votasaun momo’os no la’o haleu estasaun votasaun ho

Dalan Saida husi sala votasaun – nota dalan-sai ne’ebé klo’ot, eskada no dalan passadu ne’ebé la nivel/nia a’as la hanesan. Baucau, 29 Outubru 2016 (Fonte: Observadór Eleisaun RHTO).

Page 26: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

23

seguru, no observadór balun indika katak ida-ne'e mós akontese tamba eleisaun hala’o iha dader to’o loraik bainhira loron matan sei forte.

2.11 Iha estasaun votasaun 26 husi 36 (porsentu 72), dezeña no letra iha karta votasaun konsidera difisil atu lee (ez. letra ne’ebé ki’ik lo’os) ba ema ho defisiente vizuál.

2.12 Husi estasaun votasaun 41 ne’ebé hetan observasaun, só estasaun sira iha aldeia rua (ida iha Baucau no ida iha Covalima) mak iha barreira asesibilidade (inklui barreira fíziku nomós komunikasaun).

Komparasaun Asesibilidade Fíziku iha Estasaun Votasaun Entre Eleisaun

Eleisaun

Prezidensiál no Parlamentár 2012

Eleisaun Suku 2016

Númeru media eskada iha estasaun votasaun 2 2

Persentajen estasaun votasaun ho eskada ne’ebé a’as

45% 16%

Estasaun votasaun ne’ebé iha eskada barak-lo’os 20 4

Persentajen estasaun votasaun ne’ebé iha rampa 10% 22%

Persentajen estasaun votasaun ne’ebé la iha asesibilidade entrada (ez. odamatan luan ba kadeira-roda)

43% 29%

RHTO Nia Analize: Sei Iha Barreira Fíziku Balun Iha Estasaun Votasaun Durante Eleisaun Suku Kompara Ho Eleisaun 2012

Lei Suku 2016 permite atu aldeia ida iha estasaun votasaun ida (2,225), ho nune’e hakbesik fatin votasaun ba povu. Pratikalmente, mudansa ba lei ida-ne'e signifika katak tuir aprosimasaun estasaun votasaun liu 800 duke eleisaun antes (tambem lokál no nasionál), bainhira estasaun votasaun só iha de’it sentru suku nian.44 Atu hatutan liu-tan, tuir observasaun, estasaun votasaun iha nivel aldeia iha barreira fíziku ne’ebé menus kompara ho estasaun votasaun iha 2012 (refere ba tabela iha leten).45

Razaun provavel mak edifísiu ne’ebé eziste iha nivel aldeia jerálmente ki’ik liu no simples liu, ho nune’e asesivel liu kompara ho edifísiu bo’ot ne’ebé lokáliza iha nivel suku nian ne’ebé uza nudar estasaun votasaun durante eleisaun 2012. Simplisidade dezeñu nudar

44 (IFES 2016) 45 (RHTO 2012)

Page 27: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

24

elementu importante ida husi “prinsípiu dezeña universál” (refere ba analize iha sesaun tuir mai).

Benefísiu adisionál husi sistema nivel aldeia mak estasaun votasaun ne’ebé besik liu ba ema nia uma, ida-ne'e halo fasil ba ema ho defisiénsia mobilidade atu ba estasaun hodi tuir votasaun.

RHTO Nia Analize: Razaun Oi-Oin Tansá Barreira Asesu Fíziku Sei Eziste Iha Estasaun Votasaun.

RHTO konsidera hasai barreira fíziku nudar fatór importante tebes hodi promove partisipasaun iha eleisaun, razaun tamba tuir observasaun kuaze trez-pur kuatru husi ema ho defisiénsia sira ne’ebé ba vota ihai defisiesia fíziku/mobilidade no vizuál. Barreira Fíziku mós afeita partisipasaun husi grupu seluk hanesan ferik-katuas no inan-isin rua sira.

Maske prezensa barreira fíziku oituan liu kompara ho eleisaun 2012, RHTO ninia observadór eleisaun identifika katak só iha estasaun 2 de'it husi 41 ne’ebé la iha barreira asesibilidade ba ema ho defisiénsia. Rezultadu ida-ne'e justifika duvidas ne’ebé hato’o husi organizasaun defisiénsia no xefe suku molok eleisaun, atu halo governu enfrenta problema hirak ne’e no orgaun eleisaun iha futuru.

Tanba estasaun votasaun kuaze hotu lokaliza besik edifísiu ne’ebé uza ba funsaun oi-oin hanesan eskola, kestaun asesibilidade iha estasaun votasaun ne’e parte ida husi problema bo’ot relasiona ho falta de asesibilidade edifísiu públiku iha Timor-Leste. Ho

Estasaun votasaun - nota subida a’as iha dalan entrada. Baucau, 29 Outubru 2016 (Fonte: Observadór Eleisaun RHTO).

Page 28: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

25

razaun ida-ne'e, importante tebes atu implementa lei nasionál, regulamentu no guia sira hodi asegura katal prinsípiu dezeña universál uza duni iha konstrusaun no renovasaun ba espasu no edifisu públiku hotu, inklui sira ne’ebé iha komunidade lokál ki’ik sira (ez. husi projetu ne’ebé dezeña no implementa husi suku iha PNDS nia okos). Sasukat hirak ne’e sei hasa’e asesibilidade servisu primaria públiku ne’ebé oferese husi fatin sira-ne’e, hanesan edukasaun ba labarik defisiénsia sira iha eskola lokál nomós durante eleisaun.

Iha tempu badak, RHTO konsidera katak asesibilidade estasaun votasaun sempre sei sai di'ak liu-tan sein presiza halo renovasaun no konstrusaun kapitál maior. Porezemplu, la iha duvida katak kuandu ofisiál sira hetan koñesimentu defisiénsia no guia asesibilidade molok eleisaun, sira sei provavelmente hili fatin ne’ebé asesivel liu nudar estasaun votasaun, nomós foti asaun simples atu arranja fatin hirak ne’e tuir maneira ne'ebé bele minimiza barreira fíziku ne’ebé iha. Relasiona ho ida-ne'e, infelizmente seidauk iha konsellu ne’ebé oferese ba suku no aldeia lokál kona-ba barreira fíziku molok eleisaun, razaun tan talvez buat hirak ne’e sei kontribui ba númeru barreira fíziku ne’ebé sei eziste durante eleisaun.

RHTO Nia Analize: Karta Votasaun Durante Eleisaun Difisil Atu Lee

Tuir lei suku, iha loron eleisaun ofisiál votasaun aldeia nian tenke hakerek ho liman kandidatu nia naran iha karta votasaun kona-ba pozisaun iha aldeia ba konsellu suku, depois de finalizasaun de lista kandidatura (iha nivel suku, nia prosesu diferente, ho karta votasaun ketak ba xefe suku ne’ebé STAE print iha nivel nasionál iha semana antes molok eleisaun).

