Quo Vadis KIP? D - parlamento.tlparlamento.tl/docs/Publicasaun/Jornal/EDISAUN III.pdf · bele...

30
2 JP Tinan II/N o 3/Julho - Setembru 2010 Konselleiru Fernando La Sama de Araújo. Responsavel Jeral João Rui Amaral, Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional. Xefe Redasaun José Cornelio Guterres, Diretor Nasional Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Staf Helio Freitas, Fulgencio Vieira, Horacio Abilio, Leoneto Mantilo, Olivia Sarmento, Vitorino Reis, Vitorino Borges, Pinto Cardoso MS, Paulo da Costa Nunes, Natalia Maria Bere, Manuel da Cruz, Zelia da Costa, Marta Cortereal, Celina de Jesus Ximenes, Antonio Alexandre Soares Dezain Grafiku no Lay-Out Fulgencio & Horacio. Jerente (Pengelola) Jornal Parlamentar (JP) Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Propriedade Parlamentu Nasional Timor-Leste. Email [email protected]. Telp. 3339870.Ext. 118. Diresaun Uma Fukun Parlamentu Nasional, Rua Formosa, s/n, Dili, Timor-Leste. Editorial 6 Negosiasaun Greater Sunrise Husi Perspektiva Relasoens Internasional 7 (Sumario) ORÇAMENTO RECTIFICATIVO 2010 R E P O R T A G E M 3 Konferensia Nasional GMPTL 8 - 30 Aktividade Komisaun 31 Biblioteka Grupo Mulher Parlamentares Timor-Leste (GMPTL) hamutuk nia parseirus sira husi ONG nasional no internasional, iha loron 12 - 13 Julho halao Konferensia ho tema “Investe Feto nia Saude, Investe ba Futuru Timor-Leste” iha salaun Ministeriu dos Negocios Estrangeiros. Konferensia ne’e prinsipalmente foka liu ba saude reprodutiva, edukasaun seksual no planeamentu familiar. Konferensia ho partisipante maksimu durante loron rua husi entidade oin-oin nee, importante no relevante tebes ba Timor- Leste nudar nasaun foun nebe infrenta problema mortalidade maternal no infantil. Tuir estatistika Ministeriu Saude nian, taxa fertilidade iha nasaun ida nee aas tebtebes. Kada feto Timor ida bele kous (tuur ahi) oan lima to’o hitu. Fenomena fertilidade aas nee implika ba feto sira nia saude no bem estar familia nian rasik. Problema boot ida ba Timor mak inan barak iha area rurais seidauk hetan asistensia medika nebe diak relasiona ho sira nia saude reprodutiva. 5 D urante tinan lejislatura daruak, hahu husi 2007 to’o agora, Parlamentu Nasional foin harii komisaun eventual ida ho naran Komisaun Inkeritu Parlamentar (KIP). Komisaun nee offisialmente simu posse husi Vice Prezidente PN, Vicente da Silva Guterres iha Uma Fukun PN, 17 Setembru 2009. KIP hetan mandatu liu husi rezolusaun Parlamentu Nasional numero 32/II, loron 11 fulan Setembru 2009. Knaar KIP nian mak atu buka hatene karik iha prosesu sosa foos nee iha lala’ok ruma la tuir lei aprovizionamentu no lei sira nebe iha relasaun ho prosesu akizisaun nee. Estabelesimentu komisaun nee bazeia ba artigo 26-29, Regimento do Parlamento Nacional nebe koalia kona ba komisaun espesializadas permanente no eventuais. Membru komisaun nee kompostu husi minimu deputadu nain 10 nebe nomea husi bankadas parlamentar. Komisaun nee mos bele hetan apoiu tekniku husi staff parlamentu hodi fasilita servisu komisaun nee nian. Tanba nee, mak iha komisaun nee nia laran, alem de deputado nain 10, komisaun mos hetan apoiu tekniku nain 4, nain rua nudar staff tekniku no nain 2 seluk nudar asesor juridiku. Tuir Regimento PN nian, komisaun eventual ninia mandatu mak hala’o investigasaun no hato’o relatoriu ida ba Prezidente PN. Hafoin ida nee, Prezidente PN maka sei deside atu lori relatoriu komisaun nee nian hodi ba debate iha plenaria. Regimento mos regula katak tempu nebe fo ba komisaun eventual atu servisu labele liu tinan ida. Iha inicio, tempu nebe fo ba komisaun nee atu servisu mak fulan tolu (3) deit. Bazeia ba mandatu legal, loloos komisaun nee nia knaar hotu tiha ona antes tama iha tinan 2010. Maibe to’o agora, komisaun nee ninia servisu la hatene to’o nebe ona. Tanba nee mak Bankada Fretilin kestiona existensia KIP liu husi sira nia deklarasaun politika nebe hala’o iha loron 7 de Junho 2010 liu ba. Fretilin eziji ba meja parlamentu atu tau relatoriu KIP nian iha ajenda plenaria hodi debate. Nunee bele hatene loloos, rezultadu saida deit mak komisaun nee hetan durante hala’o sira nia servisu. Hatan ba deklarasaun politika Fretilin nian, Prezidente Parlamento Nacional, Fernando Lasama Araujo hateten, relatoriu nee seidauk tuir rekizitu legal ou estandar parlamentu nian. Fretilin hanoin katak hanesan orgaun soberania ida, Parlamentu Nacional tenke hala’o nia knaar ho transparente atu publiku tomak bele hatene saida mak orgaun nee halo, inklui mos rezultadu servisu KIP nian. Prezidente PN responde hikas katak relatoriu nee presiza hadi’a para bele kompleta rekizitu parlamentu nian hodi lori prosesu nee ba oin. Tanba KIP nee reprezenta Parlamentu Nacional tomak, la’os reprezenta bankada ida nian. Needuni, membru sira husi komisaun eventual nee presiza tuur hamutuk hodi hadia didiak fali relatoriu nee. Argumentu rua nee forte hotu. Husi parte ida, Fretilin pre- okupa tebes tanba mandatu KIP nian loloos hotu ona, maibe nunka rona rezultadu ruma husi sira nia servisu. Husi parte se- luk, relatoriu nebe seidauk tuir rekizitu parlamentar sei hatuun dignidade orgaun soberania nee rasik. Maske nunee, importante liu ba mak nee, kleur ou lalais, publiku hakarak akompanha no hatene rezultadu servisu KIP nian, labele husik hela deit iha gaveta laran. Basaa, KIP servisu ba assunto importante nebe liga direitamente ho povu ninia nesesidade bazika. Quo Vadis KIP? Konferensia Internasional Kona ba Peskiza Lejislasaun Iha Warsawa - Polônia Iha loron 6-12 Junho 2010, Sekretariu Geral Par- lamentu Nasional Timor-Leste, João Rui Amaral ho José Cornelio Guterres, Direitor Centru Peskiza Parlamentar Partisipa konferensia Internasional ho tema “Frost Salomon Taskforce” iha Warsawa, Polônia. Nasoens 22 maka partisipa konferensia nee. Komisoens Parlamentu Nasional halo Fiskalizasaun ba Projeitu Pakote Referendu iha Distritu-Distritu.

Transcript of Quo Vadis KIP? D - parlamento.tlparlamento.tl/docs/Publicasaun/Jornal/EDISAUN III.pdf · bele...

2 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Konselleiru Fernando La Sama de Araújo. Responsavel Jeral João Rui Amaral, Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional. XefeRedasaun José Cornelio Guterres, Diretor Nasional Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Staf Helio Freitas, Fulgencio Vieira,Horacio Abilio, Leoneto Mantilo, Olivia Sarmento, Vitorino Reis, Vitorino Borges, Pinto Cardoso MS, Paulo da Costa Nunes, NataliaMaria Bere, Manuel da Cruz, Zelia da Costa, Marta Cortereal, Celina de Jesus Ximenes, Antonio Alexandre Soares Dezain Grafikuno Lay-Out Fulgencio & Horacio. Jerente (Pengelola) Jornal Parlamentar (JP) Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku.Propriedade Parlamentu Nasional Timor-Leste. Email [email protected]. Telp. 3339870.Ext. 118. DiresaunUma Fukun Parlamentu Nasional, Rua Formosa, s/n, Dili, Timor-Leste.

Editorial

6 Negosiasaun Greater Sunrise Husi Perspektiva Relasoens Internasional

7 (Sumario) ORÇAMENTO RECTIFICATIVO 2010

R E P O R T A G E M

3 Konferensia Nasional GMPTL

8 - 30 Aktividade Komisaun

31 Biblioteka

Grupo Mulher Parlamentares Timor-Leste (GMPTL) hamutuknia parseirus sira husi ONG nasional no internasional, iha loron 12- 13 Julho halao Konferensia ho tema “Investe Feto nia Saude,Investe ba Futuru Timor-Leste” iha salaun Ministeriu dosNegocios Estrangeiros. Konferensia ne’e prinsipalmente foka liuba saude reprodutiva, edukasaun seksual no planeamentu familiar.

Konferensia ho partisipante maksimu durante loron rua husientidade oin-oin nee, importante no relevante tebes ba Timor-Leste nudar nasaun foun nebe infrenta problema mortalidadematernal no infantil. Tuir estatistika Ministeriu Saude nian, taxafertilidade iha nasaun ida nee aas tebtebes. Kada feto Timor idabele kous (tuur ahi) oan lima to’o hitu.

Fenomena fertilidade aas nee implika ba feto sira nia saude no bem estar familia nian rasik.Problema boot ida ba Timor mak inan barak iha area rurais seidauk hetan asistensia medika nebediak relasiona ho sira nia saude reprodutiva.

5

Durante tinan lejislatura daruak, hahu husi 2007 to’o agora, Parlamentu Nasional foin harii komisaun eventual ida ho naran Komisaun Inkeritu Parlamentar(KIP). Komisaun nee offisialmente simu posse husi Vice

Prezidente PN, Vicente da Silva Guterres iha Uma Fukun PN,17 Setembru 2009. KIP hetan mandatu liu husi rezolusaunParlamentu Nasional numero 32/II, loron 11 fulan Setembru 2009.Knaar KIP nian mak atu buka hatene karik iha prosesu sosafoos nee iha lala’ok ruma la tuir lei aprovizionamentu no lei siranebe iha relasaun ho prosesu akizisaun nee.

Estabelesimentu komisaun nee bazeia ba artigo 26-29,Regimento do Parlamento Nacional nebe koalia kona ba komisaunespesializadas permanente no eventuais. Membru komisaunnee kompostu husi minimu deputadu nain 10 nebe nomea husibankadas parlamentar. Komisaun nee mos bele hetan apoiutekniku husi staff parlamentu hodi fasilita servisu komisaunnee nian. Tanba nee, mak iha komisaun nee nia laran, alem dedeputado nain 10, komisaun mos hetan apoiu tekniku nain 4,nain rua nudar staff tekniku no nain 2 seluk nudar asesor juridiku.

Tuir Regimento PN nian, komisaun eventual ninia mandatumak hala’o investigasaun no hato’o relatoriu ida ba PrezidentePN. Hafoin ida nee, Prezidente PN maka sei deside atu lori relatoriukomisaun nee nian hodi ba debate iha plenaria. Regimento mosregula katak tempu nebe fo ba komisaun eventual atu servisulabele liu tinan ida. Iha inicio, tempu nebe fo ba komisaun nee

atu servisu mak fulan tolu (3) deit. Bazeia ba mandatu legal,loloos komisaun nee nia knaar hotu tiha ona antes tama iha tinan2010. Maibe to’o agora, komisaun nee ninia servisu la hatene to’onebe ona. Tanba nee mak Bankada Fretilin kestiona existensiaKIP liu husi sira nia deklarasaun politika nebe hala’o iha loron 7 deJunho 2010 liu ba.

Fretilin eziji ba meja parlamentu atu tau relatoriu KIP nian ihaajenda plenaria hodi debate. Nunee bele hatene loloos, rezultadusaida deit mak komisaun nee hetan durante hala’o sira nia servisu.Hatan ba deklarasaun politika Fretilin nian, Prezidente ParlamentoNacional, Fernando Lasama Araujo hateten, relatoriu nee seidauktuir rekizitu legal ou estandar parlamentu nian.

Fretilin hanoin katak hanesan orgaun soberania ida, ParlamentuNacional tenke hala’o nia knaar ho transparente atu publiku tomakbele hatene saida mak orgaun nee halo, inklui mos rezultadu servisuKIP nian. Prezidente PN responde hikas katak relatoriu nee presizahadi’a para bele kompleta rekizitu parlamentu nian hodi lori prosesunee ba oin. Tanba KIP nee reprezenta Parlamentu Nacional tomak,la’os reprezenta bankada ida nian. Needuni, membru sira husi komisauneventual nee presiza tuur hamutuk hodi hadia didiak fali relatoriu nee.

Argumentu rua nee forte hotu. Husi parte ida, Fretilin pre-okupa tebes tanba mandatu KIP nian loloos hotu ona, maibenunka rona rezultadu ruma husi sira nia servisu. Husi parte se-luk, relatoriu nebe seidauk tuir rekizitu parlamentar sei hatuundignidade orgaun soberania nee rasik. Maske nunee, importanteliu ba mak nee, kleur ou lalais, publiku hakarak akompanha nohatene rezultadu servisu KIP nian, labele husik hela deit ihagaveta laran. Basaa, KIP servisu ba assunto importante nebeliga direitamente ho povu ninia nesesidade bazika.

Quo Vadis KIP?

Konferensia Internasional Konaba Peskiza Lejislasaun IhaWarsawa - Polônia

Iha loron 6-12 Junho 2010, Sekretariu Geral Par-lamentu Nasional Timor-Leste, João Rui Amaral hoJosé Cornelio Guterres, Direitor Centru PeskizaParlamentar Partisipa konferensia Internasional hotema “Frost Salomon Taskforce” iha Warsawa,Polônia. Nasoens 22 maka partisipa konferensia nee.

Komisoens Parlamentu Nasionalhalo Fiskalizasaun ba Projeitu PakoteReferendu iha Distritu-Distritu.

3JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Titulu ida nee sai nudar tema sentral ba Konferensia Nasio- nal nebe organiza husi Grupo Mulher Parlamentares Timor-

Leste (GMPTL), hamutuk ho nia par-seiru sira husi organizasaun naun go-vermental nasional no internasional.Konferensia nebe hala’o iha salaun Mi-nisteriu dos Negocios Estrangeiros du-rante loron rua, 12-13 de Julho neefoka liu ba pontu importante tolu makhanesan; saude reprodutiva, eduka-saun seksual no planeamentu familiar.

Hanesan introdusaun ba aberturakonferensia nee, Prezidente GMPTL,Deputada Josefa Pereira konsiderakatak konferensia ida nee importanteno interesante tebes. Tanba tema nebehamosu iha konferensia nee relevanteho kondisaun aktual Timor-Leste niannebe ligadu mos ho Timor-Leste niaintensaun atu hatuun numero morta-

“Investe ba Feto nia Saude,Investe ba Futuru Timor-Leste”

Konferensia Nasional GMPTL

lidade maternal no infantil ao mesmotempo hadi’a saude reprodutiva, nudarkomponente ida husi Objectivo Dezen-volvimento Millenio (ODM).

Nia fo hanoin katak saude hanesanindikador ida no faktor importante hodisukat bem estar no kualidade moris emanian. Maske saude nee importante tebes,maibe infelizmente de facto iha Timor-Leste, ema barak mak seidauk sentesaudavel, liu-liu ba maluk sira nebe helaiha area rurais.

Tema nee, relevante tebes ho na-saun foun Timor- Leste nebe infrentaproblema mortalidade maternal no in-fantil. Tuir estatistika Ministeriu Saudenian, taxa fertilidade iha nasaun idanee aas tebtebes. Kada feto Timor idabele kous (tuur ahi) oan lima to’o hitu.

Aproveita momentu ida nee, Depu-tada Josefa husu ba partisipante hotuatu rona husi peritus sira nia inter-

vensaun kona ba fenomena hanesannee diak ou la diak. Fenomena fertili-dade aas nee implika ba feto sira niasaude no bem estar familia nian rasik.Problema boot ida ba Timor mak inanbarak iha area rurais seidauk hetanasistensia medika nebe diak relasionaho sira nia saude reprodutiva. Inan fetonbarak mak prefere liu partu tradisionalou partu iha uma ho asistensia ‘daya’,do que ba centro saude, maske ida neefo risku ba inan feton sira nia aan rasikno ba bebe sira nia vida. Hatan ba pre-okupasaun ida nee, Ministeriu Saudehalo ona esforsu atu loke klinika ma-ternidade iha area rurais balun, no heinkatak programa ida nee sei kontinuato’o tempu nebe wainhira inan feto siraiha Timor laran tomak sente garantidoona atu hetan asesu ba klinika materni-dade.

Deputada Josefa mos deklara konaba rasio entre numero fertilidade nomortalidade nebe iha relasaun ho pro-blema maternidade ou saude reprodu-tiva. Prezidente GMPTL fo sai katak kadanumero fertilidade/natalidade rihun ida(1000), akontese mortalidade atus haat(400) nudar impaktu husi saude repro-dutiva nebe ladiak. Konferensia nee moshamosu kestaun seluk hanesan mater-nidade infantil. Problema ida nee la’os

REPORTAGEM

Orador husi karuk ba kuana;Deputada Josefa Pereira(Prezidente GMPTL), FernandoLasama de Araujo (PrezidenteParlamento Nasional, DeputadaFernanda Lay

4 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

REPORTAGEM

deit Timor-Leste mak enfrenta maibe saimos nudar preokupasaun boot iha Su-deste Aziatiku tanba hetan persentajemnebe boot iha mundo tomak. Atu atendepreokupasaun ida nee, GMPTL konsi-dera edukasaun seksual hanesan kom-ponente ida importante tebtebes bafuturu jerasaun pais ida nee. Asuntoseksual labele “tabu” iha publiku, tanbabuat hotu nebe iha relasaun saude, pre-siza atu ema hatene. Liuhusi edukasaun seksual,ema bele komprende didiakorgaun anatomia sira niniafunsaun, hodi utiliza didiakho responsabilidade, hodiprevene orgaun hirak neehusi moras. Edukasaun sek-sual nee presiza fo ba ado-lecentes no jovens feto-mane sira atu sira beleorienta-an rasik, nuneebele lori-an ba buat nebediak no folin ba loron ikus.

GMPTL haree katak atuiha duni difikuldades oi-oinmak nasaun ida nee ha-soru. Maske nunee, kes-taun saude reprodutiva,planeamentu familiar noedukasaun seksual tenke sai papel nodever ema hotu-hotu nian hanesan si-dadaun, konfisoens relijioza, organiza-saun naun govermental, governu noentidades hotu. Tanba nee konferensiaida nee hala’o hodi rona matenek nainsira koalia kona ba kestaun tolu nee.

Iha parte seluk, Prezidente Parla-mentu Nasional, Fernando Lasama Araujonebe halo abertura ba konferensia nee,fo hanoin katak inan sira nia papel

importante tebes hanesan mestra/professora iha uma kain ida-idak nialaran. Tanba inan feto sira mak husiktempu barak liu hodi forma sira nia oan.Konsidera ba papel importante inan fetosira nian, Prezidente PN fo obrigadu bakomponente hotu-hotu nia kontribui-saun hodi toma inisiativa no organizakonferensia nasional ida nee.

Prezidente Parlamentu mos kon-korda ho tema jeral husi konferensianee;“Investe Feto Nia Saude, In-veste Futuru Timor-Leste”. Basaakuandu koalia kona ba saude inan nian,sempre iha ligasaun ho futuru labariknian. Nee duni, presiza konsiente katakfuturu oan sira nian depende ba inannia saude. So inan nebe ninia saudediak mak bele produz jerasaun nebekualidade no saudavel.

Tuir nia ponto de vista, problema edu-kasaun no saude iha fatin hotu-hotununka mais hotu. Nasaun barak mos seienfrenta hela problema ida nee, quantomais Timor-Leste hanesan nasaun foun.Preokupasaun Timor-Leste nian mak taxanatalidade no mortalidade nebe aas teb-tebes. Uluk fenomena ida nee mosu ihaAfrika, agora mai fali Timor-Leste. Tanbanee, hanesan estadu, hotu-hotu presizaesforsa-an hodi buka solusaun.

Lasama fo hanoin mos katak konfe-rensia ida nee ninia objetivu la’os ba kon-sumu akademiku, maibe nia orienta-saun ba pratiku. Nee signifika katak saidadeit mak hetan husi konferensia ida neetenke transmite ou habelar ba povu to-mak iha nasaun nee nia laran. Rezultaduhusi konferensia nee tenke hamoris kon-siensia ba povu nia laran katak saudenee ema ida-idak nian duni, maibe de-pende mos ba relasaun feto ho manenian.

Pontu importante seluk nebe Prezi-dente Parlamentu sublina mak nesesi-dade atu introduz edukasaun seksualiha nasaun foun nee. Edukasaun sek-

sual, tuir Lasama, la’os deithala’o ba adolesentes nojovens adulto sira, maibepresiza mos fo ba katuasferik sira. Tanba dalabarak,katuas ferik sira mos laihakapasidade atu implementaloloos sira ninia dezeju sek-sual tuir dalan nebe loos.Ida nee importante hodi beleprevene moras oi-oin nebeoras nee mosu no fo amea-sa ba saude ema nian. Konaba saude reprodutiva nebesai kestaun iha konferensianee, Prezidente Lasamahateten, ida nee presizaatensaun no responsabili-dade husi feto ho mane ho-tu, inkluindo sira nebe for-ma ona uma kain. Laen sira

presiza toma responsabilidade ba sirania kaben nia saude, nunee mos fetosira tenke halo hanesan nee ba sira niala’en.

Konferensia nee rasik aprezentaoradores ou panelista nebe kompetentehusi nivel internasionais no nasionais.Entre panelista hirak nee, iha mos Mi-nistru Saude, Bispo Diocese Dili, Minis-tra Sosial, sst.

Vise Ministra Saude, Madalena Hanjan nudar orador ida ba iha Konferensia Nasional hotema “Investe ba Feto nia Saude, Investe ba Futuru Timor-Leste”

Partisipante Konferensia Nasional

5JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Husi loron 6-12, fulan Junho,2010, Sekretariu Geral, Par-lamentu Nacional João RuiAmaral no José Cornelio Gu-

terres, Direitor Centru Peskiza Parla-mentar Partisipa iha konferensia Inter-nasional ida ho tema “Frost SalomonTaskforce” iha Warsawa, Polónia.

Nasoens rua nolu re-sin rua maka partisipa ihakonferensia nee. Nasoenssia (9) husi House Demo-cratic Partnership (HDP)nian inklui Timor-Lesteno Indonezia no mos Na-soens sanolu resin tolu(13) husi Europa sentralno Oriente nian. Ihaoportunidade ida nee,Nasoens 13 husi Europasentral no oriental ne’e,fahe sira nia esperen-sias diak no át durantetinan 1990-2010, tinanrua nolu hafoin sai husirejime komunista ihatempu neba. No oinsapapel Peskiza no Biblio-teka Parlamentar iha pro-sesu demokratizasaunida nee.

Nasoens barak fahe sira nia espe-riensia katak bainhira sai husi rejimekomunista nian no lao iha dalan tranzi-

Konferensia Internasional Kona-ba PeskizaLejislasaun Iha Warsawa - Polónia

saun ba demokrasia, sira liu husi situa-soens nebe difisil tebes maka hanesan;

(1) Falta rekursu umanu no infra-estrutura atu harii instituisaun. Nuneesira halo Estudu ida que diak atu suportaservisu lejislasaun no fiskalizasaun ihaparlamentu nasional;

(2) Falta suporta politika husi nain

ulun, ka lejisladores sira ba servisu idanee, tanba ba sira la dun importante;

(3) Tanba informasaun ba sira la dunimportante, sira la dun tau orsamentu

naton ba dezenvolvimentu infraestru-tura no hasae rekursu umanu atu servidiak liu lejisladores sira;

(4) Problema dependensia orsa-mentu ba governu liu-liu Ministeriu Fi-nansas mos la dun favorese desizaunsekretariadu parlamentu nasional nian;

(5) Kondisoens moris (salariu) bastaffs parlamentu nian ladun sufisiente kompara hostaffs ajensia internasionaissira seluk .

Maibe liu tian tinan 20nia laran, iha nasoens baluinklui Polónia, ho ajudusEstadus Unidus, liu-liu husiespertu nain rua (2) Mr. BillRobinson no Mr. Francis Miko,CRS nian, sira hetan susesutebes iha prosesu harii de-mokrasia iha nasaun nebatanba iha instituisaun pes-kiza no biblioteka parlamen-tar nebe forte tebes.

Legisladores sira mossenti katak analiza no in-formasoens ajuda tebessira nia servisu lejislasauniha parlamentu nasional.Liu-liu sira senti katak so-

siedade nebe demokratiku tanba par-lamentu nebe forti tenki hetan suportahusi peskiza no biblioteka parlamentarnebe forte no servisu diak.

Direitor Centru Peskiza Parlamentar, José Cornelio (karuk) hoSekretariu Geral Parlamentu Nasional, João Rui Amaral (kuana)iha Konferensia internasioanal ho tema “Frost Salomon Taskforce”.

Partisipante husi nasoens 22 iha konferensia internasional ho tema Frost Salomon Task Force iha Warsawa, Polónia

REPORTAGEM

6 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

ANALIZA

Negosiasaun GreaterSunrise Husi PerspektivaRelasoens Internasionais

Kontinua ba pajina 7

D urante fulan rua tutuir malu, asuntu Greater Sunrisenebe hola parte iha zona Joint Petroleum Develop-ment Area (JPDA) sai hikas konsumo publiku liu husi

publikasaun imprensa. Polemika mosu tanba kompania Wood-side ho nia konsorsium tenta ho sira nia proposta atu dezenvolveprojecto Floating LNG hanesan dalan klaran ou win-win solution,hodi troka opsaun kona ba dada kadoras ba Australia ou maiTimor-Leste. Proposta kompania nee, hetan reasaun maka’ashusi lideransa estadu Timor-Leste nian. Primeiru Ministru, XananaGusmao rasik rezeita proposta kompania nee. Aliansa MaioriaParlamentar (AMP) mos hatudu reasaun nebe hanesan, katakhakarak ka lakohi, uniku opsaun mak dada kadoras GreaterSunrise mai Timor-Leste.

Pozisaun governu Timor-Leste nian klaru no firme, ho sen-tidu katak laiha opsaun seluk relasiona ho kadoras GreaterSunrise. Tanba tuir governu AMP nia hanoin, kadoras GreaterSunrise sei fo benefisiu ba dezenvolvimentu sosio-ekonomiku paisida nee nian. Problema mak nee; oinsa kapasidade estadu (go-vernu) nian atu manan negosiasaun hodi realiza kadoras mai Timor-Leste?

AnalizaNegosiasaun ba kualker asuntu

interese nasional, la-sees husi in-fluensia poder. Relasaun poder (po-wer relations)1 entre entidade ruaiha meja negosiasaun dalabarak saifaktor determinante ba ninia rezul-tadu ikus. Negosiasaun GreaterSunrise hodi hakotu opsaun Floating LNG, kadoras ba Australiaou mai Timor–Leste la sees mos husi relasaun poder husiestadu ida-idak nian.

Imajem power relations bele haree uitoan atravez de kon-seitu interdependensia ho dependensia nebe bai-bain akade-miku relasoens internasionais sira utiliza hodi aproxima fenomenarelasaun entre paiz sira2. Konseitu interdependensia refere barelasaun dependensia mutualizmu, nebe signifika katak, laihaestadu ida superior ka inferior liu estadu seluk. Ida nee kontrariuho konseitu dependensia nebe deskreve relasaun asimetria husiestadu sira. Konseitu dependensia hatuur nasaun ida nia pozi-saun boot liu ka kiik liu nasaun seluk, ho tendensia katak nasaunboot sempre obriga sira nia hakarak ba nasaun kiik, ka nasaunkiik submete no halo tuir deit saida mak nasaun boot sira ha-teten.

Ho konseitu rua nee, Australia dalaruma haree Timor-Lesteho perspetiva dependensia. Perspetiva nee mosu tanba Australiasente-an forte teb-tebes. Nasaun nee iha poder real (real power)nebe boot, atu instrumentaliza no movimenta ninia kapasidadenegosiasaun. Perspektiva nee mos mosu tanba Australia sentehalo ona buat barak ba Timor-Leste, no hanesan pais foun nebesei kiak no fraku, Timor-Leste ninia dependensia ba Australia boot

teb-tebes, liu-liu iha aspeitu seguransa no defeza. Ezemplu makintervensaun komando Interfet post Referendum 1999 to’oprezensa International Security Force iha krizi 2006. Bazeia barealidade nee, Australia bele iha hanoin ida katak Timor-Lestefasil atu hakruuk ba ninia dominasaun, no hateten “seja feita avossa vontade” ba propaganda proposta Woodside.

Tanba nee mak Sekretariu Estadu Rekursus Naturais Timor-Leste nian, Alfredo Pires rasik hateten katak kompania Austra-lianu (Woodside) arogante liu hodi tenta “obriga” sira nia pro-posta ba estadu soberano RDTL3. Arogante tanba lo-loos desi-zaun dada kadoras la’os kompetensia kompania nian. So estadoRDTL ho Australia mak bele tuur iha meja negosiasaun hodi de-termina asuntu nee. Australia hanesan estadu soberano, “ter-kesan cuek” ka fase liman hodi husik kompania Woodside maihalo tentativa ho estadu Timor-Leste. Primeiru Ministru (refor-mado) Australia, Kevin Ruud ho ninia Ministro dos NegoçiosEstrangeiros rasik lakohi “fera ulun” ba kestaun fatin explorasaunGreater Sunrise, no fo tomak kompetensia ba Kompania Woodsideho Estadu RDTL atu desidi hamutuk liu husi negosiasaun4. Idanee hatudu inkonsistensia estadu Australia nian, tanba bazeia

ba konkordansia iha primeiro go-vernu konstitusional Timor-Lestenian nebe xefia husi Dr. Mari Alkatiri,fahe ona katak produsaun Posu BayuUndan ninian dada ba DLNG (Aus-tralia) no Greater Sunrise sei dadamai Timor.

Iha kontekstu diplomasia, nego-siasaun so bele hala’o entre entidade

nebe nivel hanesan bazeia ba asuntu nebe atu diskute. Kompaniaida halo negosiasaun ho kompania seluk, estadu ida halo nego-siasaun ho estadu seluk, governu ida halo negosiasaun ho governuseluk. Atetude kompania Woodside halo tentativa negosiasaunho estadu Timor-Leste, hatudu mo-mos Australia nia arogansia nohatuun dignidade Timor-Leste hanesan pais soberano.

Iha parte seluk, Timor-Leste rasik haree Australia ho pers-petiva interdependensia. La’os deit Timor-Leste mak dependeba Australia, maibe paiz rua nee iha relasaun dependensia mutua-lizmu. Por ezemplu, kestaun fronteira maritima ho tratamenturekursus naturais iha tasi laran, Australia labele foti desizaununilateralmente. Australia presiza trata asuntu ida nee ho Timor-Leste.

Pozisaun jeografika Timor-Leste nian hanesan zona kruza-mentu Azia-Pasifiku mos presiza hetan konsiderasaun husiAustralia. Maske ida nee seidauk sai poder real (real power)5,maibe bele konsidera nudar poder potensial (potential power)6

Timor-Leste nian iha futuru. Kleur ka lalais, Australia sei kon-siente importansia Timor-Leste nian atu servisu hamutuk hoditrata trafiku nebe movimenta iha maritima entre pais rua nee,hodi prevene actos illegais ruma nebe mosu iha zona neba.Haree hikas ba istoria, povu Timor-Leste mos kontribui ona buat

7JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

A Proposta de Lei n.º 37/II”Primeira Alteração à Lei n.º 15/2009, de 23 de Dezembro, que aprova o Orçamento Geral

do Estado para 2010" deu entrada noParlamento Nacional no dia 1 de Junhode 2010. A Proposta de Lei, no seu artigo4º solicita um levantamento do FundoPetrolífero de 811 milhões de dólaresnorte-americanos. Este valor ultrapassa,conforme é reconhecido pela própria PPL,o limite do Rendimento Sustentável Es-timado (RSE), conforme definido na n.º Lei9/2005, de 3 de Agosto (Lei do Fundo Pe-trolífero), que é para o ano de 2010 de502 milhões de dólares, já autorizado naLei 15/II/2009, de 23 de Dezembru (OGE2010).

De acordo com análise Macroeconó-mica feita pela Comissão, que o principalimpacto da crise económica mundial ini-ciada no segundo semestre de 2008 naeconomia timorense reflectese na baixados preços de petróleo. Consequente-mente, as receitas petrolíferas de Timor-Leste diminuíram, afectando a políticafiscal, que prossegue o crescimento eco-nómico, o combate ao desemprego e bai-xas taxas de inflação.

ORÇAMENTO RECTIFICATIVO 2010É importante ter em mente que

osjuros do Fundo Petrolífero

podem vir a diminuir graças à baixadas taxas de juros mundiais,particular-mente dos juros dadívida pública norte-americana.A recuperação da economiamundial tem-se baseado no re-curso aomento da dívida pública.Como o serviço da dívida é financiadoatravés de impostos, que não se queremver au-mentados, provavelmente a re-cuperação económica irá demorar. Umarecuperação mais rápida apenas terá lugarou com o recurso à redução das taxas dejuros da dívida ou com o prolongar dosprazos de pagamento das dívidas ou aindaatravés da combinação dos dois factores.

De qualquer das formas, a fim de per-mitir uma recuperação menos traumáticada economia mundial, os juros deverãopermanecer baixos por um longo períodonos mercados internacionais. Neste ce-nário, a acumulação de capital do FundoPetrolífero diminuirá, a menos que os le-vantamentos anuais passem a ser inferio-res aos actuais e o envelope fiscal sejareestruturado para programas que garan-

tam uma real diminuição da pobreza,canalizando o investimento públicopara as áreas da saúde, educaçãoe agricultura.

O Governo apresentou nestaProposta de Lei, um conjunto demedidas e programas que nãoconstavam do Orçamento para 2010,com o argumento da sua necesne-ste momento, USD 759, 258 milhões,

dos quais 502 milhões referem-se a trans-ferências do fundo petrolífero, para exe-cutar até dia 31 de Dezembro do pre-sente ano de 2010.

Considerando o quadro económico aci-ma descrito, nomeadamente, o perigo po-tencial de desvalorização do preço do crudenos mercados internacionais e a baixa ge-neralizada dos juros, a Comissão consideraque o Fundo Petrolífero encontra-se emsérios riscos de ver o seu valor real dimi-nuído, caso o Governo continue a gastarcomo se este Fundo de um recurso ili-mitado se tratasse.

É, assim, necessário, desde já, al-terar a estrutura de gastos de forma agarantir que os recursos minerais de Timor-Leste sejam utilizados de forma a garantiro desenvolvimento sustentado do país.

Negosiasaun Greater sunrise...> husi pajina 6

Kontinua ba pajina 30

ruma ba Australia, liu-liu iha Segunda Guerra Mundial7. Tanbanee, la’os Australia deit mak bele reklama sira nia-an hanesansalvador ou anjo da guarda.