Produsaun karta votasaun iha nivel aldeia iha dader loron eleisaun nian halo difisil atu asegura hakerek ho di'ak nomós ba ema sira ne’ebé iha defisiénsia vizuál ka susar atu hare. Atu haklean liu-tan, falta de fotografia husi kandidatu xefe suku nia iha karta votasaun halo difisil ba ema atu identifika no vota ba sira-nia kandidatu husi nivel aldeia nian, partikularmente ba ema ho defisiénsia vizuál ka sira ne’ebé ladun iha kapasidade literasia no kognitiva.

Porsentu 72 husi ema ne’ebé iha defisiénsia vizuál indika katak karta votasaun difisil tebes atu lee, liu-liu rekerimentu katak karta votasaun balun ne’ebé hakerek ho liman iha loron eleisaun sein duvidas kontribui ba problema hirak ne’e. RHTO mós konsidera katak prosedimentu agora dadaun nian hodi kria karta votasaun iha loron eleisaun halo imposivel tebes atu adopta sistema hakerek di'ak, liu-liu ba guia karta Braille nian hodi ajuda ema ho defisiénsia vizuál atu vota.

RHTO rekoñese katak prosedimentu hodi kria karta votasaun ba nivel lokál involve balansu hodi kria sistema ne’ebé simples no efisiente ba komunidade lokál hodi implementa no iha tempu hanesan asegura katak prosesu ne’e sufisiente no inkluzivu hodi asegura rezultadu ne’ebé legál. Maibe, rezultadu monitorizasaun RHTO oferese argumentu persuasivu katak presiza revee no halo mudansa ba provizaun atuál kona-ba kria karta votasaun tuir lei suku, hodi nune’e labele fo desvantajen ba ema ho defisiénsia iha futuru.

Page 29: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

26

3. Asisténsia Oferese ba Ema ho Defisiénsia iha Estasaun Votasaun

Observadór eleisaun RHTO observa katak:

3.1 Besik estasaun votasaun (33 husi 41), ema ho defisiénsia, ferik-katuas ka inan-isin rua sira muda ba liña oin atu bele vota sedu. Kuaze ema 277 ne’ebé tuir observasaun hetan prioridade hanesan ne’e.46

3.2 Iha estasaun votasaun tolu de’it (iha hotu Baucau) observadór eleisaun sira fó sira-nia komentáriu espesifiku katak, “Ofisiál estasaun nian la fó prioridade ba ema ho defisiénsia sira”.

3.3 Iha problema balun ne’ebé mosu tan razaun ema ho defisiénsia, ferik-katuas ka inan-isin rua sira muda ba liña oin. Iha situasaun ida de’it ne’ebé observadór eleisaun nota katak ema balun espresa sira-nia komentáriu negativu ba ema ho defisiénsia, iha momentu bainhira ema ho defisiénsia vizuál nain-rua hetan asisténsia muda ba liña oin iha estasaun votasaun iha Liquiça.

3.4 Tuir monitorizasaun, iha estasaun votasaun 37 husi 40 (porsentu 90) ema ho defisiénsia, inklui ferik-katuas sira, hetan akompaña husi ema seluk ida atu ajuda sira iha fatin votasaun hodi bele vota. Hamutuk kuaze ema 170 ne’ebé hetan akompaña ida maneira hanesan ne’e, ho media hamutuk ema nain 3 iha kada estasaun.

3.5 Iha maioria kazu (porsentu 55) ema ho defisiénsia, hetan akompaña husi membru familia hodi ba iha fatin votasaun. Iha momentu hanesan, ofisiál estasaun nomós funsionáriu RHTO no sira seluk mós oferese ajuda.

3.6 Iha estasaun votasaun ida iha Covalima, observadór eleisaun ida nota katak ema la permite atu hili ema seluk tuir nia hakarak hodi akompaña sira bainhira atu ba vota. Iha estasaun votasaun ida-ne'e, "Polisia no ofisiál estasaun la permite membru família atu akompaña ema ho defisiénsia hodi vota." Iha estasaun ida-ne'e membru PNTL no ofisiál sira mak akompaña ema ho defisiénsia hodi ba vota, no buat ne'e fo impaktu ba sira-nia abilidade vota segredu, no dalabarak akontese maske la kumpre ho ema nia preferénsia (nomós kontra guia eleisaun).

3.7 Atravez de akontesimentu hirak ne’ebé mensiona iha leten, la iha tan problema signifikante sira seluk ne’ebé mosu bainhira ema akompaña malu ba iha fatin

46 Laos observadór eleisaun sira hotu rekolla númeru ema ne’ebé simu asisténsia iha estasaun votasaun nia laran ka liur.

Organizasaun iha liña ba sala votasaun. Baucau, 29 Outubru 2016 (Fonte: Observadór Eleisaun RHTO).

Page 30: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

27

votasaun, kuaze observadór eleisaun sira komenta katak sistema hodi oferese asisténsia hala’o ho intensaun di'ak. Observasaun komun inklui, “Ofisiál estasaun permite ema hirak ne’e ho nune’e sira-nia familia bele lori sira ba vota”, no, “Ba ema ne’ebé iha defisiénsia vizuál, sira-nia oan ka bei-oan mak akompaña sira ba vota.” Maske nune’e, observadór eleisaun ida iha Covalima nota katak aspeitu negativa husi sistema asisténsia informál oferese husi familia ba ema ho defisiénsia, “Maske asisténsia ne’ebé oferese di'ak, (sei konfunde oituan) razaun tan la iha informasaun klaru ne’ebé fó ba ema ho defisiénsia nomós ferik-katuas (kona-ba oinsá sistema ne’e nia lalaok).”

3.8 La iha ema ho defisiénsia ida-ne'ebé observa iha estasaun votasaun ne’ebé la permite atu tuir votasaun tan sira-nia kondisaun (ez. ema ho defisiénsia psikososiál).

3.9 Iha estasaun votasaun balun, RHTO nia funsionáriu oferese oklu-magnifika ka lupa ba ema sira ho defisiénsia vizuál no ferik-katuas sira hodi bele ajuda sira atu bele lee karta votasaun ho di'ak. Maske asisténsia hanesan ne’e la eziste iha estasaun sira hotu, opsaun ne’e populár no ema na’in 183 mak uza.

RHTO Nia Analize: Nivel Asisténsia Oferese Ba Ema Ho Defisiénsia Durante Eleisaun Ne’e Di'ak Maibé Bele Konsistente Liu Tan.

Durante eleisaun ema ho defisiénsia, ferik-katuas no inan-isin rua sira hetan prioridade no muda ba liña oin iha estasaun votasaun ha’at husi lima. Tuir monitorizasaun observadór eleisaun, prosesu ne’e jerálmente implementa sein insidente, no aseita ho di'ak no fasilita husi eleitores sira rasik.

Oklu-magnifika ka lupa oferese husi funsionáriu sira iha estasaun votasaun. Ermera, 29 Outubru 2016. (Fonte: Observadór Eleisaun RHTO).

Page 31: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

28

Atu aumenta liu-tan, ema ho defisiénsia sira, inklui ferik-katuas, mós bele simu akompañamentu ba fatin votasaun atu vota iha estasaun 37 husi 47. Iha situasaun barak, maluk sira-ne’e akompaña husi sira-nia membru familia, no tuir observadór eleisaun komenta katak sistema ida-ne'e oferese ho di'ak tebes. Maibé, iha estasaun votasaun ida ofisiál sira nega ema ho defisiénsia balun sira-nia oportunidade atu hetan akompañamentu, no ida-ne'e hatudu katak laos ema hotu iha koñesimentu kona-ba direitus ema ho defisiénsia nian, mezmu husi ofisiál estasaun no membru PNTL, hirak ne’ebé nia involvimentu iha situasaun ida-ne'e sai preokupasaun ida.

Jerálmente, maske bazeia husi rezultadu husi monitorizasaun eleisaun RHTO konsidera katak nivel asisténsia ne’ebé oferese durante 2016 ne’e sa’e maka’as kompara ho eleisaun antes 2012, iha ne’ebé observadór eleisaun dokumenta situasaun barak iha ne’ebé ema ho defisiénsia sira la permite atu uza ema atu akompaña sira, ladun hetan asisténsia komún, sofre husi intimidasaun no tratamentu ladi'ak ka la permite atu tuir eleisaun. Sente hanesan, komunidade ne’ebé ki’ik no kohezivu, iha nivel aldeia, hamutuk ho komunidade ninia involvimentu maka’as hodi ajuda organiza eleisaun tuir lei suku foun, kontribui ba asisténsia di'ak liu ne’ebé oferese ba ema ho defisiénsia iha tempu eleisaun. Uza ofisiál ba estasaun votasaun husi área lokál en-vez ke ofisiál husi STAE nian mós talvez fornese ona relasaun ne’ebé amigavel, flexibilidade no menus-autoridade entre ofisiais no eleitores sira bainhira hala'o votasaun inklui ba ema ho defisiénsia sira.

Iha aldeia sira ho populasaun a’as, hanesan iha Baucau, iha relatóriu kona-ba ema dudu-malu no hada’u malu fatin iha liña laran (refere ba figura 7 no 8 tuir mai), ida-ne'e sujere katak iha ligasaun entre númeru ema iha estasaun votasaun no nivel atitude sosiál ne’ebé la supportiva. La’os surpreza ida kona-ba korelasaun entre estasaun votasaun no observadór eleisaun nia monitorizasaun ne’ebé indika katak ofisiál estasaun, “la fó prioridade ba ema ho defisiénsia”- ida-ne'e provavelmente akontese bainhira ofisiais sira-ne’e hetan presaun maka’as atu maneja ema lubun iha ne'eba, ida mós tanba sira iha tempu oituan atu oferese asisténsia. Iha situasaun hanesan ne’e, modelu ‘ida ba ema hotu ka iha Ingles hanaran one-size-fits-all’ ne’ebé limita aldeia ida-idak atu iha de’it ofisiál estasaun tolu de’it hanesan meius restritivu tebes.

Bazeia ba observasaun eleisaun, RHTO mós konsidera katak ba eleisaun tuir mai, importante tebes atu adopta estratéjia hodi limita númeru ema iha estasaun votasaun. Ida-ne'e importante liu-liu durante eleisaun nasionál, bainhira iha ema lubun bo’ot no diversu entaun sei hamosu presaun maka’as ba ofisiál eleisaun. Estratéjia atu maneja kuantidade ema iha estasaun votasaun bele mós inklui asegura estasaun votasaun ne’ebé adekuadu tuir númeru populasaun iha aldeia ida-idak; hanaruk tempu votasaun nian; enkoraja ema atu tuir votasaun sedu; hili no aranja fatin votasaun hodi kontrola ema lubun (no hasa’e asesibilidade); no oferese liña separadu ba ema ho defisiénsia sira.

Popularidade husi uza oklu-magnifiku ka lupa ne’ebé ofisiál sira oferese ba eleitores sira iha estasaun balun mós sujere katak materiál ne’e esensiál no STAE tenke oferese ba iha fatin votasaun hotu.

Page 32: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

29

4. Keixa Husi Eleitores iha Estasaun Votasaun

RHTO nia observadór eleisaun indika katak:

4.1 Menus de keixa formál ne’ebé sira obzerva iha estasaun votasaun.

4.2 Ema ho defisiénsia halo keixa ba ofisiál eleisaun iha estasaun lima iha Munisípiu Ermera no Covalima relasiona ho problema hanesan kona-ba karta votasaun. Iha situasaun hirak ne’e, ema ho defisiénsia no sira ne’ebé la’os defisiénsia mós konfunde ho tipu karta eleisaun oi-oin ne’ebé uza – ba xefe suku nian (iha fotografia husi kandidatu sira hotu iha karta votasaun), no ba pozisaun iha aldeia (la iha fotografia).

Iha kazu sira ne’e hotu, ofisiál estasaun lokál esplika ba keixador sira katak sira labele halo buat ida hodi rezolve buat ne’e razaun katak, “Ida-ne'e mak prosedimentu korretu tuir Lei Suku”, no, “Ida-ne'e nudar problema nasionál ida”.

4.3 Iha estasaun votasaun ida iha Oecusse mosu konfuzaun relasiona ho ema ne’ebé iha kartaun eleitorál rejistu iha suku seluk. Ba kazu refere, Prezidente Meza Eleitorál determina katak ema hirak ne’e bele tuir votasaun nafatin.

RHTO Nia Analize: Menus De Koñesimentu Kona-Ba Karta Votasaun Rezulta Iha Keixa Husi Eleitores.

RHTO konsidera keixa kona-ba karta votasaun iha Ermera no Covalima akontese tamba eleitores falta koñesimentu kona-ba tipu karta eleisaun diferente ne’ebé uza iha eleisaun. Keixa hirak ne’e hatudu importansia komunikasaun klaru ho eleitores sira relasiona ho sistema votasaun no ‘prosedimentu oinsá atu vota’ molok no durante eleisaun, hodi asegura ema bele komprende prosesu votasaun.

Koñesimentu maka’as rezulta ba votasaun ne’ebé di'ak liu, ho nune’e sei iha de’it votu invalidu ka inkorretu oituan ne’ebé hatama. Karta votasaun ne’ebé simples no klaru inklui publikasaun no anúnsiu kona-ba prosedimentu vota nian partikularmente importante ba ema ho defisiénsia vizuál, ema ne’ebé iha vizaun menus, ferik-katuas, ka ema sira ne’ebé falta de koñesimentu númeru no literasia.

RHTO Nia Analize: Bazeia Tuir Lei Suku Atuál, Ema Ho Defisiénsia Sei La-Hato’o Keixa Kona-Ba Sira-Nia Tratamentu Iha Eleisaun.

RHTO nota katak la iha keixa formál relasiona ho direitus ema ho defisiénsia nian ne’ebé obzerva durante eleisaun. Maske nunee’e, RHTO konsidera katak falta de keixa ofisiál la-refleta nessesariamente katak la iha insidente violasaun direitu-umanu ne’ebé mosu durante eleisaun ne’ebé hala'o.