Kaer ba realidade hirak nee, Timor-Leste lakohi hatuur-annudar pais dependente nebe halo tuir deit pais boot hanesanAustralia nia hakarak. Bele kiak, kiik no frajile iha aspeitu se-guransa no defeza, maibe Timor-Leste dignifika nafatin niniasoberania hodi tau-an iha relasaun interdependensia ho Australiamaske ho poder real nebe kiik.

Solusaun AlternativaBazeia ba relasaun poder entre Australia ho Timor-Leste

nebe deskrita ona, Timor-Leste bele prefere solusaun alterna-tivas hirak tuir mai nee hodi hasa’e kapasidade negosiasaun,nunee bele realiza mehi atu dada kadoras mai Timor-Leste.Ida, hapara negosiasaun asuntu explorasaun Greater Sunrisehodi husik hela ba jerasaun aban bainrua, wainhira opsaun ka-doras mai Timor-Leste la realiza8. Impaktu husi alternativa idanee mak Timor-Leste sei lakon oportunidade ida atu hetan ren-dimentu minimu husi asuntu ida nee. Impaktu seluk mak presumina nian sempre fluktuativa, labele siik ninia folin tuun ka sa’eka bele mos valor iha ka lae iha tempu futuro, quanto mais tek-nolojia kona ba enerjia alternativa seluk komesa dezenvolveona iha nasaun barak.

Rua, hakotu relasaun kooperativa ho Woodside, hodi bukafali kompania seluk nebe iha disponibilidade dada kadoras mai

Timor-Leste, tanba Greater Sunrise pertense ba Timor-Lestenia zona maritima tuir prinsipiu median line iha UNCLOS (UnitedNations Convension on the Law of the Sea). Ninia konsekwensiamak Australia bele sensitivu hodi reklama no retira fali ajudossira nebe durante nia fo ba Timor-Leste. Ida nee bele hamosurelasaun diplomatika nebe laduun diak entre pais rua nee. SeTimor-Leste prontu simu konsekuensia nee, entaun tenkehakbesik-an hodi buka apoiu maximu husi nasaun SudesteAziatiku sira. Maibe ida nee depende mos ba benevolensianasaun sira nee, tanba Indonesia nebe influensia maka’as ihaSudeste Aziatiku sei iha problema passado balun nebe seidaukrezolvidu ho Timor-Leste.

Tolu, introduz diplomasia total. Solusaun ida nee belefavorabel ba Timor-Leste nebe ninia real power (kbiit real) kiikliu Australia nian. Diplomasia total refere ba envolvementu entida-des hotu-hotu iha estadu nia laran hodi halo asaun hasoru presaunestadu seluk nia interese. Total diplomasia bele hetan susesuwainhira Timor-Leste konsidera pontus importante hirak nee;a) Konsolidasaun Internal9. Signifika katak entidades hotu-hotuiha vizaun ida deit, tanto prezidente republika, governu (primeiruministru), parlamentu nasional no organizasaun naun govermentais,hotu-hotu iha prinsipiu ida deit, laiha diferensa ideias atu dadakadoras Greater Sunrise mai Timor-Leste. b) Negosiasaun Trans-parente ou Nakloke10. Saida deit mak akontese iha meja nego-siasaun tenke publika hodi movimenta simpatia domestika,

8 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

PNTL Iha Baze Lamenta Falta EkipamentuRezultadu Fiskalizasaun Komisaun B Durante Tinan 2008-2010

Ajente polisia nasional Timor-Leste nebe servisu ihaDistritu no sub-Distritu lamenta kona ba sira nia difi-kuldade servisu nian, liu-liu falta ekipamentu nonesesidade seluk-seluk tan. Sira mos sujere atu au-menta tan personalia PNTL iha Distritu no sub-Distritusira. Nee mak rezultadu balun nebe Komisaun Bhetan wainhira vizita distritu no subdistritu balundurante tinan 2008-2010 nia laran.

Komisaun B ParlamentuNasional nebe responsavelba asuntu Negosiu Estran-geiros, Defesa no SigurancaNasional, iha fulan Novem-

bru 2008 - 2010 hala’o fiskalizasaunba programa governu nian iha Distrituhitu (7) maka hanesan Distritu Ermera,Oecussi, Lautem, Aileu, Liquiça, Mana-tutu no Bobonaro.

Membru Komisaun B lidera husiPrezidente Komisaun B, Deputado DuarteNunes ho deputado nain 3 inklui stafteknik ida. Fiskalizasaun iha Distritu Er-mera hala’o iha loron 6 – 8 Novembru2008. Iha momento neba deputado sirahala’o mos vizita ba Sub-Distritu nen (6)nebe maka iha Distritu Ermera hane-san; Sub-Distritu Railaco, Gleno, Ermera,Hatolia, Letefoho no mos Atsabe. Ihaneba, deputado sira inkontru ho membruPNTL, UNPOL inklui mos lideransa lokalsira iha fatin nebe refere.

Assuntu no problema relevantesnebe maka fiskalizador sira hetan ihaDistritu Ermera maka, menus ekipa-mentu barak nebe presiza tebes hodifasilita servisu no operasaun PNTL nianiha Distritu Ermera. Por ezemplu; trans-porte, komputador, radio komunikasaunno selu-seluk tan. PNTL mos informa badeputados sira kona-ba problema kriminebe akontese iha Distritu neba. Alemde problema krimi, iha mos problematrafiku nebe sai assuntu importante baPNTL hodi hato’o ba deputados sira.Preokupasaun balun mak hanesan

sinais trafiku nebe seidauk estabele ihaDistritu neba, nunee mos membro PNTLseidauk sufisiente atu kontrola aktivi-dade populasaun tomak iha DistrituErmera.

Iha loron 13-15 Novembro 2008,Komisaun B mos hala’o vizita ba Distritu

Oecusse. Iha dislokasaun nee, Komi-saun B nebe lidera hosi Deputado Paulode Fatima Martins hala’o vizita ba PostoPolisia UPF Sakatu-Fronteira. Aproveitaoportunidade nee, Agente KomandanteUPF José Pineiro hateten katak normal-mente situasaun fronteira laiha pro-blema. Polisi UPF Timor-Leste, TNI(Tentara Nasional Indonesia) ho popu-lasaun iha fronteira iha relasaun diak.Maske nunee Polisia UPF rasik seienfrenta limitasoens barak hanesanmenus ba transporte, lampra atu uzaiha kalan no mos membro polisia moslimitadu nain walu (8) deit no labelehalao patrulha iha area tomak nebemaka sai responsavel ba Polisia UPFnian.

Husi Fronteira Posto Polisia UPF Sa-katu, Oecusse, deputado sira iha loron

Aktividade Komisaun

Komisaun B asuntu Negosiu Estrangeiros, Defesa no Siguranca Nasional halosorumutuk ho Komandante Geral PNTL, Longuinhos Monteiro iha ParlamentuNasional.

9JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

>

>

tuir mai 14 Novembru 2008 halao vizitamos iha posto fronteira Polisia Citrana,Oecusse. Informasaun no problema ne-be Komisaun B hetan husi membro Poli-cia UPF, hanesan mos ho preokupasaunnebe Posto Polisia Sacato nian hato’o.Problema mak hanesan fasilidade atufasilita operasaun polisia nian menusno mos uma nebe maka polisia sira uza,halo ho du’ut.

Membru Komisaun B mos halao vi-zita iha estasaun Polisia Oecusse ihaloron 15 Novembru 2008. Informasaunno problema nebe maka membru Ko-misaun B hetan durante sorumutu hopolisia iha estasaun Oecusse maka ha-nesan mos problema iha fatin rua (2)nebe maka temi iha leten.

Iha fulan Novembru loron 20 – 21tinan 2008 mos deputado sira husiKomisaun B hala’o fiskalizasaun iha Dis-trito Lautem. Vizita ba Distritu Lautemmaioria deputadus sira hala’o soru-mutuk ho polisia iha estasaun Luro,Moro no Iliomar. Komisaun B mos ha-la’o vizita iha Sekretariado Adminis-trasaun Lautem nian iha Distritu neba.

Problema no informasaun nebe Komi-saun B hetan barak liu kona-ba fasi-lidade nebe menus atu fasilita polisiasira nia knaar. Fasilidade nebe makamenus hanesan laiha eletrisidade, tele-fone, vencimento kiik no selu-seluk tan.Guarda Floresta mos presiza kuda atufasilita sira ninia aktividaade wainhirakontrola area floresta iha Distritu neba.

Iha loron 15-18 Abril 2009 Komi-saun B disloka fali ba Distritu Aileu. Fatinnebe komisaun vizita mak hanesan;Estasaun Liquidoe, Centru SiguransaSivil Aileu, Centru Bombeiros Aileu, Ko-mando Geral PNTL Aileu, Estasaun PNTLRemexio no ikus liu iha Estasaun Lau-lara. Problema no informasaun nebemembru Komisaun B hetan iha DistrituAileu barak liu maka ekipamentus atufasilita knaar polisia nian menus. Hane-san radio komunikasaun, linha electri-sidade, linha telefone fixu, laiha sani-tasaun, bee moos, sintina no selu-seluktan. Problema menus ba fasilidade neelaos deit iha Posto Polisia Distritu noSub-Distritu Aileu maibe problema ha-nesan mos iha Centru Siguranca Sivil

no Centru Bombeiros iha Distritu Aileu.Hafoin Distritu Aileu, Komisaun B

nebe lidera husi Prezidente KomisaunB Duarte Nunes hamutuk ho deputadonain rua (2) ho staff teknika ida hala’ofali vizita ida ba Distritu Liquica, Sub-Distritu Maubara no mos Sub-DistrituBazartete iha loron 7 fulan Maio 2009.Iha fiskalizasaun nee, Komisaun B haloinkontru ho membru PNTL nebe servisuiha fatin tolu (3) nebe refere. Problemano informasaun nebe hetan iha DistrituLiquica hanesan mos ho distritu seluk-seluk kona-ba menus ekipamentu atufasilita knaar Polisia nian. Parte pozitivuida mak Polisia Liquica iha ona kondi-saun atu kaer siguransa mesak iha futuru.Maibe problema maka atu proteja krimiruma sei menus ba fasilidade hanesansela ka prisao hodi kastigo ema iha dis-trito neba.

Iha loron 27 Junho 2009, membruKomisaun B hamutuk nain haat (4) hostaff teknika ida ba vizita Distritu Bo-bonaro. Programa Komisaun nian makavizita Posto Polisia UPF Nubadak-Batu-gade. Iha fatin nee Komisaun B hala’osorumutuk ho Komandante Polisia UPFNubadak-Batugade, Komandante PolisiaUPF Mota-ain no mos Komandante PolisiaImigrasaun Mota-ain. Iha sorumutuknee komandante ida-idak hato’o sira niaknaar no misaun durante servisu ihafatin neba. Sira mos hato’o sira nia pro-blema nebe sira infrenta wainhira ha-la’o sira nia knaar iha fatin neba. Liu-liu membru Polisia sidauk sufisienti ihaDistritu tolu (3) nebe maka fronteira honasaun Indonezia hanesan DistrituCovalima, Bobonaro no Oecusse.

Iha loron hanesan Komisaun B Par-lamentu Nasional halao mos vizita baKompania Falintil-FDTL iha Tunu-Bibi,Maliana. Problema no informasaun nebehetan husi Kompania F-FDTL iha PostuTunu-Bibi hanesan mos ho problemaseluk-seluk nebe polisia sira infrenta.

Ikus liu iha loron 3 de Marco 2010,Komisaun B mos halao vizita Distritu Ma-natuto no sub-Distritu selu-seluk hane-san; Laclo, Laclubar, Laleia no Barique.Sujestaun nebe maka Polisia sira hatooba komisaun B maka presiza kapasi-tasaun no mos hala’o estudu kompara-tivu husi nasaun seluk. Problema no in-formasaun nebe maka polisia sira in-frenta iha Distrio Manatuto mos hanesanho polisia sira iha Distritu selu-seluk.

Aktividade Komisaun

10 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Fiskalizasaun Komisaun Giha Baucau, Lautem, Ainaro,

Aileu, Ermera no Liquiça

PPR: Projeitu BarakKualidade Uituan Projeitu Pakote

Referendum baReabilitasaun EstradaLaga ba Baguia

Objetivu kria PPR atu hadia no hari infra-estruturasbazikas hanesan estradas, eskolas, pontes,proteksaun rai monu, normalizasaun mota noselseluk tan. Nunee populasaun nebe hela ihaarea rurais bele hetan benefisiu husi PPR nee.Maibe iha parte seluk kompania barak nebe halaoprojeitu la tau kualidade projeitu nudar prioridade,maski orsamentu ba projeitu hirak nee boot.

Iha fulan Fevereiru 2010, komisa- un G halo fiskalizasaun iha distritu nein (6) mak hanesan; Baucau, Lautem, Ainaro, Aileu, Ermera no

Liquiça. Vizita ba iha distritu hirak neekomisaun fahe ba ekipa tolu.

Ekipa dahuluk kompostu husi Prezi-dente Komisaun G, Pedro dos Martiresda Costa, Deputadu Joaquim Amaral no

Manuel Chradus Barreto nudar TeknikuApoiu komisaun. Ekipa nee halo fiska-lizasaun iha Baucau no Lautem.

Ekipa daruak nebe halo fiskaliza-saun iha Aileu no Ainaro mak hanesanSekretariu Komisaun G, Deputadu ArãoNoe de Jesus C. Amaral, Deputadu Fran-cisco Araujo no Belinha Sanches Viana,tekniku Apoiu komisaun.

Ekipa datolu nebe desloka ba Er-mera no Liquiça mak Vice PrezidenteKomisaun G, Deputadu Inacio Moreira,Deputadu Francisco Araujo no ManuelChradus, tekniku Apoiu Komisaun.

Objetivu prinsipal husi komisaun Gdesloka ba iha distritu hirak nee atuobserva, verifika no halo fiskalizasaunba Ezekusaun Projeitu Pakote Referen-dum (PPR), 2009, Realizasaun projektusfizikus OGE, 2009 no asuntus relevan-tes kona ba Ministeriu Infra-estruturasnian hanesan Obras Públikas, Eletresi-dades, Agua no Saneamento, edifika-saun no projeitus emergencias.

Durante vizita iha Distritu hirak nee,komisaun halo enkontru ho Adminis-trador Distritu, Chefe DepartementuObras Públiku regional, Chefe Depar-tementu Eletricidade, Chefe Depar-tementu SAS, no ikus liu vizita fatinprojeitus.

DISTRITU BAUCAU

Durante vizita komisaun G iha Baucau, komisaun halao soru- mutuk ho autoridade lokal ha-

nesan Chefe EDTL Distritu Baucau, ChefeServisu Agua no Saneamento (SAS) noSupervisor Obras Públikas RegionalBaucau. Iha sorumutuk nee, diskusaunfoka liu ba nivel kordenasaun entre kom-pania ne’ebé kaer projeitu ho autorida-des lokal, kualidade obras, sistema su-pervizaun no klima ne’ebé afeita ba tem-pu ezekusaun projeitu.

Komisaun simu informasaun katakkompania barak la tau kualidade hane-san prioridade maibé, mekanismu distri-

buisaun projeitu maka sai hanesanperioridade ba sira.

Observa fatin projeitus

PPR ba Reabilitasaun Estrada Lagaba Baguia. Montante orsamentu $ 650.000.00. Hahu servisu iha fulan Novem-bru. Volume servisu ateru estrada (roadsurface gavel) ba 20500 m 2, hahu husiLarisula. Kontraktor Timor Leste Inde-pendencia. Projeitu lao hela (ongoing)maibé, klima nebe udan bei-beik afeitaba tempu no kualidade servisu liu-liupemadatan (Compres). Observasaun

Komisaun katak kondisaun projetu laiha kualidade (tanba tuir desenhuspesifikasaun aterru nia mahar ke tenkevaria entre 15cm - 30cm), estrada baluateru ladun mahar no provoka tahu nopersiza ateru fila fali (Regravelling) ihatempu badak. Material ba ateru hotu-hotu liu husi laboratorium.

PPR ba Normalizasaun mota Seical(Seical River). Orsamentu $ 234, 432.29.Konstrusaun husi Kompania Modena.Lda. Projeitu konklui ona no kualidadediak.

PPR loke dalan foun ba asessu Agri-cula (Accces road Lelalai-Uatalata Que-

Aktividade Komisaun

11JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

licai-Baucau)/MAPF. Orsamentu $100,000, Volume servisu loke estradafoun 3 km. Projeitu halao husi kompaniaTres Corentes. Lda/Veteranos. Projeitukonklui 100% no pagamentu mós seluhotu ona maibé, iha item servisu balun

DISTRITU LAUTEM

Iha Distritu Lautem, ekipa komisaunG halao sorumutuk ho AdministradorDistritu Lautem ho Ofisial Dezen-

volvimentu Señor Lino. Diskusaun fokaliu ba nivel kordenasaun entre kom-pania ne’ebé hala’o projeitu iha distrituho autori-dades lokal, kualidade obras,sistema supervizaun no klima ne’ebéafekta ba tempu ezekusaun projeitu.Iha mos informasaun husi Ofisial De-zenvolvimentu (DDO) Distritu Lautemkatak es-tabelese tiha ona ekipa inte-gradu ida ba Monitorizasaun PPRne’ebé involve departementu sektoraishanesan Edukasaun, Saude, Segu-ransa Civil, Policia, Agricultura e su-pervisor OP regional.

Vizita fatin projeitusPPR ba Reabilitasaun Estrada Foema

Iliomar. Montante orsamentu $ 511, 000.Projeitu halao husi kompania Sara NeroJoint Venture. Volume servisu ateru(Gravel)12 km. Projeitu nia kualidadediak. Oras nee ateru (Gravel) to’o onaareia Cacaven. Projeitu nee hetan su-pervizaun hosi site engineiru durante24 oras. Buat ida falta mak, Projeitunee la iha quadru avizu.

PPR ba Reabilitasaun sala IzolamentuLospalos. Montante orsamentu $ 72,321.

seidauk hotu. Projeitu ne’e halo la ihakordenasaun ho Obras Públikas regionaltanba nee projeitu la iha kualidade nooras nee aat fali ona.

PPR ba rehabilitasaun Muralha Hos-pital Baucau. Orsamentu $ 65,000

Projeitu husi Kakatua Matebian Lda.Kualidade diak maibe, haré hosi parteestrada kualidade reboka mihis hela.

Maioria konstrusaun eskola emer-gensia iha distritu Baucau ho montanteorsamentu $ 20.000 la iha kualidadetanba ai-rin no ai travesaun ne’ebé ujahodi hari no taka kalen tau fali ai Faune’ebé nia kualidade la diak. Oras needadaun komesa nakfera fali ona.

Projeitu ekstensaun linha foun ener-gia eletricidade iha Fatumaka, Tiriloka,Ostilu, Loilubu, Venilale, Baguia, tuir Che-fe EDTL Baucau katak nia la hatene pro-jeitu nee mai hosi Orsamentu ne’ebé?Pakote Referendum ka Orsamentu Geraldo Estado 2009? No mós Postes EDTLne’ebé monta dadaun ba iha Baguia.

Fiskalizasaun komisaun G hatudukatak postes sira nee instala iha fatinsira nee tomak nomos iha kolabora-saun husi populasaun hodi autoriza tesiai-horis atu hari ai-rin eletrisidade nian.

Projeitu Pakote Referendum ba Normalizasaun mota Seical

25. projeitu halao husi kompania Pere-kiki Lda. Observasaun Komisaun, pro-jeitu atinzi ona 80% falta odanmatan,sintina no intalasaun ba eletricidade.Projeitu nia kualidade diak.

PPR ba konstrusaun tanke akapta-saun udan Been (Rain Water Harves-ting Tutuala) ba tanke 5000 litru. Orsa-mentu $ 9,923.44. konstrusaun husi kom-pania Titer Unippesoal. Lda. Projeitu kon-klui 100%, kualidade diak. Health PostTutuala uja ona.

PPR ba konstrusaun Esquadra Po-

licia Tutuala. Montante orsamentu $ 63,000. 00. konstrusaun Kompania Ulauunip, Lda. Projetu ninia progresu fizikuatinzi ona 80%. Projeitu nia kualidadediak.

Assesu Estrada ba Tore Timor Tele-kom–TT (Acces Road to TT), iha Alto La-leno, suco Mahina 2a uza orsamento doestadu, OGE 2009. Projetu halao husi kom-pania Perekiki Unip. Lda. Kualidade la-diak tanba alkatraun komesa naklokefali ona (Surface Breaking).

Konstrusaun Mini Merkado Tutuala.

Projeitu Pakote Referendum ba Reabilitasaun Estrada Foema-Iliomar

Aktividade Komisaun

12 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

DISTRITU ERMERA

Antes atu halo observasaun iha fatin projeitus, ekipa fiskaliza- saun halao sorumutuk ho As-

sisten Supervisor Señor Bendito Sal-sinha. Diskusaun foka liu ba total PPRiha distritu Ermera no kordenasaun en-tre kompania kaer projeitu ho Super-visor distritu.

Vizita fatin projeitusPPR ba Reabilitasaun Estrada Railaco

- Gleno. Valor orsamentu $ 209,823.80.Projeitu halao husi kompania Jogi. J. Ven-ture. Reabilitasaun ba estrada sira neebétama iha kategoria aat. Kualidade pro-jeitu diak, maibé iha tempu udan nebenaruk halo estrada ne’ebé foin ateru(Gravel) komesa naksobu ka naklokefali ona. Projeitu nee mos la iha kuadruavisu.

PPR ba Reabilitasaun Estrada Ermera–Hatolia. Montante orsamentu $ 450,000.00. Projeitu halao husi KompaniaMatata Joint Venture. Reabilitasaun haloba item servisu sira hanesan; Ateru (Gra-vel), parede protesaun, drainagen. Pro-

jeitu konklui ona100%. Maibé tanbatempu udan ne’ebéás oras nee tahufali ona.

PPR ba Manu-tensaun PeriodikaEstrada Ermera –Letefoho-Atsabe.Montante orsa-mentu, $ 900, 000.00. Projeitu halaohusi Kompania Gu-nung Kijang. Re-abilitasaun haloba fondasi alka-traun (Base Cour-se) ho volume servisu 20 km, no pakoteservisu sira seluk hanesan pa-redeprotesaun, esgotu no bareira (Ban-gunanpelengkap). Fizikamente projeitu atinzi100%, maibé tempu udan halo estragusbalun komesa nakfera no tohik fali ona.

PPR ba Reabilitasaun asesu estradaba Paroquia Ermera (Accces road to Pa-roquia Ermera). Montante orsamentu

PPR ba konstrusaun Tankiakaptasaun udan Been (Rain WaterHarvesting Tutuala)

Projeitu iha quadru aviju, maibé la tauMontante orsamentu

DISTRITU LIQUIÇA

Durante sorumutuk entre ekipaKomisaun G ho Supervisor Clau-dio Mota iha Liquiça, diskusaun

foka liu ba kordenasaun ba ezekusaunPPR. Kordenador Pakote Referendumdistritu nunka ba fó koñesimentu ba Ad-ministrador distritu.

Vizita fatin projeitusPPR ba Reabilitasaun Estrada Tibar

Projeitu Pakote Referendum ba ReabilitasaunEstrada Lospalos - Mehara, Tutuala

$ 52,501.60. Projeitu halao husi kom-pania Ainapa Joint Venture. Projeitu idanee bazeia ba lista Pakote Referendumtama iha kategoria estradas, maibé faktusneebé Komisaun hetan hatudu katak,orsamentu nee uza ba halo fali konstru-saun ba drainagen ho volume servisu200 m no parede protesaun 300m. Pro-jeitu konklui ona no kualidade diak.

Montante orsamentu $ 20,000.husi Orsamentu Geral Estadu,(OGE) 2009. Ministeriu Ekono-mia no Dezenvolvimentu kom-pleta ona maibé to’o oras neeabandonadu. La iha aktividadeekonomia iha merkadu nee.

Komisaun mós hetan infór-masaun husi Ofisial Dezenvol-vimentu Distritu Lautém katak,Konstrusaun ba Postu Imigra-saun COM, Inklui mós iha PPRmaib’e kuandu konfirma ihalista, projeitu nee la inklui ihalaran.

–Loes, Montante orsamentu $ 450, 000.Projeitu halao husi Kompania F U Unipno Montana Diak. Pakote ba Projeitu neeke’e kurva halo luan (Cut to spoil), Ke’eEsgotu foun (Escavation drains softmaterial) no Parede Protesaun (StoneMasunry wall). Projeitu nee la iha kua-dru avizu.

PPR ba Reabilitasaun Estrada Ebeno–Darlete. Valor orsamentu $ 350,000.00.

konstrusaun husi kompania Metalica hoAlways. Projeitu halo ateru (gravel) baestrada ho volume servisu 1km ba es-trada foun ne’ebé foin loke iha tinan ko-tuk (2008) inklui mós obra assesoria(bangunan pelengkap) hanesan Ke’eEsgotu foun (Escavation drains soft ma-terial), Parede Protesaun (Stone Ma-sunry wall). Wainhira komisaun hala’ofiskalizasaun iha terenu projeitu la’o hela

Aktividade Komisaun

13JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

PPR ba Reabilitasaun Estrada Ebeno–Darlete.PPR ba Reabilitasaun Estrada Tibar – Loes.

(ongoing). Obra nia kualidade diak mas-ke servisu hala’o iha udan laran.

PPR ba Perfurasaun no Instalasaunsistema bee mós no moru ProtesaunSuco Dato. Valor orsamentu $ 88.370Projeitu halao husi Kompania Lep Laco

Dato, Lda. Informasaun ne’ebé Ko-misaun hetan katak, perfurasaun kon-klui ona maibé la iha Bee.

PPR ba konstrusaun Moru ProtesaunMota Maumeta I (Maumeta river 1) hoMota Maumeta II (Maumeta River II).

Montante orsamentu $ 300,000 Kom-pania Mundias maka kaer protesaun bamoru Maumeta I no kompania MaubaraFitun + Fiar Ami maka kaer Protesaunba moru Maumeta II. Projeitu konkluiona no kualidade diak.

DISTRITU AILEU

Obras Publikas

Estrada iha kruzamentu Remexiu- Lequidoe, Distrito Aileu niniakondisaun aat, difikulta movi-

mentu kareta transportes publikus atuasesu lori sai produtu lokais ba merka-du no movimentasaun populasaun.

Estrada foun ne’ebe loke husi AileuVila – Lequidoe husi orsamentu tinanfiskal (OGE) 2008. Konstrusaun husiKompania Montana Diak. Kualidadediak.

Estradas ne’ebe liga Sub-Distrito Le-quidoe ba Suku hitu, nia kondisaun aathela tanba ne’e iha tempu udan motordeit mos labele asesu.

Autoridades lokais sira lamenta hoprojetus ne’ebe tama iha sira nia area,nunka fo konhesimentu no kordenasaun.Kuandu iha problema ona maka foin bahusu sira atu resolve.

Estrada ba Sub-Distritu Remexiukondisaun la diak, se la halo manuten-saun lalais maka bele kotu total.

Eletrisidade, Agua no Urbani-zasaun

Gerador eletrisidade ho marka Volvoiha Sub-Distritu Lequidoe ajuda husiADB iha tinan 2001. Kondisaun geradoragora ladun diak tanba desde 2001 tooagora seidauk halo manutensaun. Idane’e halo gerador nia forsa la iha, tanba

nee uza sistema rotativa atu forneseeletrisidade ba konsumidor. Se la halomanutensaun lalais maka gerador beleat total tanba obriga servisu.

Projeitu ekstensaun linha transmi-saun eletrisidade ho 18 km iha vila Aileu– Seloi kraik, ne’ebe hala’o husi kompAitula Lda, kualidade diak. Ho aumentulinha transmisaun ba eletrisidade neebainhira la aumenta gerador foun makasei hetan defikuldades atu suporta ele-trisidade ba konsumidor foun tanba ge-rador ezistente la iha kapasidade su-fisiente.

Problema seluk, Central EDTL ihaDistrito no Subdistritu la iha edifisiu no

material ba admistrasaun atu hodi halaoservisu.

Suku hitu ne’ebe iha Sub-DistrituLequidoe, suku tolu maka iha asesu baeletrisidade, Suku hat lae. Entre Sukuhat nee, rua isoladu liu mak hanesanSuku Betulau no Suku Haturialau. Sukurua nee so bele asesu ba eletrisidade hosolar panel.

Projetu 2008 dada Bee mos iha Be-tulau, Suku Berleu, Sub-Distritu Lequidoehalo husi kompania Tari ho orsamentu$ 47.575.00. Projetu nee adia dala ruaona maibe nunka konklui too agora. Ihatinan 2005-2006 iha mos projetu ida badada Bee mos iha Betulau ho valor

Aktividade Komisaun

Estrada foun husi Aileu Vila - Leqidoe (foto karuk). Estrada ne’ebe liga Sub-DistritoLeqidoe ba Suku hitu kondisaun at (kuana).

14 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

orsamentu $ 30.000 resin, kompaniamos abandona tiha. Projetu ne’ebe ma-ka abandona hela deit fo impaktu baestadu nebe lakon osan no komunidadeiha area nebe refere lahetan benefiisiuhusi projeitu nee.

Bee mos ba vila Lequidoe sufisientemaibe tanba la iha kontrola no manu-tensaun maka sempre iha failansu kafalta bee mos. Bee mos ba vila Aileu dada

husi motaDaisoli nee-be iha tempuudan povukonsume beefoer tanba laiha sistemadestilasaunka filtrasaun.

Selu-seluk

PPR ihaDistritu Aileuhamutuk 33projetus. 32projetus husiministeriu, 1

husi Obras Publikas. Husi projetus 33nee barak maka konklui tiha ona. Projeitunebe sei prosesu laran mak hanesan;

Projetu reabilitasaun Estrada Aileu-Maubisse. Valor orsamentu $ 162. 265.93. Projeitu nee halao husi KompaniaJacky Cons. + Raco ho pakote servisu tolu;halo valeta, muru no loke dalan foun.Loke dalan foun seidauk konklui tanba

iha fatuk boot nebe susar atu fera noagora parado hela.

Projetu perfurasaun bee mós, esta-lasaun bomba, uma operador no muruhadulas iha Mantane (Aileu vila). Orsa-mentu $ 96.000 Projeiitu nee halo husikompania Rischi Unipessoal Lda. Pro-jetu nee bainhira hotu sei fo perigu tanbahalo los iha mota Mantane nia ninin noiha los mota rua hasoru malu. Se la ihamuru atu proteje maka mota sei sobuiha loron ruma.

Konstrusaun ba eskuadra Polisia ihaLequidoe seidauk konklui 100%. Hane-san mos konstrusaun ba eskola tempo-raria iha Raefusa no projetu dada beemos iha Bereleu seidauk konkluidu.

Konstrusaun uma Eskola iha Rai-fusa,Sub-Distritu Lequidoe ne’ebe halo husikompania Biluma Hatu seidauk konkluitanba fatin izoladu liu.

Konstrusaun kampu volleyball nobasket ball iha Sub-Distritu Remexiu hovalor orsamentu $ 50.000 la iha kua-lidade tanba komesa nakfera fali ona.Kompania Leo Foti Lda mak halao pro-jeitu nee.

DISTRITU AINARO

Obras Publikas

Estrada Aitutu-Same ne’ebe kotuiha Leusati, liu husi projetu emer-gensia Obras Publikas nian, kom-pania Timor Expres Lda, loke dalan

foun.Estrada iha Urhou, kruzamentu Mau-

bise-Turiskai, ne’ebe uluk monu no halofali bronjong hodi protéjé agora hetanameasa fali tanba, kintal nain taka tihakadalak nee no desvia be halo tamaEstrada laran nebe bele estraga Es-trada.

Ponte Sarai neebe liga Ainaro Vilaba Suru-Kraik kotu. Populasaun ho ini-siativa rasik hadia provizoriu. Se laihaintervensaun lalais ponte nee bele kotutotal.

Ponte Kasa ameasadu tanba motasobu ona rin bot husi parte oeste ne’ebeliga ba Estrada nasional Ainaro-Suai.

Estrada nasional Ainaro-Suai, iha“Jakarta dua” ameasadu ona. Persizaintervensaun lalais, se lae bele kotu total.

PPR ba manutensaun Estrada Mau-bisse-Turiskai. Valor orsamentu $ 175.788.00. Kompania Crocodile Lda makhalao projeitu nee. Projetu konkluiduona no entrega iha 6 Dezembru 2009.Kualidade ladun diak.

Projetu reabilitasaun Estrada Mau-bise-Ainaro. Montante orsamentu $111.454.50. Kompania Flexa Konser-sium mak halao projeitu nee. Projetuseidauk konkluidu no la iha kualidade.

Selu-seluk :

1. PPR ba Distritu Ainaro, iha areaministeriu seluk nian, iha projetu40. Projetu sira nee barak makakonklui ona. Projeitu balun mak sei

iha prosesu ba finalizasaun makhanesan;

a) Reabilitasaun Hospital Ainarob) Konstrusaun no instalasaun

bee mos iha Merkadu Ainaro.c) Konstrusaun temporaria uma

eskola iha Maubisse.d) Projetu fura/ke’e be iha Bonuk

Sub-distritu Fatu-udu. Ke’edeit aliserse no paradu to’oagora. Kompania Leoliku Unip.Lda mak halao projeitu nee..

2. Konstrusaun armazem iha Mau-bisse seidauk hotu. Iha informa-saun katak atrazu nee tanba sub-kontrak ba kompania seluk.

15JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

PN Hamosu Resolusaun Anti Korupsaun Rezultadu Konferensia Internasional nebe Organiza

husi Komisaun C, Parlamentu Nasional

Tinan ida nee, Komisaun C Parlamentu Nacional nebe servisu ba area ekonomia, finansas no anti-korupsaun

konsege realiza konferensia interna-sional ida ho tema “Impaktu Korup-saun ba Dezenvolvimentu Nasional.”Konferensia nee hala’o durante loron ruania laran, 21-22 de Abril de 2010, ihaSalaun Konferensia Ministerio dos Ne-gocios Estrangeiros-Dili.

Partisipantes iha konferensia neemai husi entidades oi-oin mak hanesan;autoridade nasional husi ministeriu re-levantes, administrador distritu, admin-istrador sub-distritu, xefe suku sira, kon-fisoens relijiozus, organizasaun naungovermentais, no estudante balun. Ihaoradores nasionais no internasionaisnebe fahe sira ninia matenek no espe-rensia durante konferensia loron ruanee.

Rezultadu ida husi konferensia neemak, hamosu draft rezolusaun nebedeskreve kona ba kestoens no reko-mendasoens balun nebe deputadu sirapresiza konsidera atu bele ezerse diakliu tan sira nia funsaun em termos dekombate korupsaun iha nasaun foun idanee. Tuir mai Jornal Parlamentar (JP)hatun rezolusaun nee ho kompletu.

Resolusaun Konferensia InternasionalImpaktu Korupsaun ba Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste

Iha loron rua nia laran, 21-22 de Abril de 2010, ParlamentuNasional organiza konferensia internasional ida kona-baImpaktu Korupsaun ba Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste.