Ida-ne'e akontese tamba ofisiál votasaun lokál, ida-ne'ebé enkarrega ho simu no responde ba keixa hirak ne’e, la hetan treinamentu no sira-nia koñesimentu kona-ba informasaun oinsá atu hatama keixa refere ne’e la iha. RHTO konsidera katak falta de informasaun oinsá hato’o keixa no falta de sistema kredibel ne’ebé asegura keixador sira katak sira-nia keixa sei hetan atensaun sériu no sei simu mós protesaun adekuadu, tuir

Page 33: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

30

reflesaun husi eleisaun antes iha 2012, ema ho defisiénsia sira sei la hato’o keixa kona-ba tratamentu ladun di'ak ne’ebé sira hetan razaun tamba sira tauk loos.47

Falta de sistema apropriadu kona-ba keixa violasaun ba direitu afeta tebes ema ho defisiénsia no grupu vulneravel sira seluk, sira ne’ebé dala-barak sai vitima ba infrasaun ba sira-nia direitu. Ho nune’e, sistema ne’ebé ema bele komprende ho didi'ak hodi simu no responde ba keixa iha estasaun votasaun mak komitmentu kritiku hodi asegura igualidade de direitus ba ema ho defisiénsia sira.

Hanesan ho prosesu eleisaun suku seluk, estabelesimentu prosedimentu ne’ebé di'ak maske iha limitasaun de rekursu ba kada suku no aldeia sai nudar obstaklu bo’ot ida. Ho nune’e, RHTO nota komitmentu ne’ebé oferese husi instituisaun nasionál direitus umanus, no PDHJ antes de eleisaun atu diskute liu-tan kona-ba koñesimentu kona-ba assuntu defisiénsia nian. RHTO mós komprende katak CNE mós konvida tiha-ona ADTL atu servisu hamutuk ho sira antes de eleisaun 2017 atu ajuda kria sistema hato’o keixa ne’ebé ema ho defisiénsia sira bele utilija. Kolaborasaun sira iha futuru kona-ba prosedimentu eleitorál tenke enfrenta aspetu rua: hasa’e asesibilidade prosesu hato’o keixa; no kresimentu nivel koñesimentu oinsá ema bele hato’o sira-nia keixa (ez. hala'o kampaña ne’ebé adopta teknika ne’ebé ema ho defisiénsia sira bele komprende).

5. Seguransa iha Estasaun Votasaun

Observadór eleisaun RHTO observa katak:

5.1 Iha aldeia sira hotu, la mosu problema ne’ebé relasiona ho seguransa iha estasaun votasaun no jerálmente sira haktuir katak prosesu eleisaun lao ho “normál”. Observadór eleisaun sira balun mós espesifikamente nota espiritu komunikasaun a’as, kolaborasaun no kooperasaun ne’ebé eziste iha estasaun votasaun.

5.2 Iha aldeia tolu iha Baucau, tuir observasaun ema balun dudu no hadau malu bainhira hamri’ik iha liña laran. Observadór eleisaun ida nota katak, “Ofisiál sira la iha kontrollu ba situasaun no la fó prioridade ba ema ho defisiénsia sira, ema hakilar no la iha organizasaun”.

47 (RHTO 2012)

Figuru 5 Ema lubun iha estasaun votasaun nia liur. Baucau, 29 Outubru 2016. (Fonte: Observadór Eleisaun RHTO).

Page 34: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

31

5.3 Observadór eleisaun sira atravez de aldeia 13 iha Baucau, Ermera no Oecusse nota katak prezensa membru PNTL iha estasaun votasaun ajuda hodi rezolve problema ki’ik no argumentu e mós hodi hakalma ema barak. “Ema la sente tauk iha estasaun votasaun tamba PNTL sira oferese seguransa”, nota observadór eleitorál ida. Iha Baucau, argumentu sériu balun involve suporter husi kandidatu sira ba pozisaun Xefe Suku maibé situasaun ne’e mós membru PNTL rezolve tiha ho dame.

RHTO Nia Analize: Dala-Ruma Susar Atu Lori Ema Ho Defisiénsia Sira Ba Liña Oin Ho Seguru.

Evidente tebes husi observadór eleisaun katak difisil atu evita ema sira ne’ebé dudu-malu iha liña laran iha estasaun votasaun ne’ebé iha ema lubun atende. Dezeña husi estasaun votasaun balun no kuantidade eleitores barak ne’ebé iha, kria obstrusaun entaun defisil loos ba ema ho defisiénsia nomós ferik-katuas sira atu muda ba oin iha liña ne’ebé administrasaun eleisaun sira tau-matan ba (refere ba figura 7 no 8).

Ho nune’e, RHTO konsidera katak dalan seguru tebes no efisiente tebes ba ema ho defisiénsia, ferik-katuas no inan-isin rua sira atu bele tuir votasaun mak atu bele iha liña ketak no entrada ba sira rasik iha estasaun votasaun.

Liña durante votasaun. Baucau, 29 Outubru 2016. (Fonte: Observadór Eleisaun RHTO).

Page 35: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

32

Konkluzaun Iha 31 Outubru 2016, governu hato’o komunikadu da impremsa hodi kongratula Ministériu Administrasaun Estatál, CNE, STAE no instituisaun relevante ba susesu iha eleisaun ne’ebé hala'o ho paz iha loron rua antes. 48 Realizasaun eleisaun ida-ne'ebé susesu, maneja husi komunidade lokál sira rasik ba dahuluk, tuir lei foun, no atravez suku 442 no aldeia 2,225, ida-ne'e hanesan rezultadu signifikante ida.

Iha mós susesu signifikante seluk ne’ebé ema ho defisiénsia sira rasik halo, advokasia defisiénsia nian no orgaun nasionál eleisaun ho objetivu hodi hala'o eleisaun inkluzivu iha Timor-Leste. Maske nune’e, RHTO nia observadór eleisaun sira mós identifika problema kontinuadu no obstaklu espesifiku ba ema ho defisiénsia sira durante eleisaun.

1. Realizasaun no dezenvolvimentu signifikante

Molok Eleisaun

Antes de eleisaun iha kooperasaun forte entre orgaun nasionál jere eleisaun sira, STAE no CNE, no advokasia defisiénsia nian kompara ho eleisaun uluk. Kooperasaun maka’as ne’e rezulta ho susesu pozitivu inklui:

1. Reprezentante orgaun nasionál jere eleisaun hasoru parseiru defisiénsia nian no oferese opportunidade ba sira atu halo advokasia direita hodi hadi'ak atitude, komunikasaun, ambientál nomós instituisaun iha prosesu eleisaun no administrasaun.

2. Orgaun nasionál jere eleitorál sira no advokasia defisiénsia konkorda kona-ba nesesidade atu oferese treinamentu liu-tan ba funsionáriu ajénsia no ofisiál sira hodi hasa’e kapasidade institusionál relasiona ho ema ho defisiénsia.

3. Advokasia defisiénsia sira hala'o kampaña públiku signifikante hodi hasae koñesimentu kona-ba ema ho defisiénsia liu husi televizaun no radiu hodi promove inkluzaun defisiénsia no sira-nia partisipasaun, no kampaña hirak ne’e hetan suporta no aprovasaun husi orgaun nasionál jere eleisaun ba primeira vez.