Konferensia loron rua ne’e hodi hamutuk peritus no pratikadorpolitika anti korupsaun husi Canada, Singapora no Indonesiaho lideransa instituisaun Estadu no governu Timor-Leste nian,hamutuk ho sosiedade sivil tomak hodi buka dalan atu formapolitika nasional ida ne’ebe bele prevene no kombate korupsauniha Timor-Leste no mos harii Rede Anti-Korupsaun

Iha loron rua nia laran, ita rona ona kestaun oi-oin, ita mosrona solusaun alternativu oi-oin, ita rona oinsa dezafiu nebe’einstituisaun Estadu no Governu sira hasoru hodi kombatekorupsaun no mos ita rona ona pratika diak ne’ebe mai husi raiseluk.

Haree ba faktu sira ne’e, ita bele dehan katak, ParlamentuNasional atinji duni ona objetivu husi konferensia internasionalne’e hanesan:

• Fahe esperiensia no rona pratika diak husi nasaun seluk• Hamutuk buka solusaun no idea ba forma politika no

tekniku kombate korupsaun• Eventu ne’e mos sai nudar opurtunidade ba Parlamentu

Nasional (deputadu sira) atu identifika kna’ar deputaduida-ida nian lolos no legislasaun ne’ebe nesesidade atukombate korupsaun.

Haree ba objetivu sira ne’e, nudar Presidenti Komisaun C,nudar organizadora Konferensia ne’e, Ami halo resume badak idane’ebe. Ami hanoin resultadu diak husi konferensia ne’e, respondeduni objektivu konferensia ida ne’e nian.

Resume ka konklusaun ne’e sei dezenvolve diak-liu tannune’e sei sai nudar Resolusaun Parlamentu Nasional nian hodihalo politika nasional ida hodi prevene no kombate korupsaun.Tuir mai ne’e pontu sira ne’ebe importante ita rona hamutukdurante loron rua ne’e:

1. Legislasaun ne’ebe nesesidade no urgentemente persisahodi kombate korupsaun:

Dili, 21-22 de Abril de 2010

• Ho limitasaun ne’ebe Kode Penal Timor-Leste iha hodijulga kazu korupsaun, Parlamentu Nasional sei halo tanLei Anti Korupsaun.

• Estadu Timor persiza halo memorandum ho estadu ne-be’e mak iha potensia nudar fatin ba ema Timor hodirai nia riku soi (Conta Bankaria, riku soi seluk) – Lei koo-perasaun investigasaun internasional-Interpol.

• Parlamentu Nasional hatutan Lei Kode Penal Timor-Leste halo Lei Espesial Anti-Korupsaun hodi foti artiguartigu balun husi Lei Indonesia kona-ba kombatekorupsaun.

• Deputadu sira iha previleziu atu asesu ba informasaunhusi instituisaun Estadu no Governu. Membru Estadu-Governu sira iha dever atu hatan ba Parlamentu Na-sional bainhira Parlamentu Nasional bolu.

2. Formasaun Instituisaun

• Estadu Timor-Leste persisa harii Tribunal Adminis-trativu Das Contas.

• Kapasita rekursu humanu, tekniku no finanseiru bainstituisaun judisiario (Ministeriu Publiku no Tribunalsira) hodi kombate korupsaun.

3. Aktu ba Prevensaun Korupsaun

Parlamentu Nasional husu ba governu atu kria kurikulum preven-saun korupsaun ba eskola sira iha Timor-Leste.

Dili, 22 de Abril de 2010.

DR. Manuel TilmanDeputaduPresidenti Komisaun CParlamentu NasionalRDTL

16 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Presiza Foti Medidas HasoruKompanhia Inkualidade

Pedido ida nee mosu hafoinKomisaun G nebe toma kontainfra-estrutura no equipamentusociais vizita Oecusse iha loron

3 - 7 de Fevereiro de 2010. Vizita neerasik ho objetivu atu observa no fiska-liza Projeitu Pakote Referendum no pro-jeitus fizikus balun nebe realiza hoOrsamento Geral Estado 2009 nian. Ko-misaun mos tenta atu haree besik liutan projeitus Ministeriu Infra-estruturasnian hanesan, Obras Públikas, Eletrici-dades, Agua no Saneamentu, Edifika-saun no Projeitus Emergencias sira.

Ekipa nebe disloka ba Oecusse kom-postu husi; Deputado Pedro da Costa(Presidente Komisaun), Deputado Joa-quim Amaral (Membru), DeputadoFrancisco Araújo (Membru), João Bosco

Komisaun G Parlamentu Nasional nian, husuba Ministeriu Infra-estrutura atu foti medidasruma hasoru kompania nebe kaer projeitu horezultadu nebe laiha kualidade no la tuirprazu projeitu nian nebe determina ona.

OECUSSE

Inacio Sarmento no Manuel Chradus(Tekniku Komisaun).

Aktividade balun neebe KomisaunG hetan liu husi audiencias no vizitasba terenu maka hanesan tuir mai nee:

Enkontru ho Chefe GabineteEnkontru ho Chefe Gabinete, Sr.

Zeferino ba situasaun jeral iha enclaveOecusse, lansamentu ba verifikasaunbase de dadus ba idozus sira. Iha opor-tunidade nee Prezidente Komisaunhato’o objetivu fundamental vizita ko-misaun nian kona ba programa fiskali-zasaun Projeitu Pakote Referendum noprojeitu area infra-estruturas nian siraseluk.

Enkontru ho Obras PúblikasRegional Oecusse

Enkontru foka liu ba falta rekursuhumanus, falta de apoio de transportesno subsidios adicionais atu fasilita ser-visus supervizaun nian. Koalia mos konaba falta de kordenasaun entre kom-panhias sira nebe kaer projeitu no ob-ras públikas regional atu halo super-vizaun ba kualidade obras nian. ChefeRegional Oecusse, Abrão Vieira hato’okatak iha OP Oecusse, divizaun estra-das iha funcionarios nain 20, inklui regio-nal supervizor, assistente supervizornain 2 no supervizor permanente. Pes-soal ba divizaun edifikasaun iha enji-neiru nain ida deit, ladauk iha apoio fa-silidades atu halo supervizaun ba obrasedifisiu estadu nian. Funsionarios kon-tratadus mak barak liu. Maibe tuir infor-masaun husi Sekretariu Estadu ObrasPúblika katak la kleur-tan funcionariossira nee sei integra hotu ba iha fun-saun publika.

Diskusaun ho Chefe Eletri-cidade

Diskusaun foka liu ba falta edificioba servisus administrasaun EDTL ihaOecusse, no sub-distritu sira, falta pessoalEDTL no apoio transportes ba funcio-narios EDTL nian atu atende pedidosklientes sira nian kuandu ai tohar hodihalo circuito ruma. Laiha problema hofornesementu enerjia eletricidade ihaOecusse no sub distritu sira, tanba ka-pasidade jerador bo’ot nee suficienteba populasaun tomak. Problema makfalta kordenasaun entre kompanhiassira EDTL-Central haruka ba hala’o pro-jeitu manutensaun no ekstensaun barede foun elektrisidade nebe liga PanteMakasar-Wini. Projeitu nee laiha kua-dru informasaun, durasaun tempu, pro-gressu fizikus atinjidos no fontes de fi-nansiamentu. Faltas hirak nee difikultatebes komisaun atu halo fiskalizasaunba projeitu hirak nee.

Rehabilitasaun estrada Pante Makasar – Wini. 3-7/2/10

17JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Sorumutuk ho AdministradorDistritu

Sorumutuk ho Administrador Oe-cusse, Komisaun hetan informasaunkatak implementasaun Projeitu PakoteReferendum iha distritu neba, laduuniha koordenasaun diak ho Administra-dor Distritu no Obras Publika Regional.So kuandu iha problema ona mak fo ha-tene ba administrasaun distrital. Koaliamos kona ba nesesidade iha komisaumintegradu distrital nebe involve Super-vizor Regional Obras Publika, Au-toridade Distrital kompetente, Koor-denador Pakote Referendum atu beleakompanha prosesu fahe projeitu/ten-derizasaum, ezekusaun projeitu, fazesnebe bele selu projeitu atu nunee beleiha garantia ruma ba kualidade no trans-parensia projeitus sira.

Enkontru ho Koordenador Pa-kote Referendum

Diskusaun foka liu ba nivel ezeku-saun Pakote Referendum iha DistrituOecusse neebe atinji ona 80%. Kon-disaun klima nebe difikulta hala’o ser-visu ho diak hotu tuir tempo nebe de-terminado; falta rekursu humanus ihaObras Publika atu kontrola no super-viziona Pakote Referendum; Kontraktorbarak mak fo fali ba sub-kontraktorhusi liur, tanba falta ekipamentus ser-visu sira nian rasik, nunee mos tra-balhadores no motorista husi rai liur.Rekonhese mos katak sei iha empre-zarios malandros nebee ladun fo aten-saun ba intensaun diak estado nian atuhadia infra-estruturas bazikas, ba ha-di’a povo nia moris, hanesan loke izola-mento, acesso ba mobilizasaun forsas

nian iha fronteira no atendimento lalaisba populasaun kuando moras.

Vizita Fatin ProjeitusProjeitu Pakote Referendum ba Re-

habilitasaun estrada Pante Makasar –Wini, ho montante orsamentu $ 300.000.00, númeru kontratu RDTL-95615(Oe)-A1. Kontraktor Duta Galaxy Cons-truction, Lda hahu servisu 06/11/2009to’o 31/12/2009, ho volume servisu 8km. Husi 8 km inklui Parede Protesaun(Stone Masunry Wall) lokal ida ho kom-primentu 63 m iha Mahata Bizai Fui,esgotu (Grout Stone Piching) ho kumpri-mentu 275 m iha Sakato Mopu no es-gotu (Grout stone piching) iha SakatoBijai Fui 213 m no Parede Protesaun(Stone Masonry Wall) iha Inur Sakatoho naruk 105 m kompleta ona.

Kondisaun estrada nebe ateru, de-pois de kompress ho cilindro nia kon-disaun diak maibe iha tempo rai marandeit. Estrada nee mos ateru deit ho raimean nebe laliu husi teste laboratoriu.Estrada nee la kahur ho fatuk rahun.Needuni, estrada nee sei la dura no ihapossibilidade atu hetan estragu ihatempu udan. Tanba nee supervizor re-gional haruka tiha ona karta ida ba SiteEngineer, Duta Galaxy atu servisu tuirespesifikasaun no troka fali rai meanho komprimentu 400 m ho rai nebe laprovoka tahu.

Projeitu Pakote Referendum ba Re-habilitasaun trosu estrada Saben Oesilo– Tumin, ho montante orsamentu $ 350.000.00, númeru kontratu RDTL 95615(Oe) A3. Kontraktor Raynaldo’s Cons-truction, Lda hahu servisu 6/11/2009to’o 31/12/2009. Pakote servisu ke’e

Rehabilitasaun trosu estrada Saben Oesilo – Tumin. 3-7/2/10

halo luan (cut to spoil) 1360 m2, ateruparede protesaun (back fill) 289.50m2.Esgotu foun (Grout stone piching)3565.00m2, Parede Protesaun (StoneMasunry wall) 286.25 m3 , ke’e esgotu(Escavation drains soft material) 1557.000 m3 no ke’e gorong-gorong (Esca-vation for culvert) 99,90 m3 no ateru 4km. Trosu balu seidauk kompress hocilindro i aktividades sei halao dadaukhela, tanba kondisaun rai udan pro-gressu lao neneik loos.

Rehabilitasaun trosu estradaSaben Oesilo – Tumin. 3-7/2/10

Projeitu Rehabilitasaun trosu estra-da Pante Makasar – Bobometo (OeSilo),ho montante orsamentu $ 400.000.00.Kontraktor Ambeno Indah, ho pakoteservisu: gorong-gorong 7 m, ateru7300m3, ke’e no ateru 150 m3, Esgotu3000m2, parede protesaun 76800 m2,bronjong 150m 2, reabilitasaun 1 km.Projeitu lao hela no kualidade diak.Maibe ninia superfisie komesa estragauituan-uituan durante tempo udan e seiestraga bo’ot liu tan kuando udan taubeik-beik.

Kontrolu de CheiasProjeitu Pakote Referendum ba

konstrusaun protesaun mota Webahaho montante orsamentu $ 200.000.00,númeru kontratu: Moi/421/RBFC/x/2009. Kontraktor Bobometa Unipessoal,Lda (Ass. Veteranos. J. Venture). Tempukontratu hahu husi 9/11/2009 to’o 29/12/2009. Volume servisu ba paredeprotesaun ho naruk 200 m no klean 2,50m.

Projektu Pakote Referendum banormalizasaun Mota Tono ho valor or-samentu $200.000.00, volume servisunaruk 200 m – luan 100 m. KompanhiaEmpat Bersaudara maka kaer. Projeitunee iha inicio atu konstrui parede pro-tesaun maibe hare ba kustu nebe limi-tadu, nune’e muda fali hodi ke’e deit.Rezultadu diak tanba mota halai tuirona nia dalan, no la afekta populasaunsira nia rai no uma nebé hela besikmota ninin.

EdifikasaunNo. RDTL-96020, ho valor $80.000,

fatin iha Palaban, ezekuta husi Kontra-tor Nuntinho Unip. Ltd. Tempu projeituhotu ona ate 31 Janeiro 2010, progresso

18 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Konstrusaun Protesaun mota Webaha (Webaha River Wall Protection). 3-7/2/10

fiziku foin mak atinje 60%. Iha mosProjeitu Eskola Tumin husi OGE 2009.Konstrusaun hotu ona no ho kualidadediak e agora halo ona aktividades ihalaran.

Projeitu Konstrusaun Rezidensia baDefensoria Publica Regiaun Oecusse,Ministerio Justiça, valor $ 86.578.000.-(OGE 2009), tempu: 16-Set-2009 - 16-Jan-2010. Kontraktor Neno Unp. Ltd makezekuta. Tempu hotu ona, maibe pro-gressu fiziku foin mak 70%. Projeitunee ninia kualidade diak tanba hetansupervizaun husi divizaun edifikasaumregional.

Projeitu Konstrusaun Officio MTCIRegiaun Oecusse, iha Palaban (OGE2009). Tempu projeitu 26-8-09 - 28-12-09, valor $ 108.455. Kontrator IrmãoTimor Unp. Ltd ho kontratu No. RDTL-21-900-0006; Prazu liu tia ona maibeprogresso fiziku foin mak atinje 90%ho kualidade diak. Projeitu Halo CampoVolley no Basquet, husi Sekretariu Es-tado Juventude Desporto nian. Tempuhotu ona maibe tabela ba bola basketseidauk iha e kualidade mos ladun diak.

Armazem edukasaun nian husi OGE2009, ninia obra hotu ona i agora uzadadauk ona ho kualidade diak. Projeitukonstrusaun Viveiros Permanentes hovalor orsamentu US$ 150.000 Tempuservisu hahu husi 1/10/2009 to’o 31/12/2009. Kompanhia neebé kaer obra neemak Jendila Unipessoal, Lda. Edifisiu

kompleta ona, no komesa halo fali kons-trusaun ba fatin Viveiros (2 SeedingHouse). Equipamentus ba seedinghouse kompleta ona.

Água no SaneamentuProjeitu konstrusaun ba tangki bee

mós iha Suku Sakato (OGE 2009) nee-bé sei uza hodi distribui bee mos ba 54chefe familia kompleta ona 100%. Kom-panhia Howmany Construction makahalo. Oras nee dadaun hein hela atuhalo inagurasaun ba projeitu nee.

Projeitu konstrusaun ba tanki beeno makina dada bee atu suportaDemplot hortikultura per-manente(Holok sa,Suco Lalisuk -Pante Maka-sar) ho orsa-mentu $ 25.159. Kompa-nia Enclavemaka kaer eservisu 100%kompleta onaho kualidadediak.

Projeitukonstrusaunba tanki beemós iha sucoSakato

EletricidadeCentral EDTL Distritu Oecusse iha

jerador tolu ho marka Deutch ho ka-pasidade 300 kva, Camis ho kapa-sidade 250 kva no Camis 600 kva. Ago-ra dadaun uza deit mak Camis 600 kva,rua seluk hanesan rezerva. Camis 600kva agora dadaun tau deit iha kontentorlaran, laiha edifisiu hodi tau, tanba neeiha tempu udan no bee sa’e bele afectaba jerador nia funsionamentu. Persizahalo manutensaun jeral ba jeradoreshusi Sub-distritu Nitibe, Pasabe no Oe-silo tanba oras operasaun liu ona. Pro-jeitu instalasaum postes eletrisidade

19JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

iha Sakato – Mahata ne’ebé kompaniaUD Aquarius maka kaer, oras nee pro-jeitu la’o hela no komesa monta onaassesores, falta fiu maka seidauk dada.

Falta edifisiu administrasaun, arma-jen, rezidensia operador, transportesba EDTL iha Distritu no Sub-distritus siraiha Oecusse, nebe difikulta tebes fun-sionarios sira halo servisu ida ke diak iatende klientes sira nia pedido de aten-dimento em casos de curto-circuito.Tuir observasaun jeral Komisaun G nianiha Oecusse, Pakote Referendun kriabenefisiu barak ba populasaum hane-san; envolvimento trabalhadores lokaisbarak nebe kontribui barak atu hadiasira nia moris, responde lalais lamen-tasoens de falta infra-estruturas bazi-kas iha fatin barak, loke izolamentu bapovu atu sira bele mos iha assessu batransportes, nunee bele fasilita sira niaprodutus lokais ba merkadu, no fasilitaassistensia saude, kria kondisoens demobilizasaun diak ba ajentes de segu-ransa no defeza iha areas fronteira nian.

Maibe iha parte seluk, Pakote Refe-

rendum mos fo im-paktu negativu balunhanesan; obras baraklaiha kualidade tanbahakarak implementalalais iha tempu badaknia laran, falta de en-volvimentu autorida-des lokais iha imple-mentasaun no moni-torizasaun projeitus,halo mos emprezariosbalun sai malandro ehakarak riku lalais.