4. Orgaun nasionál jere eleisaun hatudu komunikasaun inkluziva liu-tan hodi uza lian sinál ba dala-uluk iha anúnsiu servisu públiku.

Durante Eleisaun:

1. En jerál mosu barreira fíziku oituan ba ema ho defisiénsia iha estasaun votasaun kompara ho eleisaun antes iha 2012, posivelmente tamba tipu edifísiu ne’ebé utiliza nudar estasaun votasaun iha aldeia sira naturalmente asesivel duke estasaun sira iha nivel suku nian.

2. Jerálmente, eleisaun hirak ne’e orgamiza ho di'ak, la iha insidente no iha suporta ba ema ho defisiénsia, partikularmente ba asisténsia ne’ebé oferese ba sira durante eleisaun bainhira ema hamriik iha liña no bainhira halo votasaun.

3. Ofisiál sira ne’ebé selesiona husi área lokál nomós komunidade sira ne’ebé koñese malu ho di'ak iha estasaun votasaun mós talvez sai fatór ne’ebé kontribui ba

48 Governu Timor-Leste, “Eleisaun Lokál Hala’o ho Susesu” http://timor-leste.gov.tl/?p=16632&lang=en.

Page 36: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

33

eleisaun ne’ebé amigavel no ambiente ne’ebé kooperativu liu, ho insidente no keixa ne’ebé oituan.

2. Dezesperasaun no Dezafiu Kontinuidu

Molok Eleisaun:

1. Parlamentu nasionál passa lei suku foun nian sein adoptasaun rekomendasaun ADTL ne’ebé submete husi setór assuntu defisiénsia nian. Ida-ne'e rezulta falta de poder lejislativa ba ministeriu governu no orgaun nasionál jere eleisaun atu enfrenta barreira komunikasaun, ambientál, atitudinál nomós institusionál no falta de reprezentativas ba ema ho defisiénsia iha konsellu suku nian.

2. Maske iha liña komunikasaun di'ak liu entre orgaun nasionál jere eleisaun no advokasia defisiénsia molok eleisaun, STAE no CNE la foti asaun atu enfrenta problema maior ne’ebé ema hato’o, no STAE mós haree ladun-preparadu atu rejista observadór eleisaun independente.

3. Guia eleisaun husi STAE no Ministériu Administrasaun Estatál hato’o katak suku no aldeia la-enfrenta problema maior rua ba ema ho defisiénsia tuir identifikasaun durante eleisaun 2012 – asesibilidade fíziku iha estasaun votasaun no treinamentu ba ofisiál estasaun ho nune’e sira bele mantein ema nia direitu.

Durante Eleisaun:

1. Barreira asesibilidade fíziku eziste iha kuaze estasaun ida-idak. Obstaklu ho dalan passadu, eskada, falta de rampa, sentina ne’ebé la-asesivel, meja votasaun ne’ebé a’as lo’os halo difisil ba ema ho defisiénsia sira atu tuir votasaun.

2. Feto ho defisiénsia sira partisipa ho porsentu ki’ik liu duke mane ho defisiénsia (39 porsentu ba feto; no mane 61 porsentu).

3. Maioria karta votasaun (porsentu 72) difisil atu lee (ez. la uza letra ne’ebé bo’ot ka klaru atu ema lee) liu-liu ba ema ho defisiénsia vizuál no sira ne’ebé vizaun menus.

4. Falta de ofisiál treinadu, prosedimentu klaru, no informasaun iha estasaun votasaun signifika katak difisil atu hato’o keixa sériu relasiona ho violasaun direitus umanus.

3. Observasaun Seluk

RHTO mós halo observasaun jerál husi monitorizasaun eleisaun hanesan tuir mai ne’e:

1. Nivel partisipasaun, no importante liu falta de partisipasaun, ema ho defisiénsia durante eleisaun labele determina didi'ak husi monitorizasaun eleisaun de’it, sein dadus loloos husi sensus kona-ba kuantidade no distribuisaun ema ho defisiénsia iha Timor-Leste.

2. Difisil atu kompara no analiza eleisaun ba ema ho defisiénsia sein estrutura no padraun monitorizasaun nasionál relevante.

3. PNTL nia prezensa iha estasaun votasaun nia liur iha impaktu pozitivu ba eleisaun hodi asegura eleitores no ofisiál sira inklui rezolve problema ne’ebé mosu husi

Page 37: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

34

ema lubun molok problema ne’e sai maka’as. Maske nune’e, membru PNTL ida halo liu sira-nia podér hodi akompaña ema ho defisiénsia iha kaixa votasaun sein rekerimentu husi ema ho defisiénsia sira.

4. Oklu magnifiku ka lupa populár tebes hodi ajuda ema kompriende formuláriu votasaun, hanesan mós akontese durante eleisaun 2012.

Rekomendasaun Eleisaun suku 2016 hatudu katak Timor-Leste bele ona implementa ho susesu eleisaun ne'ebé seguru no di'ak. Etapa tuir mai mak atu hala'o eleisaun ne’ebé inkluziva no asesivel liu tan. Implementasaun rekomendasaun hirak tuir mai ne’e sei suporta governu hodi realiza ninia obrigasaun hodi asegura involvimentu demokratika sidadaun sira hotu, inklui sidadaun ho defisiénsia.

1. Rekomendasaun ba eleisaun Parlamentál no Prezidensiál 2017

RHTO rekomenda katak:

1. Órgaun nasionál jere eleitorál (CNE no STAE), no advokasia defisiénsia nian (lidera husi ADTL no RHTO) tenke servisu hamutuk no foti asaun atu asegura inkluzaun maka’as liu-tan husi ema ho defisiénsia sira iha eleisaun nasionál tuir mai, inklui:

o Hala'o treinamentu kona-ba defisiénsia atu:

Hasa’e funsionáriu CNE no STAE nia koñesimentu kona-ba ema ho defisiénsia nia direitu (konstitusionál no tuir regulamentu no lei relevante), barreira fíziku iha estasaun votasaun no importansia eleisaun asesivel no inkluzivu (tuir akordu husi parte sira hotu molok eleisaun).

Asegura katak funsionáriu estasaun votasaun ne’ebé servisu ba STAE atu bele pratikamente asegura ema ho defisiénsia nia direitu no dignidade bainhira tuir votasaun - inklui fó prioridade ba sira bainhira hamriik iha liña no sira-nia direitu atu hili ema ida hodi akompaña sira atu vota se sira presiza.

o Muda regulamentu no lei ba eleisaun Prezidensiál no Parliamentál hodi:

Asegura katak lista ekipamentu ne’ebé disponivel no utilija iha estasaun votasaun inklui aparellu hanesan lupa ka oklu-magnifiku no guia votasaun Braille.

Asegura katak fatin votasaun ne’ebé hili atu sai estasaun votasaun hetan audit ba barreira fíziku no tuir padraun asesibilidade.