Bazeia ba vizaunhirak nee, Komisaun G rekomendakatak; Pakote Referendum bele kon-tinua ba projetos kiik-oan sira iha áreasrurais no projeitus konstrusaun ho va-lores menus de 250 mil dolares. Tipuprojeitu hanesan nee, se bele involvedeit emprezarius no trabalhadoreslokais nebe hatudu ona sira nia kapa-sidade em-prezarial no hatudu duni onasira nia-an hanesan parceiros dezen-volvimentu. Projeitu fizikus hotu-hotu

tenke sentralizadu iha Obras Publikanebe involve enjineiru kompetente,presiza mos sukat tempu ou klimawainhira halo projeitu ruma. Projeitunebe hala’o iha distritu tenke iha konhe-sementu ba autoridades lokais sira hodibele halo koordenasaun no super-vizaun. Kona ba estrada, Komisaun Ghusu atu halo teste laboratorio ba rainebe uza. Estrada foun presiza kom-pleta kedas ho drainajem.

Projeitu Pakote Referendum ho orsamentu$ 220.000 nebe aloka ba reabilitasaunestrada rurais, Same - Turiskai la konsegekonklui ho razaun orsamentu la to’o. Projeitunee mos la kompleta ho esgotus no gorong-gorong, nee duni estrada nee aat fali hotu nolabele uza. Iha parte seluk, reabilitasaunestrada Manatuto - Laclo nebe halo ho orsa-mentu Pakote Referendum realiza ona 100%.Maibe projeitu nee la inklui konstrusaundrainajem tanba la tama iha dezenho tek-niku. Nee duni wainhira tempu udan, estradanee iha possibilidade hetan estragu husi bee.

Projeitu Turiskai Abandonado, Laclo 100%

Rezultadu Fiskalizasaun Komisaun G

Nee mak rezultadu fiska-lizasaun Komisaun G niannebe hala’o ba DistrituManatuto ho Manufahi ihadia 7 to’o 10 de Abril de

2010. Desklokasaun ba distritu rua neefahe ba equipa rua husi membru Komi-saun G. Ekipa ba Manatuto kompostuhusi; Deputado Pedro dos Martires daCosta (Prezidente), Deputado JoaquimAmaral (membru), Domingos Savio(Tekniku Apoiu Komisaun). Entretantoekipa ba Manufahi kompostu husi De-putado Inacio Freitas Moreira (Vice Pre-zidente Komisaun), Deputado Arão Noéde Jesus C. Amaral (Sekretariu Komi-saun), no Manuel Chradus Barreto (Tek-niko Apoiu Komisaun).

Assuntu ne’ebé komisaun Infra-Estruturas hetan liu husi audiensias novizitas ba fatin projeitus maka hanesantuir mai:

20 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Projeitu Pakote Referendum ba konstrusaun Moru Protesaun Mota Clere I, – lokaliza iha Welakateu-Weberek, Suku

Dotik Sub-Distritu Alas ho montante or-samentu $ 120,000 Volume servisu halomoru protesaun ho naruk 200 m. Pro-jeitu konstrusaun konklui ona no kua-lidade diak. Kompania Same Diak makahalo. Projeitu nee la iha kuadru avizu.

Projeitu Pakote Referendum bakonstrusaun Moru Protesaun MotaClere II, – lokaliza iha Welolo-Weberek,Suku Dotik, Sub-Distritu Alas ho mon-tante orsamentu $ 120,000.00. Volumeservisu halo moru protesaun ho naruk200 m. Projeitu konstrusaun konklui onano kualidade diak. Kompanhia Rayus daRosa maka halo. Maibé komunidadeWeberek ho komunidade Wesar sei pre-kupa hela no husu ba governu atu ihatempu badak halo normalizasun ba inurida iha mota Welolo ho mota Welaka-teu nia let. Inur nee ho naruk kuaze 50m, se la antisipa lalais maka mota belesobu tia moru ne’ebe halo no tama esobu uma no ai horis nebe iha.

Kontrolu Cheias no Obras Mitiga-saun mota Sahen (Sahen II River), Or-samentu Geral do Estado, 2009 ho mon-tante orsamentu $ 100,000.00 ho volu-me servisu halo moru protesaun (Re-tainig Wall) ho naruk mais ou menus 60m. Projeitu kualidade diak maibé kom-panhia ne’ebé kaer projeitu la halo ateruhosi kotuk ba moru no husik halo luandeit. Tuir observasaun komisaun ihaterenu katak kompanhia abandona tihaona projeitu. Komisaun mós identifikakatak wainhira mota bo’ot moru nee seila iha rezistensia atu tahan ba korentesmota, tamba muru nia kotuk la ateru.Komisaun mos identifika katak iha We-berek ho projetu pakote referendumhalo projetu normalizasaun mota hoorsamentu $ 120.000,00 hodi halo muruho distansia 200 m maibe, ida nee ho$ 100.000,00 halo deit muru por voltade 60 m.

Bee MósProjeitu Pakote Referendum ba

Konstrusaun intake foun iha Erluli, homontante orsamentu $ 100,000.00,kompanhia finaliza ona konstrusaun noqualidade diak. Kompanhia Same Cons-truction maka halo.

Projeitu Pakote Referendum ba Kons-trusaun Lavandaria no Instalasaun Sis-tema bee mós iha Mercado Same, homontante orsamentu $ 80,000.00.Komapania Reslaun Unip. maka halo.Kompanhia finaliza tiha ona konstru-saun no kualidade diak. Maibé komuni-dade barak maka hato’o sira nia lamen-tasaun kona-ba konstrusaun lavandarianee, tamba, sobu fali terminal neebépasazeirus sira uza bai-bain, hodi halofali konstrusaun ba projeitu nee. Aktukompanhia neebé sobu terminal neemós la-iha konhesementu hosi au-toridade lokal liu-liu Administradordistritu no gestor Obras Publiku distritu.

Projeitu Instalasaun sistema PainelSolar no fornesimentu bee mós ihaFatu-berliu, OGE 2009 ho montante$ 75, 000. Projeitu konklui ona maibéPainel solares la funsiona ho diak,tanba nee instituisaun sira hanesanPolisia esquadra Fatuberliu, Sentrusaude Fatuberliu la hetan assesu babee mós no projetu la iha kualidade.

Rehabilitasaun ba Kanu distribui-saun Hat-Airam-Letefoho, Manufahi,OGE 2009 ho montante $ 75,000Projeitu konklui ona no uja tiha ona.Kompanhia Buka Fini. Lda maka halo.

Distritu Manufahi

Distritu Manatutu

Projeitu Pakote Referendumfornesimentu bee mos iha Be-Eda. Projetu ida remata hokualidade nebe diak, maibe

kestaun bo’ot nebe Komisaun G hetanmaka projeitu ne’e fo deit benefisio bauma kain rua. Ida ne’e la tuir standarnebe iha, tamba projeitu ho montanteU$ 40.000,00, tuir loloos bele benefi-siaria uma kain barak.

Projeitu Pakote Referendum forne-sementu bee mos ho sistema WaterPump nebe kaer husi kompanhia H2O.Servisu perfurasaun remata ona, maibeseidauk kompleta ho sistema atu dada-bee husi posu ba tanki (resevoir), tan-ba seidauk liga ho elektrisidade. Jeradoraktual mos ninia kapasidade la sufi-ciente atu fornese enerjia ba makinaWater Pump para bele funsiona. Ateagora populasaun seidauk hetan bene-fisia husi projeitu ida ne’e.

21JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Projeitu Pakote Referendum husi Minis-teriu Saude (MS) ba Perfurasaun no ins-talasaun sistema Bee Mós iha SentruSaude Fatuberliu, ho montante orsa-mentu $ 15,933.43 no kontratu MOH/PR/WI/09/92. Kompanhia Nove Irmaosmaka halo. Kompanhia finaliza tiha onaperfurasaun, monta tiha ona bomba nokano maibe, Bee la sai, husik hela deit.Enfermeiros no parteiras sira prekupatamba bee laiha. Projetu kanalizasaunbee mos iha Suku Tutuluro, Sub-DistrituSame no Suku Fahinehan, ho OGE 2008to’o agora seidauk konkluido. Lahatenetamba razaun saida.

EdifikasaunProjeitu Pakote Referendum husi

Sekretaria Estadu Seguransa ba Kons-trusaun Esquadra Polícia Fatuberliu, homontante orsamentu $ 73,000 no kon-tratu RDTL 94827 (E) 4. Kompania Cv.Mukun Brother maka halo. Kompanhiafinaliza tiha ona projeitu no kualidadediak maibé falta instalasaun ba bee mos.

Projeitu Pakote Referendum husiMinisteriu Saude ba Konstrusaun Kli-nika Maternidade Wedauberek-Alas, homontante orsamentu $ 141,000 Kom-

pania M2 Construction maka halo. Tuirobservasaun Komisaun iha terenu,kompania finaliza tiha ona projeitu nokualidade diak. Maibé kompanhia M2lamenta tamba iha kontratu projeitunee ho valor $ 145,326.27 maibé quanduAECCOP halo pagamentu selu deit $141,000.00.

Projeitu Pakote Referendum husiMinisteriu Agrikultura no Pescas (MAFP)ba konstrusaun manu luhan iha Dotik-Alas, ho montante orsamentu US$ 49,000 Kompania Flomar maka halo.Kompanhia konklui ona projeitu maibé,nia kualidade la diak. Agora dadaun ai-rin balu komesa mout no simenti sirakomesa nakfera.

Projeitu Pakote Referendum husiMinisteriu Agrikultura no Pescas (MAP)ba Konstrusaun fahi luhan iha Dotik-Alas, ho montante orsamentu $ 58, 000Kompanhia Vaonda maka halo. Iha mosprojeitu konstrusaun bibi luhan iha fatinneba ho montante orsamentu nebehanesan. Projeitu bibi luhan nee Kom-pania Solideo mak kaer. Projeitu ruanee hotu ona maibe kualidade la diak,no seidauk bele uza, tanba cementenebe nahe nakfera hikas fali ona.

Projeitu seluk husi Ministeriu Agri-kultura no Pescas (MAP) mak konstru-saun karau luhan iha Dotik-Alas, homontante orsamentu $ 85,000.00. Kom-pania Quintas das Flores maka halo.Kompanhia finaliza ona projeitu maibé,nia kualidade la diak. Fatin nee mosseidauk uza tanba rai ne’ebe cimentadunakfera fali ona.

Iha parte seluk, Projeitu PakoteReferendum MAP mos aloka ba Kons-trusaun Edificio Lotas de Pesca ihaBetano-Same, ho montante orsamentu$ 45,000.00. Kompania Atlas makahalo. Kompanhia konklui ona projeitumaibé, tuir observasaun Komisaun ihaterenu hatudu katak kompanhia seidaukentrega projetu ba MAP maibe aban-dona hela edificiu ne’e, panelis sollareslakon tia ona no torneira seidauk monta,tanki bee instala tiha ona maibe beelaiha.

Komisaun mos observa projeitune-be konkluido ho kualidade diak. Pro-jetu nee mak konstrusaun muru ba Cen-tro Extensaun Agrikultura Betano-Manufahi, ho orsamentu Pakote Refe-rendum $ 80.566,00, husi KompaniaAu-laku.

Projeitu Pakote Referendum forne-sementu bee mos ho sistema WaterPump nebe kaer husi kompanhia H2O.Servisu perfurasaun remata ona, maibe

seidauk kompleta ho sistema atu dada-bee husi posu ba tanki (resevoir), tanbaseidauk liga ho elektrisidade. Jeradoraktual mos ninia kapasidade la sufi-

siente atu fornese enerjia ba makinaWater Pump para bele funsiona. Ateagora populasaun seidauk hetan be-nefisia husi projeitu ida ne’e.

22 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Obras Públicas – EstradasProjeitu Pakote Referendum ba rea-

bilitasaun estrada Manatuto – Laklo rea-liza ona 100%, maibe la halo Konstrusaunba drainagem no konstruksaun sira seluk,tamba la inklui iha dezenho tekniku.Wainhira iha tempo udan estrada aatfali deit tamba hetan estraga husi be.

Projeitu Pakote Referendum Mabe-leru–MAP - mota Laclo, halo servisu muruprotesaun no tau bronjong atu bele ga-rante bee tama natar. Projeitu ida neeKompanhia Sampdoria maka kaer. Servi-su nia kualidade ladiak, kontraktor aban-dona hela projeito sem selu trabalha-dores sira nebe kaer borongan servisuno nem fo benefisiu ida ba populasaunnebe hein hela atu projeitu Ida ne’e belegarante bee ba sira nia natar.

Projeito Emergencia atu atende hadia

estradas iha Subaun no ba estrada entreManatuto-Laleia hala’o hela atu garantesirkulasaun transportes entre cidadeDili no Distritu Manatuto no Baucau. Noentanto parte sira ne’e tenke hetan aten-dimento lalais, ba actividades seluk ha-nesan nahe tan ho alkatraun atu belegarante idade naruk.

Iha vizita fiskalizasaun ida ne’e, ko-misaun G la konsege hasoru malu hoautoridade lokal tamba AdminitradorDistritu Manatuto iha tempo neba halaoservisu nebe importante. Komisaun Ghasoru deit funcionario SAS no ba vizitaProjeitu Pakote Referendum.

Bazeia ba observasaun no informa-saun hirak nee, Komisaun G rekomendapontus importante balun hanesan tuirmai nee; Ida, projeitus fizikus hotu-hotutenke envolve supervisaun no fiskaliza-saun husi Obras Publika, atu bele iha

sinkronizasaun ba kualidade obras;Rua, envolvimento autoridades lokaisba prosessu implementasaun projeitusiha distritus no sub-Distritus importante,atu bele garante kualidade servisu nomanutensaun futuru; Tolu, servisusedifikasaun, Servisus de Obras Publikano Servisus EDTL iha distritus tenkehetan garantia transportes adekuadoshusi estadu atu nune’e sira bele akom-panha no fiskaliza lalaok projektus hotu-hotu iha distritus no sub-distritus; haat,Projeitu Pakote Referendum Bee mostenke halo nia sistema instalasaun atubele fornese ba komunidade. Lima,projeitos ne’ebe halo iha fatin ne’ebedeit, iha nasaun ne’e, presiza halokoordenasaun ho autoridades lokais, nokria sistema legal ida ba implementa-saun projeitus hirak ne’e.

Fiskalizasaun komisaun G iha Distritu Viqueque

Orsamento Pakote Referendum La RealistikuOrsamento nebealoka husi PakoteReferendum baprojeitu balun ihaDistritu Viquequela realistiku. Porezemplu, reabili-tasaun edifisiuCentro SaudeOssu nian gastakedas orsamentoho montante$ 120,000.

K estaun ida nee Komisaun G Parlamentu Nasional hetan atravez de halo fiskaliza- saun ba projeitu balun iha

Distritu Viqueque durante loron tolu,25-27 de Marco 2010. Ekipa nebe dis-loka ba distritu refere, kompostu husiPrezidente Komisaun G, Deputado PedroMartires da Costa, Deputado InacioFreitas Moreira (Vice Prezidente Komi-saun G), Deputado Arão Noe de JesusC. Amaral (Sekretario Komisaun G),Deputado Joaquim Amaral (Membro)no Domingos Savio Freitas (Analista ePeskizador Parlamentu Nasional).

Objectivo prinsipal husi vizita neemak; Ida, atu observa, verifika no halofiskalizasaun ba ezekusaun projeituPakote Referendum 2009. Rua, realiza-saun projeitus fizikus Orsamento GeralEstado 2009 nian no assuntus relevan-tes kona-ba projeitu iha Ministeriu Infra-estruturas nian hanesan, obras publikas,eletricidades, agua no saniamentu, edi-fikasaun no projeitus emergencias.

Programa neebé Komisaun hala’odurante vizita maka halo enkontru hoAdministrador Distritu, Chefe Departe-mentu Obras Públiku regional, Chefedepartementu Eletricidade, Chefe de-

partementu SAS, Kordenador PakoteReferendum no ikus liu halo vizita bafatin projeitus. Liu husi audiencias novizitas ba fatin projeitus, Komisaun Ghetan rezultadu hanesan tuir mai nee:

Obras PúblicasProjeitu Pakote Referendum ba rea-

bilitasaun estrada Assalaitula – Ossurealiza ona 100%, maibé projeitu neealem de la uza alkatraun, la halo moskonstrusaun ba drainajem. Tuir dadusnebe Komisaun G hetan, konstrusaundrainajem la tama ba projeitu nee tanbala inklui iha dezenho tekniku. Ho kondi-saun hanesan nee, wainhira tempu udan,estrada nee aat fali deit tanba hetanestragu husi bee.

Iha parte seluk, Projeitu Pakote Re-ferendum ba reabilitasaun estrada Ossu– Liaruka mos halo ho kualidade neebéla dun diak. Tanba prosesu atu hatoosdalan (pemadatan) uza ekipamentospessado nebe la tuir estándar. Nuneeestrada nia kondisaun hanesan fali la-loran tasi nian. Problema ne’ebé hane-san, akontese mos ba projeitu pakotereferendum ba rehabilitasaun estradaLoihuno – Buanurak.

23JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Estrada Assalaitula-Ossu nebe rehabilita ho PPR

Komisaun G mos iha oportunidadeba fiskaliza Projeitu Pakote Referendumba konstrusaun parede protesaun PonteUmatolu ho montante $90,000.00 do-lares. Tuir observasaun Komisaun G,volume servisu husi projetu nee kiik liumaibe hetan alokasaun orsamentu nebebo’ot.