Asegura katak iha ofisiál estasaun votasaun sufisiente ne’ebé marka prezensa iha kada estasaun votasaun, no iha ida-ne'ebé sei responsabiliza hodi oferese suporta nesesariu ba eleitores ho defisiénsia, ferik-katuas no inan-isin rua sira.

Se posivel, kria sistema liña ketak ida ba ema ho defisiénsia, ferik-katuas no inan-isin rua sira.

Page 38: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

35

o Hala’o komunikasaun eleisaun atu:

Enkoraja partisipasaun ba ema ho defisiénsia sira, liu-liu feto ho defisiénsia.

Kontinua no habelar utilizasaun komunikasaun inkluziva kona-ba defisiénsia, hanesan lian sinál, husi orgaun nasionál jere eleisaun

o Dezenvolve estratéjia asesibilidade ambientiál atu:

Hasa’e asesibilidade estasaun votasaun, inklui halo audit ba estasaun votasaun potensiál, inklui estudu ka audit ba estasaun votasaun nia lokalidade molok eleisaun no implementa estratéjia hodi hasai barreira fíziku.

o Servisu ho PDHJ no CNE hodi Dezenvolve Prosedimentu atu:

Hasae nivel konfiansa kona-ba prosedimentu ba keixa sériu sira, no hasa’e koñesimentu públiku oinsá hato’o keixa.

2. Instituisaun no ema ne'ebe halo advokasi ba defisiénsia tenke servisu hamutuk ho organizasaun dominante iha área observasaun eleisaun hodi dezenvolve estrutura padraun ne’ebé bele utiliza hodi halo monitorizasaun no avalia ema ho defisiénsia nia inkluzaun iha eleisaun iha Timor-Leste, no bele uza iha eleisaun nasionál 2017 no eleisaun seluk tuir mai.

2. Rekomendasaun ba Eleisaun Konsellu Suku tuir mai (tinan 2023)

RHTO rekomenda katak:

1. Governu CNE no STAE tenke amenda lei suku no regulamentu no guia ba eleisaun iha futuru atu inklui:

o Padraun asesibilidade defisiénsia minimu iha estasaun de votasaun, ne'ebé bele atinji liu husi selesaun fatin eleisaun apropriadu, identifikasaun nomós hasai barreira fíziku husi fatin selesionadu.

o Prosedimentu ne’ebé permite, se posivel, ba kriasaun sistema liña seluk espesifikamente ba ema ho defisiénsia, ferik-katuas no inan isin-rua sira.

o Provizaun hodi asegura ofisiál adekuadu ne’ebé marka prezensa hodi bele tau-matan no fó ajuda iha estasaun laran no liur.

o Provizaun ne’ebé asegura hodi nune’e ema sira ho defisiénsia vizuál bele lee karta votasaun ho klaru, atu nune’e informasaun sira relasiona ho prosedimentu votasaun no prienxe karta votasaun bele komunika ba eleitores nomós atu nune’e ekipamentu hanesan oklu magnifiku mós bele oferese ba ema ho defisiénsia sira.

o Provizaun ne’ebé permite eleitores sira atu hatam keixa violasaun direitus-umanus ne’ebé sériu liu-husi maneira ida-ne'ebé la-intimida ema no konfidensiál.

o Padraun treinamentu minimu ba ofisiál estasaun iha aldeia ho nune’e sira bele pratikamente asegura direitu no dignidade ema ho defisiénsia nian bainhira sira tuir votasaun liu-husi maneira: permite akompañamentu livre iha fatin votasaun; maksimiza asesibilidade fíziku iha estasaun votasaun; nomós oferese

Page 39: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

36

informasaun klaru ba eleitores sira hotu kona-ba prosesu eleisaun, inklui prosedimentu hato’o keixa.

2. Governu tenke amenda Lei Suku ho nune’e iha reprezentante lokál ida iha konsellu suku ida-idak ba ‘defisiénsia no inkluzaun’ (hanesan mós ho reprezentantes juventude), ho funsaun tuir mai:

o Reprezenta interese ema ho defisiénsia, ferik-katuas no ema vulneravel sira seluk iha konsellu suku.

o Atua nudar ‘focal point’ hodi simu informasaun, treinamentu, no diretiva husi Governu, ONG sira no grupu sosiedade sivil relasiona ho inkluzaun no defisiénsia, no atu habelar informasaun hirak ne’e atravez aldeia sira hotu.

o Servisu hamutuk ho, no ajuda, konsellu suku, ofisiál estasaun lokál (Meza Eleitorál), CNE no STAE molok no durante eleisaun lokál hodi fó importansia ba problema inkluzaun no rezolve barreira asesibilidade iha estasaun votasaun.

o Levanta importansia asesibilidade durante etapa planeiamentu ba dezeña no jestaun projetu infrastrutura iha suku laran tuir programa hanesan PNDS, inklui fatin ne’ebé sei uza nudar estasaun votasaun.

o Parseria ho Governu, sosiedade sivil no ONG sira atu promove inkluzaun no diversidade iha vida polítika, inklui partisipasaun ema ho defisiénsia nian, liu-liu ba inan-feton defisiénsia sira durante tempu eleisaun nomós iha prosesu foti desijaun polítika sira.

3. Rekomendasaun Jerál ba Governu Timor-Leste, Ministériu Administrasaun Estatál no orgaun nasionál jere eleisaun (STAE no CNE) )

RHTO rekomenda katak:

1. Governu tenke ratifika kedas Konvensaun Direitu Ema ho Defisiénsia (CRPD), ne’ebé inklui provizaun tuir artigu 29 relasiona ho partisipasaun ema ho defisiénsia iha eleisaun.

o Governu tenke hatudu komitmentu hodi kontinua realizasaun pratika di'ak internasionál nian hodi asegura direitus ema ho defisiénsia iha Timor-Leste, inklui komitmentu tempu-naruk hodi ka’er metin eleisaun inkluzivu.

2. Governu tenke adopta akordu internasionál "Washington Group Short Set of Six Questions" ka "Grupu Washington Nian Perguntas Neen" ba identifikasaun defisiénsia iha sensus oin mai, no mós iha survei demográfiku nomós survei iha área saúde.

o Governu tenke halo esforsu hodi asegura katak iha dadus estatistika loloos relasiona ho númeru no distribuisaun ema ho defisiénsia sira iha Timor-Leste liu-husi adopta metodolojia pratika di'ak, ne’ebé hetan teste no adapta ba kontestu Timor nian. Ne’e importante tamba baze dadus relasiona ho defisiénsia sei ajuda kria polítika di'ak tuir evidensia atravez setór governu sira hotu, inklui polítika eleitorál no monitorizasaun eleisaun.

Page 40: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

37

3. Ministériu Administrasaun Estatál (nudar ministériu ne’ebé responsabiliza ba eleisaun) no STAE tenke buka atu inklui iha Governu nia Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiénsia.

o Planu Asaun Nasionál agora dadaun sei espira iha 2018, fornese oportunidade ba STAE no MAE atu hamutuk sai membru ida iha futuru. Junta hamutuk planu asaun nasionál tuir mai sei indika katak institusaun hirak ne’e iha komitmentu forte atu integra koñesimentu kona-ba defisiénsia nomós inkluzaun, no sei oferese oportunidade sira ba STAE no MAE atu aprende husi kolega sira iha ministériu seluk kona-ba estratéjia inkluzivu no atividade husi programa governu seluk.