Iha okaziaun nee, Komisaun G ob-serva mos Mega Projeitu IrigasaunBebui husi Ministeriu Agrikulutra noPeska (MAP) ho montante $ 8,977.542.86 dolares. Projeitu nee kaer husiKompanha UNITED GENERAL CONS-

TRUCTIONS (UGC). UGC halo fali Sub-Contract ba Contrator ROCKY CONS-TRUTIONS ba item hirak hanesan dum,intake no murus fortifikasaun margensmota Be’ebui, sem konhesimentu pro-jeitu nain no konsultan. Iha parte seluk,UGC kaer konstrusaun kanal primariuno sekundario, uma armazem ida homedida 10 x 30 m, edificio ki’ik ida bareuniaun agrikultores sira nian no terrasuhabai hare. Rezultadu fiskalizasaun husiKomisaun G hatudu katak obra sirane’eb’e UGC kaer, kualidade ladun-diak.Servisu kanal primariu no sekundariu

halo husi populasaun lokal, maibé la-iha supervizaun no fiskalizasaun ida kediak, rezultadu ladun diak.

Komisaun G hetan informasaunne’ebé hatudu katak kualidade kons-trusaun la diak no iha problema barak,tanba orsamentu entre main kontraktorho sub kontraktor selu malu ladun furak.Iha keixa husi Konsultan Supervizorkatak, projeitu ne’e la tuir dezenhu ne’ebéiha kontratu no la ezekuta projetu tuirtempo ne’ebé determina ona. Iha moskeixa husi Sub kontraktor katak siraseidauk hetan pagamentu husi Main

Projeitu Pakote Referendum ba rehabilitasaun estrada Ossu – Liaruka la iha kualidade

24 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Kontraktor maski prosesu pagamentuhusi Ministerio Finansas ba Main Kon-traktor liu tia ona 50 %, maibé selu basub-kontraktor demora liu. Parte subkontraktor informa liu tan katak; osanba sub-kontrator nebe demorado,kauza aquizisaun material hanesancemente, besi no seluk-seluk atrazaduba fatin servisu; Tempu udan foin-dadauk nee mak tau, i tempo maranbarak ami hetan (Uatu-lari tinan idanee bain-loron naruk tebes-tebes);Agora difisil ba obra ida nee atu rematatanba udan tau fali ona e ladun favo-ravel atu kaer servisu kontrusaun Dumno Intake. Tanba nee UGC husu, atu

prolonga tan tempu servisu no prontoatu hadia servisu hotu ne’ebe seidaukdiak.

Projeitu Pakote Referendum selukmak Irigasaun Quiadekun ho montante$ 125,220.00 ne’ebé kompanha ruakaer; Kompanha ENIGMA no KompanhaVIZUM. Projeitu nee konstrui TembokPenahan 300 m maibé hetan estragakedas husi mota wainhira konstrusaunnee remata. Pintu Air nebe atu supplybe ba natar mos nia elevasi aas liu per-mukaan air, tanba nee bee la tama banatar.

Projeitu Pakote Referendum Iriga-saun Wereka ne’ebé Kompanha Welaku

mak kaer. Projetu nee konstrui TembokPenahan (Retaining Wall) 100 m maibéhetan estraga kedas husi mota wainhirakonstrusaun nee remata.

EdifikasaunProjeitu Pakote Referendum ba kons-

truksaun Centro Saude iha Lugasa besikatu remata ona no halo ho kualidadenebe diak, maski halo ho orsamentune’ebe limitadu. Kompanhia ne’ebe kaerprojeitu nee mak Kulu-laran, Unip. Lda.

Iha mos Projeitu Pakote Referen-dum ba konstrusaun Eskuadra PolisiaWatolari ne’ebe kaer husi KompanhaFRATERNA Unip. Lda nia prosesu fizikukomesa tarde liu, e ate agora séidaukremata tuir tempo ne’ebe determinaiha kontrato. Konsultan SULIMAI makhalo supervizaun ba projetu ida nee,maibé konsultan supervizor ida neemos la halo nia servisu tuir regulamentuiha kontratu.

Projeitu Pakote Referendum baKonstrusaun Eskuadra Polisia Sub Dis-trito Viqueque ho montante $ 58,000 ekaer husi Kompanha LUMINAR Unip. Ldano remata ona 100 % ho kualidade nebela diak. Finishing ba odamatan, janela,kakuluk ladun diak no edifisio nia kantula esquadrilha. Konstrusaun bee mosba edifisiu mos la halo ho kualidadene’ebe diak.

EDTL ViquequeProjetu Gas Eletrisidade Aliambata

ne’ebe hetan or-samentu 50% husiGovernu no 50% husi Banco Mundialfahe ba Pakote tolu:

Irigasaun Kiadekun depois de hetan hadia ho PPR naksobu fali ona

Ponte Uma-Tolu nebe rehabilita ho PPR.

25JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Ida, konstrusaun no mon-tazem gerador remata onaho kualidade diak.

Rua, konstrusaun supplygas husi gas fatin ba geradorseidauk realiza to’o agora.

Tolu, instalasaun linhadistribusaun nebe KompanhaPPS mak kaer e instala tihaona 13 km no falta 7 km, ago-ra dadaun iha prosesu insta-lasaun. Tuir informasaun pro-sesu instalasaun atraza tanbamaterial lakon bei-beik. Pro-jetu nee tuir kontrato inisioKompanha ZTCO mak halo,maibe tanba kompanha ZTCOabandona tiha maka Kom-panha PPS kaer fali projetunee.

Tuir observasaun no in-formasaun nebe Komisaun Ghetan, katak laiha rehabilita-saun ba edifisio no CentruEletrisidade iha Distritu Vi-queque maske ho kondisaunne’ebe ladiak. Iha EDTL Vique-que rasik mos laiha Petty Cashatu ajuda servisu operasio-nal. Nunee mos jerador ihaCentro Elektrika distritu nosub distritu tuan liu onamaibe seidauk iha planu atutroka jerador sira nee. Porezemplu, iha Uatulari konsu-medores barak liu e to’o onabeban maximo.

Kestaun seluk nebe ha-to’o mos mak EDTL Vique-

que la hetan su-porta transportenebe sufisiente ajuajuda halo servisuoperasional no ihaproblema ho perdiem ba funsio-nariu distritu atuhalo dezlokasaunba servisu iha Dili.Chefe EDTL Dis-tritu Viqueque la-menta tebe-tebestanba promove nohetan tiha ona tomada deposse hanesan chefe deviza-saun, maibe sei simu helasalariu nivel 3 nian. Problemaida nee quaze akontese ihadistritu hotu.

Servisu Agua eSaneamento (SAS)

Projetu bee mos barakliu hetan ajuda orsamentuhusi Parseiro Dezenvolvi-mentu sira, hanesan; USAID,RWSSP, CWS no selseluktan. Relasiona ho servisu aguae saneamento, mosu pro-blema ida kona ba prosesukonstrusaun bee mos ihaNahareka-Ossu. Projetu neekompania tolu mak kaer, hoorsamentu U$ 300,000.00maibe ate agora projeitu neeseidauk remata tuir temponebe determina. Maske nu-nee, SAS Viqueque mos halo

estudo no buka alternativaatu bele hetan assesu ba bemos husi fatin seluk, nuneelabele depende deit ba beenebe mai husi Loihuno.

Jeralmente, ho vizita idanee, Komisaun G foti figurajeral ida katak projeitu OGE2009 ezekuta hotu maibe,projetu balu iha kualidadediak no balu la iha kualidade.

Iha mos projeitu balunnebe abandonado, ezempluprojeitu bee mos Nahareka.Komisaun mos haree kataklaiha koordenasaun no orien-tasaun husi menisteriu ida-idak ba kompanhia no su-pervizor, menisteriu mos lahalo koordenasaun ho auto-ridades lokais sira. Tanbanee difikulta autoridades lo-kais sira atu kontrola no mo-nitoriza projetus sira nee.Kuadru avizu projetu nian

mos laiha nafatin. Nee makkomunidade sira deskonhesevolume projetu nebe hala’oiha sira nia area.

Iha mos fenomena konaba fo tutan projetus husikompania ida ba companiaseluk sem liu husi kontratulegal ruma. La-iha transportenebe sufisiente atu suportaservisu administrasaun nostaff tekniku distritu nune’emos ho departementu siraseluk.

Bazeia ba dadus hiraknebe hetan iha fiskalizasaunnee, Komisaun G rekomendaassuntu balun hanesan tuirmai nee:

Ida, projeitus fizikus hotu-hotu tenke envolve supervi-zaun no fiskalizasaun husiObras Publika, atu bele ihasinkronizasaun ba kualidadeobras.

Central EDTL Alianbata no matan Gas nebe atu dada mai gerador

26 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

Rua, presiza envolvimen-to autoridades lokais ba pro-sesu implementasaun pro-jeitus iha distritus no sub-Distritus, atu bele garantekualidade servisu no manu-tensaun ba futuru;

Tolu, servisu edifikasaun,servisu de Obras Publika noservisu EDTL iha distritu hotu-hotu tenke hetan garantiatransportes adequados husiestado atu nune’e sira beleakompanha no fiskaliza lala’okprojei-tus hotu-hotu iha dis-tritus no sub-Distritus;

Haat, kompanhia ne’ebehalo projeitu la iha kualidadeno la kumpri kontratu tenkifo sansaun ou hasai nia lisensa

hanesan kompania,no kompania sira nee-be halo projeitu hokualidade tenki foserti-fikasaun.

Lima, projeitukonstrusaun iriga-saun Be-Bui, husu atuhalo investigasauntanba iha indikasaunprojeitu laiha kuali-dade no halo sub-kon-tratu laliu husi pro-sesu normal ka legalno atrazu ka kleur liutanba kompania laihakapasidade.

Neen, estradasne’ebe hetan ona re-habilitasaun ka tau ona baze

coarse tenki fo prioridade batau alkatraun, se lae bele atfali.

Hitu, atu labele hamosudeskontentamentu, komi-saun rekomenda atu osan bakargu Chefe EDTL Viquequetenki hetan mos hanesanDistritu sira seluk tanba simuona pose iha fulan agostu2009. Walu, rekomenda bagovernu atu muda Dekreto–Lei ne’ebé fo over time hovalor $ 0,71 por horas bamontante ida satisfaktori.Sia, presiza halo manuten-saun ba jeradores distritus

sira tuir tempu determinadu,nune’e jerador sira labeleavaria bei-beik.

Sanulu, projeitu GasAliambata husu atu kom-panhia halo instalasaun lalaiskanal husi gas fatin mai jera-dor atu nune’e bele funsionaona no mos instala baixadaba uma komunidade sira.Komisaun mos rekomendakatak projeitus ne’ebe atuhala’o presiza koordena hoautoridades lokais, no kria sis-tema legal ida ba implemen-tasaun projeitus hirak nee.

Irigasaun Wereka.

Postu Polisia Watulari nebe sei iha faze konstrusaun Uma Eskuadra Polisia Sub-DistrituViqueque, nebe halo ho PPRkualidade ladiak

Sentru Saude Lugasa nebe iha faze konstrusaun

27JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

Aktividade Komisaun

KOMISAUN G HALO FISKALIZASAUN IHA DISTRITU COVALIMA NO BOBONARO

Implementasaun Projeitu Pakote Refendum:

Menus KualidadeImplementasaun Projeitu Pakote Referendum (PPR) ihaDistritu Covalima no Bobonaro hatudu projeitu barak maklaiha kualidade. Persija rekruta tan rekursus humanuskompetentes hanesan Engineirus hodi halo supervizaun nofiskalizasaun ba projetus.

Ekipa husi komisa-un G nebe halaoobservasaun, ve-rifikasaun no fiska-

lizasaun ba ezekusaun Pro-jeitu Pakote Referendum(PPR), 2009, iha DistrituCovalima no Bobonarohatoo rekomendasaun lu-buk ida katak, RealizasaunProjektus Fizikus OGE,2009 iha distritu referetenke haforsa tan ekipateknika iha ministerio dasinfra-struturas, liu-liu iha

obras publikas no ihaaprovisionamento atu pre-para Deseñus de spesifika-saun obras, halo BoQ baprojektus no halo Deseñusprojektus nian ho kualida-de.

Membru komisaun Gnebe halo fisklizasaun ihaDistritu Covalima no Bobo-naro, iha loron 10 too 14Marsu 2010 fulan hirak liuba, fahe ba ekipa rua; eki-pa ba halao fiskalizasauniha Distritu Covalima mak

hanesan; Prezidente Ko-misaun G, Pedro dos Mar-tires da Costa, DeputaduJoaquim Amaral no ManuelChradus Barreto nudarTekniku Apoiu Komisaun.Ekipa fiskalizasaun ihaDistritu Bobonaro mak ha-nesan; Vice Prezidente Ko-misaun G, Deputado Ina-cio Freitas Moreira, Sekre-tariu Komisaun, Depu-tado Arão Noé de JesusC. Amaral, Deputado Fran-cisco Araújo no Domin-

Distritu Covalima

gos Savio Freitas nudarTekniku Apoiu Komisaun.

Durante halo fiskaliza-saun iha distritu rua ne’e,komisaun halo enkontruho autoridade lokal sirahanesan AdministradorDistritu, Xefe Departe-mentu Obras Públiku re-gional, Xefe departemen-tu Eletrisidade, Xefe de-partementu SAS, Koor-denador pakote referen-dum. Ikus liu, halo vizitaba fatin projeitus.

Obras Públicas

PPR ba Reabilitasauntrosu estrada Cassa,Zumalai. Montante or-

samentu $ 419, 088.90. Pa-kote servisu; ateru ho gravel(Wearing Coarse Repair) baestradas 16 km, ke’e valetafoun (escavation croutedstone), konstrusaun ba muruprotesaun (Escavation stonemassury wall) 6 km, kons-trusaun ba Valeta (croutedstone Piching) husi kompaniaTimór Building ho Cradel.

Projeitu konklui ona, ihamelhoramento ba kondisaun

estrada, maibé servisu laduntuir spesifikasaun ne’ebe iha,valetas balu luan liu, baluklean liu, superfisialmenteestrada diak (permukaan ja-lan). Projeitu nee la iha qua-dru avizu.

PPR ba Reabilitasaun tro-su estrada Tilomar-Fatumea.Montante orsamentu $ 750,000.00. Pakote servisu; ateru(Base Coarse), ke’e valetafoun (escavation crouted sto-ne), ke’e no konstroe muruprotesaun (Escavation stonemassury wall), konstrusaunba Valeta (crouted stonePiching) husi Kompania Cas-

telo Fronteira,Golden W ho EDS.Kualidade projeitudiak. Komisaun lahetan volume ser-visu tanba la ihakuadru avizu.

Projeitu Reabi-litasaun EstradasUrbanas, Passeiosno Drainagem,Montante orsa-mentu $300, 000.00. husi OrsamentuGeral do Estado,2009. Pakote ser-visu; reabilitasaunba passeios, drai-

Aktividade Komisaun

28 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

nagem no melhoramentu ba alkatraun500m. Projeitu konklui ona maibé niakualidade la dun diak tamba fatin pas-seios komesa nakfera fali ona. Kom-pania Holgapa Lda, Maka halo ho nu-meru kontratu 09642.

Controlo de Cheias

Projeitu konstrusaun ba KontroluCheias no Obras Mitigasaun mota Lo-meia (Lomeia River-Suai). Montanteorsamentu $ 100,000.00 husi Orsa-mentu Geral do Estado, 2009. Volumeservisu halo muru protesaun ba MotaLomeia. Projeitu konklui ona no kuali-dade projeitu diak maibé kompania lahalo aterru (Back Fill) ba moru hosi parteligasaun ponte ho mota.

Projeitu konstrusaun ba KontroluCheias no Obras Mitigasaun mota Mola(Mola River-Suai). Montante orsamentu$ 100,000.00 husi OGE, 2009. Volumeservisu halo muru protesaun ba MotaMola. Projeitu Konklui ona. Observa-saun Komisaun projeitu la atinzi niatargetu (failha atinzi targetu), motala’o ketak no moru protesaun konstruiiha fatin ketak.

Projeitu melhorar Estradas Selesio-nadas (Rampa Para Ponte Mola - A023 km Contrapartida com Japão). Mon-tante orsamentu $ 300,000.00, husiOGE, 2009. Volume servisu halo Rampa(Ligasaun) entre Ponte Mola ba Estradaho komprimentu 3 km. Tuir observa-saun Komisaun iha terenu katak iha onapreparasaun husi kompania atu hahukonstrusaun tanba tuirinformasaun ne’ebé ko-misaun hetan, kompaniaida husi Japão mai halotiha ona Survey no agorakomesa hamós ona fatinba kompania atu hela(Base Camp) no dada tihaona arame protesaun bafatin nee.

Projeitu KonstrusaunPonte Mota Bee-Mós.Montante orsamentu $510,000.00. Uza OGE,2008 ho Volume servisuhalo ponte ho naruk 25,6 m, luan 8,4 m. Estrada152m ho rampa. Projeituatraza tamba maioriamaterial importa husi liur,

kondisaun klima nopagamentu nebeatrajadu husi Go-vernu. Projeitu atinjiona 75%, faltaMuru Protesaun(stone massurywall), alkatraun noitem servisu ha-nesan atéro (Wea-ring Coarse re-pair) lao hela (on-going). Konstru-saun nee husi Kon-traktor Top Liberty88, Lda. Teknikusno trabalhadores balu mai husi Filipinano barak liu rai nain.

Bee Mós

PPR ba Perfurasaun no instalasaunsistema Bee Mós iha suco Camanasa.Montante orsamentu $ 88,000.00. Pro-jeitu perfurasaun konklui ona maibé laiha aktividades seluk hanesan mota-bomba atu dada bee husi posu hatamaba tanki reservatoriu atu halo distribui-saun ba konsumu populasaun lokal.Kompania H20 mak kaer projeitu instal-asaun nee.

PPR ba konstrusaun Tanke Rezerva-tóriu Zincalima 190m3 iha Debos. Mon-tante orsamentu $ 70.000.00. Konstru-saun konklui ona maibe tanke rezerva-tóriu seidauk bele uja tanba seidaukhalo instalasaun ligasaun bee ba tanke.