4. Governu, lidera husi Ministériu Obras Públiku, Transporte no Komunikasaun ho ministériu no orgaun relevante sira seluk, tenke estabelese regulamentu ne’ebé manda katak dezeña, konstrusaun no renovasaun edifísiu públiku (inklui projetu lokál iha PNDS nia okos) tenke halo-tuir prinsípiu universál dezeña asesibilidade ba ema ho defisiénsia sira.

Page 41: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

38

Referénsia Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) 2016. Submisaun kona-ba Ezbosu Lei Suku nian husi Organizasaun Defisiéntes sira iha Timor-Leste. ADTL. January 27, 2016. http://www.adtl.tl/wp-content/uploads/2016/07/Submisaun-ba-lei-eleisaun-suku-2016.pdf (accessed December 5, 2016).

The Asia Foundation (TAF) 2016. Timor-Leste 2016 Suku Election Survei September 2016. http://asiafoundation.org/wp-content/uploads/2016/09/TL-Suku-Election-Survei-2016.pdf (accessed November 14, 2016).

Human Rights and Transitional Justice Section (HRTJS) 2011. Of Course We Can: Report on the Rights of Persons with Disabilities in Timor-Leste. Human Rights and Transitional Justice Section (HRTJS), United Nations Integrated Mission in Timor-Leste (UNMIT), United Nations Human Rights, 2011.

Human Rights and Transitional Justice Section (HRTJS) 2012. "Observation of the UNMIT Human Rights and Transitional Justice Section (HRTJS) on the Presidential Elections." Compendium of the 2012 Elections in Timor-Leste by UNMIT and UNDP. UNMIT, June 2012.

International Foundation for Electoral Systems (IFES) 2016. Elections in Timor-Leste, 2016 Local Elections. IFES. 2016.

International Republican Institute (IRI) 2013. Timor-Leste Parliamentary Elections on July 7th 2012. International Republican Institute, IRI, 2013.

Ministry of Finance (MOF) 2016. Ferreira, Elias dos Santos, Director of Statistics. Launch of the Main Results of the 2015 Census of Population and Housing. Dili: 17 November 2016.

Ra’es Hadomi Timor Oan (RTHO) 2012. People with Disability have the Right to Vote: National Parliament Elections 7th July, 2012. Ra'es Hadomi Timor Oan, DILI: RHTO, 2012.

Ra’es Hadomi Timor Oan (RTHO) 2015. Submission of Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), The National Disabled Person’s Organization in Timor-Leste to the Pre-Sessional Working Group of the CEDAW Committee, 62nd session. Dili: Ra'es Hadomi Timor Oan, 2015.

Technical Secretariat for Electoral Administration & Ministry of State Administration (STAE & MEA) 2016. Matadalan ba Eleisaun Membru Órgaun Suku. Dili: Sekretariádu Tékniku Administrasaun Eleitorál Ministériu Administrasaun Estatál , 2016.

Page 42: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

39

United Nations Integrated Mission in Timor-Leste (UNMIT). Timor-Leste Communication and Media Survei. UNMIT, 2011. https://unmit.unmissions.org/Portals/UNMIT/Media_Survei_Report_CPIO_FINAL_ENG.pdf (accessed December 17, 2016).

World Health Organization (WHO) and World Bank 2011. World Report On Disability. World Health Organization. 2011. http://www.who.int/disabilities/world_report/2011/report.pdf (accessed November 23, 2016).

Page 43: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

40

Apéndise 1: Konvensaun ONU ba Direitu Ema ho Defisiénsia

Artigu 29 - Partisipaun iha moris públiku no polítika

Parte husi governu tenke fó garantia diretitus polítika ba ema ho defisiénsia no oferese

opportunidade ba sira atu hetan sira-nia direitu hanesan ema seluk, no tenke hala’o atu:

a. Asegura katak ema ho defisiénsia bele partisipa ho efetivu no loloos iha moris públiku no polítika hanesan ema seluk, direitamente ka liu-husi reprezentante ne’ebé sira rasik hili, inklui direitu no opportunidade ba ema ho defisiénsia sira atu vota ka eleitu liu husi:

i. Asegura katak prosedimentu votasaun, fasilidades no materiais appropriadu, asesivel no fasil atu komprende no uza;

ii. Proteje direitus ema ho defisiénsia sira atu vota ho segredu durante eleisaun no referendum públiku sein intimidasaun, no tuir eleisaun, hodi efetivamente kaer kargu no dezempena funsaun públiku hotu iha nivel oi-oin governu nian, fasilita uzus teknolojia assistiva ne’ebé apropriadu;

iii. Garantia liberdade de espresaun tuir vontade ema ho defisiénsia nian nudar eleitores no se nesesaria, tuir sira-nia rekezitus, oferese asisténsia atu vota hodi uza ema ne’ebé sira rasik hili.

b. Promove ativamente ambiente ida-ne'ebé fasilita effetivamente ema ho defisiénsia atu bele partisipa tomak hodi komporta tuir assuntu públiku, sein diskriminsaun no hetan tratamentu hanesan ema seluk, hodi enkoraja sira-nia partisipasaun iha assuntu públiku, inklui :

i. Partisipasaun iha organizasaun nao-govermentál ka assosiasaun ne’ebé servisu ba vida polítika no publiku nasaun, nomós iha atividade no administrasaun partidu politiku.

ii. Forma no hola parte iha organizasaun ba ema ho defisiénsia sira atu reprezenta sira iha nivel lokál, rejional, nasionál nomós internasionál.

Page 44: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

41

Apéndise 2: Regulamentu no.4/STAE/X/2011,Regulamentu ba Votasaun, Kontajen, no Prosedimentu Tabulasaun Rezultadu ba Eleisaun Parlamentál no Prezidensiál

Artigu 36

Votasaun husi eleitor ho defisiénsia ida

Eleitor ne’ebé matan-delek ka sofre husi moras fíziku ka defisiénsia ne’ebé prevene sira husi vota independente bele akompaña husi eleitor seluk ida-ne'ebé hili husi eleitor defisiente sira no ema ne’ebé hili tiha-ona iha obrigasaun atu mantein segredu kona-ba sira-nia selesaun.

Artigu 41

Orden Votasaun

1. Eleitores tenke halo votasaun tuir orden bazeia ba tempu bainhira sira to’o iha sentru votasaun no tenke hamri’ik iha liña.

2. Sekretariadu estasaun de votasaun tenke fó prioridade ba eleitores atu enkarrega ba servisu eleisaun, hodi proteje no oferese seguransa ba sentru votasaun, ba ema ne’ebé moras, no-mós sira ne’ebé iha defisiénsia fíziku, inan-isin rua inklui mediku no pesoál paramediku.