Konstrusaun husi Kompania Mayul JebetUnip. Lda.

Eletrisidade- EDTL

Extensaun ba liña foun Elektrisidadeiha areia Busakukun-Lakonak-TransSalele 1 & 2- Lalawa-Akarlaran-SuaiLoro-Beco. Orsamentu $ 1,124.228,.35.Projeitu halao husi Kompania Dili Ma-chineries Unip, Lda. Projeitu kolokasaunpostes no dada fiu konklui ona, maibeseidauk instala ligasaun ho sentraldistrital. Iha Central EDTL Suai iha deitgerador ida ho kapasiadade 1 MW tanbanee nia kapasidade lato’o atu forneseenerjia ba populasaun tomak.

Radio Televizaun TimórLeste (RTTL)

Falta rezidensia ba pesoal neebéservisu iha transmiter TVTL iha Distritu

Covalima. Iha terrenupesoal nebe servisu batransmisaun, uza deitdos hodi toba iha se-mente no sintina la-iha.

Projeitus S E S(Secretaria de Esta-do Segurança)

PPR ba Rehabilita-saun Esquadra PoliciaSuai Vila. Montante or-samentu $ 32,000.00.projeitu halao husi kom-pania Dinikede Unipe-soal Lda. Projeitu kon-klui ona, kualidade diak.

Aktividade Komisaun

29JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

PPR ba Kontinuasaun kons-trusaun Quartel Distritu Cova-lima. Montante orsamentu $82,000.00. No kontratu RDTL94817, data hahu 8-11-2009to’o 31-12-2009. Maské datakontratu hotu ona maibé kons-trusaun lao hela (ongoing).Projeitu nee kompania VivaciaLda maka halo maibé la kon-klui, projeitu to’o deit 31 %.Projeitu nee kompania aban-dona tiha deit—tanba nee PPRmai kontinua deit. Kualidadeladun diak, ladun iha fiskaliza-saun husi kordenador PakoteReferendum ho autoridadesresponsavel edifikasaun dis-trital. Material ne’ebe uza laduntuir spesifikasaun ne’ebe iha,halo didin ho eskadas arbirudeit, sama bosok deit nakferaona. Obra nee pinta tiha onamaibe reboka (Finishing) sa-baraut hela deit.

PPR ba Konstrusaun postuUPF Walalama. Valor orsa-mentu $ 50,000.00. Konstru-saun husi kompania ETHANconstruction. Projeitu konkluiona maibé seidauk uza. Kua-lidade projeitu ladun diak tanba odan-matan uza deit triplex ne’ebé mihis, nokahor simente ladun diak.

Iha fatin nee, iha mós Projeitukonstrusaun ba Torre Vigilancia PostuUPF Walalama ho montante orsamentuUS$ 7,000 Konstrusaun husi kompania

ETHAN construction. Projeitukonklui ona no kualidade diak.

PPR dada bee mos/ÀguaPotavel no konstrusaun tankéba Postu UPF Walalama. Valororsamentu 105,000.00. Projeitukompania IL CALEIC unipessoalLda maka halao. Projeitu kon-klui ona, no bee to’o ona ihaposto, maibé obra nee la ihakualidade tanba tanki reboka(Finishing) la mahar, nee dunibee sulin hosi tanki nia lolonno tanki matan mós rahun faliona.

PPR ba Konstrusaun postuUPF Salele. Valor orsamentu $45,000.00. Konstrusaun husikompania Silveira Lda. Projeitukonklui ona maibé seidauk uza.Projeitu nia klualidade diak.Maibé falta bee mós, sintina noligasaun enerjia eletricidade.

Projeitu konstrusaun edifi-cio Registo Civil (New construc-tion of civil registry Oficce inSuai) Montante orsamentu $162,464.75, no kontratu RDTL– MJ-92546. Konstrusaun husikompania Lyenda Lele unip.

Tempu servisu 10/7/2009 to’o 10/12/2009. Projeitu konklui ona 100%kualidade diak no uza tiha ona.

Distritu Bobonaro

Estradas pontes nokontrolu de seias

PPR ba normalizasaun mota Nunu-ra. Orsamentu $ 200.000. Pro-jetu husi kompania IMELBEMRIK

no kompania MAR VERMELHO. Projetu100% hotu ho kualidade diak. La iden-tifika projetu nia volume tanba laihakuadru avizu nian.

Projetu rehabilitasaun EstradasRurai. Orsamentu $ 220.000 fahe bapakote rua; Loke estrada foun ba Cailakoho orsamentu $ 110.000 no Atabae $110.000 Ba Kailaku la konsege konkluitanba orsamentu la to’o.

PPR ba reabilitasaun estrada Oeleu-Lolotoe. Orsamentu $ 605.780,60. Pro-jetu husi kompania Maliana Brothers.

Projetu konkluidu, laiha kuadru avizuno kualidade ladun diak.

PPR ba reabilitasaun estrada iha jct.Mau Lolok-Kaboe (Bobonaro). Orsa-mento $ 107.500,00. Projetu husi Kom-pania Leohilin Grup. La iha kuadru avizuno halo deit ateru ba estrada la halosaluran muru.

PPR ba reabilitasaun estrada Maliana-Kailaku. Orsamentu $ 185.484.30. Pro-jetu husi kompania Hugo Amor Grup.Projetu hotu ona maibe kualidade la-dun diak tanba ateru deit rai la uza si-lindro hodi hanehan no deskoñese vo-lume projetu.

Iha livro Orsamentu Geral do Estado(OGE) 2009, iha projetu ba manu-tensaun de estradas entre distritos Ma-liana-Suai-Ainaro ho valor $ 200. 000,00,

maibe Regional OP Maliana deskoñeseorsamentu ida nee.

Kondisaun estrada Balibo-Kovanebe uluk hadia ho OGE 2008, liu husiprojetu reabilitasaun estradas rurais,kondisaun at tiha ona difikulta asesuba transportes publikus, liu-liu baPolisia iha fronteira.

Estrada rural iha Suku Hatas-Rai-robo-Atabae, nebe iha tinan 2008 ko-mesa loke maibe la iha kontinuasauntoo agora. Komunidade lamenta ba idane’e no husu halo kontinuasaun tanbakomunidade barak maka hela iha parteida nee.

PPR Obras Publikas regional so ihakbi’it halo monitorizasaun no rekomen-dasaun ba nasional konsidera ka laesira nia rekomendasaun atu halo paga-

Aktividade Komisaun

30 JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

mentu ba kompania nee kompetensianasional nian ka projetu nain (ministeriuida-idak).

Servisu Bee Mos noSaneamentu (SAS)

PPR ba konstrusaun lavandaria noinstalasaun bee mos iha Mota Ain. Orsa-mentu $ 80.000 Projeitu husi KompaniaDividil Unip. Lda. Projetu konkluido.

PPR ba perfurasaun no instalasaunsistema bee mos iha Batugede-Balibo.Orsamentu $ 96.000 Projetu husi kom-pania Fronteira Cavalo, Unip. Lda. Pro-jetu konkluidu maibe bee nia kapa-sidade la to’o ba komunidade.

Bee mos ba vila Sub-Distrito Balibodiak maibe la to’o ba komunidade, liu-liu iha tempu bailoro nebe komunidadebalu tenki ba kuru bee do’ok husi sirania hela fatin.

Divizaun SAS iha Dsitrito Bobonaroiha deit kareta ida nebe Chefe SAS uzaba deslokasaun ruma mai Dili no ba Sub-Distrito no mos uza ba tula material bamanutensaun ka hadia kanu nebe aat.Kareta nee tuan ona no avaria bei-beik.

Bee mos ba vila Maliana fornese liuhusi mota bomba nebe uza gerador. Baoperasional gerador nee SAS hetanalokasaun gazoliu 300 litros/mes, nebe

la sufisiente atu fornese bee mos lorontomak. Tanba nee sira halo operasaunloron ida horas rua deit atu ense beeba tanki no destribui ba komunidade,tanba nee maka bee la sufisiente.

Parte seluk, iha Sub-Distritu Atabae,NGO Amizade ho apoiu orsamentu husiAUZAID, fura bee mos no distribui bakomunidade iha Sub-Distritu refere.Projetu foin hahu no deskoñese volumeorsamentu.

Divizaun SAS iha Distrito Bobonarolamenta kona-ba projetus PPR atu dadabee mos, la iha koordenasaun ho siranebe difikulta sira atu halo monitoriza-saun no kontinuasaun.

Eletresidade

Gerador eletresidade iha vila Balibomaske halo tiha ona manutensaun maibeforsa la iha nafatin. Tanba nee sentralfornese eletresidade rotativa ba konsu-midores sira. Se la hadia lalais geradorbele avaria total.

Iha inisiu tinan 2009 sentral EDTLMaliana hetan apoiu gerador foun ruaho marka VOLVO, liu fulan ida deit ge-rador ida avaria tiha no ida seluk liufulan neen avaria tan. Gerador nee kom-pania KILAT LAKU maka hola. Presisahalo investigasaun ba Kompania nee.

Agora dau-dauk sentral EDTL iha

gerador foun ida ho kapasidade 1,2MW. Tanba konsumidor barak, lorloronfornese energia 1,05 MW. Nee katakuza ona forsa masimu husi gerador hohoras servisu 12 horas de tempu. Sela aumenta gerador foun ida ho kapasi-dade hanesan maka la-keleur tan ge-rador nee bele avaria, satan agora ihaaumentu 40 km linha estensaun eletre-sidade foun.

Funsionariu iha sentral EDTL Malia-na iha ema nain nen (6) deit hamutukho Chefe EDTL. Sira halo servisu horas14 loron ida, loron tama servisu normalno kalan tenki pikete too loron hodikontrola gerador. Over time iha maibe$ 0,71 ba horas ida—ho maximu fulanida labele liu $ 30,00 ba ema ida.Problema boot liu maka over time neefulan tolu hat foin simu no nunka kom-pletu, dala barak mos dehan hangus.

EDTL Maliana iha kareta ida nebeuza ba hodi halo kontrolu no halo ma-nutensaun ba fiu sira. Chefe EDTL uzamos kareta ne’e desloka ba Sub-Distritono Nasional se iha enkontro ruma. Mo-mentu Komisaun ba vizita kareta neenia rolamentu rahun no paradu hela.Husu tan sa la hadia, dehan sei heinmekaniku husi nasional tanba la-ihaautorizasaun hodi hadia rasik.

Aktividade Komisaun

Negosiasaun Greater sun rise...> husi pajina 6

nunee bele fo presaun ba Australia nia pozisaun. Pontu idanee importante, tanba durante nee informasaun sobre negosia-saun asuntu minarai laduun hetan asesu husi publiku. c) MovimentaPropaganda iha Australia rasik, em termos de kria relasaun diakno amizade ho entidades ou povu Australianu nebe la konkordaho pozisaun sira nia governu rasik. Uluk iha governu anteriorAustralia nebe iha tempo neba lidera husi John Howard, asuntuTasi Timor sempre hetan reasaun kontraditoria husi ninia povurasik. Povu no sosiedade sivil Australianu, ejizi Governu Australianuatu respeita direitu no soberania Timor- Leste nian.11 Nee dunienvolvementu sosiedade sivil no povu husi nasaun rua neepresiza rekonhese nudar parte integradu husi luta atu hetanbenefisiu Greater Sunrise nian. Partisipasaun entidade sira neefo ona presaun balun ba Australia, ezemplu mak persentajemfahe reseitas Greater Sunrise nebe hetan mudansa maka’ashusi 18% ba 50%.12 d) Movimenta Propaganda iha NivelDiplomasia Internasional. Presiza foti kazu nee iha forum oudialogu internasional sira hanesan ONU, ASEAN + 3, AsianRegional Forum (ARF), CPLP no forum sira seluk, nunee bele he-tan simpatia internasional ba asuntu nee. Simpatia interna-sional husi pais nebe boot no forte sei fo presaun psikolojikanebe signifikante ba pozisaun Australia nian. e) Movimenta Balançode Poder (balance of power)13. Timor-Leste presiza konvensenasaun Asia sira seluk atu bele tama ba membru ASEAN.Wainhira tama ona ba komunidade ASEAN, sei fo impaktu ba

kapasidade bargaining of power Timor-Leste nian ho Australiaiha negosiasaun ba asuntu disputa ruma. Perspetiva Australiasei muda-an husi konseitu relasaun dependensia ba relasauninterdependensia ho Timor-Leste.

1 Ginanjar Bagyo, “HUBUNGAN INTERNASIONAL (HI)” http://anjar.student.umm.ac.id/, 06 Junho 20102 Ibid3 Tempo Semanal, “Timor-Leste Proven It’s Suspicious of AustralianWoodside Company”, http://temposemanaltimor.blogspot.com/2009/06/tempo-semanal-edisaun-143-addendum.html, 24 Junho 20104 Timor Post, edisaun 29 de Junho de 2010, pág. 15 Ramlan Subakti “Memahami Ilmu Politik”, PT Gramedia WidiasaranaIndonesia, Jakarta, 1992, hal.606 Ibid7 John G.Taylor, “Perang Tersembunyi, Sejarah Timor-Timur YangTerlupakan”, Fortilos, Jakarta, hal.258Pasific.Scoop, “Timor-Leste Dismisses Woodsides Sunrise Concept“,http://pacific.scoop.co.nz/2010/04/timor-leste-dismisses-wood-side%E2%80%99s-sunrise-concept/, Dili, 18 Junho 2010.9 Walter Jones, “Logika Hubungan Internasional “, PT GramediaPustaka/Utama, Jakarta, 1993, hal.19910 Roger Dawson, Secret of Power Negotiating, PT Gramedia PustakaUtama, Jakarta, 2004, pág. 408 & 418.11 La’o Hamutuk, http://laohamutuk.org/Oil/Boundary/06CMATSLH.htm12 Ibid13 Walter Jones, op.cit, hal.35

31JP Tinan II/No3/Julho - Setembru 2010

A Cooperação técnica parlamentarentre a Assembleia da República de Portugal e o Parlamento Na-

cional de Timor-Leste tem por objectivoreforçar a capacidade institucional doparlamento timorense, aperfeiçoar eaumentar as capacidades profissionaisdos funcionários parlamentares no de-sempenho das suas funções e reforçara capacidade de gestão dos recursoshumanos, materiais e financeiros, atra-vés do uso das novas tecnologias comoinstrumento de apoio à administraçãoparlamentar.

Para realização da cooperaçãotécnica parlamentar foi estabelecido oprotocolo de cooperação entre a Assem-bleia da República de Portugal e o Par-lamento Nacional de Timor Leste, cele-brado no dia 11 de Fevereiro de 2008pelos respectivos Presidentes, queconstitui o quadro formal para a insti-tucionalização de um mecanismo de

cooperação no domínio parlamentar epara o fortalecimento da capacidadeinstitucional das duas administrações.Para a materialização das acções pre-vistas no protocolo, os Secretários-Geraisde ambos os Parlamentos estabele-cerão um programa plurianual de acçõesem áreas que consideram relevantespara o aumento da eficácia e eficiênciados respectivos serviços.

Nexte contexto, a Secretária-Geralda Assembleia da República de Portugale o Secretário-Geral do Parlamento Na-cional de Timor Leste assinaram em Dili,em 29 de Agosto de 2009, o Programade Cooperação Parlamentar que tempor objectivo a implementação de umconjunto de acções já definidas. O âm-bito da cooperação parlamentar com-preede a assistência técnica, a capaci-tação e formação e o investimento emmaterial. As áreas de cooperação pre-vistas são as seguintes:

COOPERAÇÃO TÉCNICA PARLAMENTARENTRE A ASSEMBLEIA DA REPÚBLICA DE PORTUGAL

E O PARLAMENTO NACIONAL DE TIMOR LESTEa. Relações Internacionais;b. Biblioteca e Arquivo;c. Gestão do Parlamento;d. Protocolo Parlamentar;e. Ensino da língua Portuguesa.

O presente programa de coope-ração parlamentar entra em vigor nadata da sua assinatura e termina a 31de Dezembro de 2012.

Assim, para desenvolver o programade cooperação, a Assembleia da Repú-blica de Portugal designou, para oexercício das funções de encarregadode missão junto do Parlamento Nacionalde Timor Leste, a Dr.ª Cristina Ferreira,jurista, assessora principal e especia-lista na área das relações internacio-nais, a qual desempenhará a missãode cooperação a que se refere no pro-grama de cooperação, com vista asse-gurar a ligação entre os serviços dos doisparlamentos. (16 de Junho de 2010)

Koperasaun teknika entreAssembleia RepublicaPortugal ho Parlamentu Na-sional Timor-Leste nebe maka

asina akordu iha fulan Agustu 2009kona-ba apoia teknika ba BibliotekaParlamentu Nasional Timor-Leste.

Iha fulan Julho 2010, staff teknikaida husi Asemblea Republica Portugal,senhor Luis Filipe Correia da Silva, fotreinamentu ba staf Parlamento Nasio-nal iha fatin Biblioteka liu-liu iha pro-gama katalogasaun no mos database.

Iha programa katalogasaun, oinsaatu uza sistema database bainhira atuaksesu ba livru ruma ho dalan oinsa atuentri data kona-ba livru foun no mosoinsa estabelese sistema empresta livrunebe maka iha Bi-blioteka Parlamentunian.

Database – DocBweb http://pndata-svr/docbwebSistema seluk

mos bele halo pes-kiza kona-ba livruno dokumentus si-ra nebe maka ihaBiblio-taka maibetenke uza kompu-tador sira nebe ihaligasaun ho Servi-dor ParlamentuNasional nian. Pro-grama atu asesumaka tenki hake-rek http://pndata-svr/docbweb hoenter, maka seimosu hanesan fo-tographia iha sorinnee.