Page 45: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

42

Apéndise 3: Lista Suku no Aldeia ne’ebé Hetan Monitorizasaun

Munisípiu Suku Aldeia Munisípiu Suku Aldeia

Baucau

Bahu Ana-ulo

Liquiça

Dato Camalelara

Macadai Quirilelo

Bucoli

Luliheni Lauhata Pissu Lete

Macadai de Baixo

Maumenta Nartutu

Buruma Ono-Sere Maumeta Maumetalau

Soli-ua Ulmera Tetsari

Tirilolo Betulale Bobocasse Bihala

Triloca Aubaca Bobometo Hoineno

Trilolo Lutumuto

Oecusse

Costa Oesono

Covalima

Belecasac Dais Sanane

Casabauc

Cawa Uman Lalisuc Manuinpena

Coloama Lelaufe Tkeno

Tabolo Taiboco

Hauboni

Maudemo Fau-Laran Nemun

Comenaça Manequin

Debos Ahinarai

Tabacolot

Matai Matai

Ermera

Fatuquero Caitarahei

Palimano

Manusae Cuccara

Hatete

Poninala Nunupu

Sakoko

Talimoro Bura

Lima Mesak

Tocoluli Kaisahe

Page 46: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

43

Apéndise 4: RHTO nia Formuláriu Monitorizasaun Eleisaun

Munisípiu Observasaun: ………………………………………………………………………

Postu Administrativu: ………………………………………………………………………

Suku: …………………………………………………………………………

Aldeia :……………………………………………………………………

Naran Fatin Votasaun : …………………………………………………………………………

Tempu Observasaun : Hahu : …………………………………. Remata : ………………

A. Haree ema ho defisiénsia ruma mai iha fatin votasaun? (Hakerek tipu ema ho defisiénsia ida-idak)

1. Ezemplu: Ema ho defisiénsia matan……………………..………………………………………………F/M

2. ………………………………………………………………………………………………………………………….F/M

3. ………………………………………………………………………………………………………………………….F/M

B. Asesu ba Fatin Votasaun

1. Iha eskada ba fatin votasaun?

a. Iha b. Laiha

2. Se iha, eskada hira mak iha fatin hodi tama ba fatin votasaun?

3. Oinsá eskada nia modelu ka medida? Badak/Aas

1. Iha rampa ruma? Iha / Laiha

2. Ita bo’ot hare ema hiit ka foti sa’e/kous ema ho defisiénsia ba eskada leten? Los/Laloos ema hira?....M/F

3. Kabina votu iha fatin votasaun? Badak/Aas

7. Iha odamatan tama luan ba kadeira roda ou ai tongka? Los/ Lalos

8. Iha barreira ruma ba ema atu la’o ou bae ma ho defisiénsia matan?

a. Dalan la tetuk? Los/Laloos

b. La iha naroman natoon ba kabina votu nakukun? Los/Laloos

c. Iha Kabina votu nia laran, fatin hodi eleitór marka aas liu? Los/Laloos

d. Buletin votu ho letratu/foto susar hodi le’e? Los/Laloos

e. Boletin votu uza letra braille?) Los/Laloos

f. Seluk tan……………………………

Se karik ita haree bareira ruma iha husi a to’o, halo favor deskreve ka esplika iha ne’e :

9. Karik iha sintina iha fatin votasaun, sintina ne’e asesivel? (ezemplu, iha eskada?) Los / Laloos

Page 47: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

44

C. Asisténsia sira ne’ebé oferese iha fatin votasaun

10. Ita bo’ot haree ema ho defisiénsia ou ferik katuas ba oin iha formasaun? Los / Laloos

11. Ema ho defisiénsia hira? M/F.............. ferik/katuas? M/F................Isin rua?............. Ema ho defisiénsia Psikososiál? M/F..........

12. Iha ema ruma bandu ema ho defisiénsia psikososiál labele tuir vota? Iha / Laiha ema hira? M/F…………….

13. Iha ema ruma persiza asistensia iha fatin votasaun?(exemplu:,hi’it sa’e ba eskada leten) Los / Lalos ema hira?.......M/F Deskreve (esplika) asistensia saida mak persija ne’e? No se mak ajuda?

14. Ita bo’ot hare’e ema ruma ho difisiensia hetan akompaña husi ema seluk bainhira nia atu ba vota?(exemplu, ema ho defisiénsia matan ou ema ferik/katuas problema ho tilun) Los / Lalos ema hira? M/F................ se mak akompanha nia? Familia / STAE (Ofisiál) / Ema Seluk

Deskreve (esplika) oinsá asistensia ne’e la’o: Ita ajuda ema ruma fó nia lensa habo’ot letra? Los / Laloos ema hira? M/F.............

15. Ita bo’ot haree ema ruma ho defisiénsia halo reklamasaun / keixa ida? Los / Lalos ema hira? M/F........ (se laiha hakat ban pergunta nú. 17)

- Se karik iha, oinsá Membru Meza Eleitorál sira hatan ba Reklamasaun ka Keixa ne’e?

- Reklamasaun ka keixa ne’e konsege resolve duni?

Observasaun Seluk

16. Iha asuntu seluk ruma ne'ebé mak signifika halo ema senti tauk ou konfuzaun? (Exemplu: ema ruma diskute malu, presiza asisténsia PNTL, no seluk tan karik iha?)

17. Karik iha observasaun seluk favor esplika iha ne’e.

Page 48: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

45

Apéndise 5: Lista RHTO nia Observadór Eleisaun

Baucau: Silvestre Ximenes; Salvador Maria Pareira; Manito Belo; Domingos da Silva; Maria Abelita Freitas; Jose M.A da Costa; Angelo A da Silva; Noel Pareira Medonca; Julio da Costa; Estevario D.C.

Covalima: Antonio Januario de Deus; Agustinha A. Amaral; Damião Gonsalves; Eugudio Henrique; Madalena da Costa; Rosito Amaral; Aristo Martins; Mariana M. Mendonça; Ferdiana da Imaculada; Domingos Maia.

Ermera: Joanico Pereira dos Santos; Marcelo dos Santos; Florindo Soares; Carlito Soares; Marcos de Jesus Martins; Carlos Madeira; Rogai Castro Lemós; Antoninho Fatima da C.S; Benjamin Alves; Alexandre P.Salsinha.

Liquiça: Zeferino da Conceição; Jaco de Jesus; Paulo da Silva Neves; Fransisco dos Santos; Januario Gomes; Marcelo da Conceição; Canso Martins; Fernanda R. dos Santos; Abel dos Santos; Andre J. dos Santos.

Oecusse: Rojaliña Caet; Maria R.H. dos Santos; Domingos Soares; Calisto Neno; Abraham Bubun; Yokobus Palat; Jose Corbafo; Anastacio Xavier; Yohana Elu; Pakoela Cofitalan.

Page 49: Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016 ......2 Rezumu Ezekutivu Atu bele monitoriza ema ho defisiénsia nia esperiensia vota durante eleisaun konsellu suku tinan 2016, organizasaun

Eleisaun konsellu suku nian iha Timor-Leste 2016

Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO)

RELATÓRIU MONITORIZASAUN INKLUZAUN EMA HO DEFISIÉNSIA